Кандидаты

Избирательный участок 1 - Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine

Züleyxa Izmailova

nr 351

Züleyxa Izmailova

nr 351

Keskkonnaaktivist, Tallinna abilinna

Aina enamates inimestes üle terve Maa on tärkamas teadmine, et vanad puud ja rohked liigirikkad ökosüsteemide võrgustikud on ainus võimalus planeedi tervise ja selle asukate, sealhulgas inimkonna püsima jäämise tagamiseks.

Õhu, vee, muldade ja väheste allesjäänud suursuguste metsade väärtustamine ja maksimaalse elurikkuse hoidmine on praeguse aja kõige olulisem mõte, tegevus, eluhoiak, mis väärib meie kõigi aega ja pühendumist.

Aastatuhandeid on inimkond võtnud heaks tarbida looduse ressursse, kujundada selle maastikke oma äranägemise järgi, võttes vastu Maa “lõputuid” andameid ja jättes vastutuse selle eest, mis saab meist päeval, kui viimane puu langeb, kui viimane kala saab püütud ja viimane veeallikas reostatud, tulevaste põlvkondade kanda.

Juba praegu, siin ja täna näeme seda juhtumas. Lapsevanemad ja vanavanemad seisavad karmi tõe ees, mis annab mõista, et kui me kohe ei tegutse ja valitseva süsteemi vastu ei astu, näevad meie järeltulijad ü l e t a m a t u i d raskusi, mis kaasnevad planeedi ökosüsteemide hävimisega. Teadmine, et oleme jäänud pelgalt pealtvaatajateks meie ainsa kodu hävitamisel, pole mulle ega meie arvukatele aatekaaslastele, keda sel teel kohanud olen, vastuvõetav.

Loota suurkorporatsioonide teenistuses olevate poliitikute südameheadusele, on enesepettus ja viib meid kaugemale eesmärgist — elada tervelt ja õnnelikult, lastes õnnelik ja terve olla ka teistel.

Meie valitsuse ja parlamendi liikmed eiravad siiani teadusüldsuse aastakümnete vältel tehtud hoiatusi, jätkates loodusressursside laristamist ja keskkonna reostamist endisel viisil ning vältides reaalsust, mille üheks keskseks küsimuseks on kehtivast majandusmudelist väljumine inimtekkeliste globaalsete kliimamuutuste mõjude pidurdamiseks. Ei tasu oodata imet, et praegused valitsused astuksid meie järeltulijate tuleviku ja heaolu eest välja — m e i e oleme nende ainus võimalus. Peame end kokku võtma ja koonduma ühiste põhimõtete nimel. Planeedil Maa on miljoneid meiesuguseid, meid on aina rohkem ka Eestis ning meie võimuses päästa maailm, sest teadus on meie poolel ja tõde on meie teenistuses.

Kuid meil ei ole enam aega omavahelisteks erimeelsusteks tühja-tähja üle, meie kohus on ühendada jõud ja suunata oma koduriik jätkusuutlikule rajale, et säilitada selle loomulikku mitmekesisust ja sellest tulenevaid eluks hädavajalikke ökosüsteemiteenuseid. Mitte keegi teine seda meie eest ei tee!

Eestimaa Roheliste meeskonnas on professorid ja oma ala tipp-spetsialistid, kelle teadmisi ja kogemusi rakendades saame alustada oma parima võimaliku tuleviku planeerimist juba täna.

Mattias Turovski

nr 352

Mattias Turovski

nr 352

Keskkonnaeetik

Eesti loodus on enamat kui hiiepuud meie laantes või sillerdavalt puhas vesi meie jõgedes; enamat kui siin elavad võsavillemid, lendoravad või mesilased. Eesti loodus on meie majanduse, kogukondade ja kultuuri allikas ning eestluse säilimise garantii. Tema heast seisundist sõltub otseselt Eesti riiklik julgeolek ja iga eestlase heaolu. 

Eesti on suurepärane paik elamiseks — siin on mitmekesine loodus, hea kliima, piisavalt metsa, puhast vett ja maavarasid. Viimase aja  loodusvaenulikud riiklikud otsused on need väärtused ohtu seadnud ja näidanud, kui väga on vaja valitsusse ja riigikokku rohelist mõtteviisi kandvaid inimesi. Valituks saades pühendun Eesti looduse kaitsele, elukeskkonnast terviseohtude kõrvaldamisele, loodusvarade säästlikule kasutamisele, maaelu arendamisele, mahetootmise soodustamisele, teaduse rahastuse tõstmisele ja keskkonnasõbraliku innovatiivse tootmise arendamisele. Eestis on olemas kõik tingimused edukaks kaasaegseks keskkonnasäästlikuks majandamiseks, kus on tagatud töökohad, tervislik elukeskkond ja inimväärne elu vanusest ja elukohast sõltumata.

Fideelia-Signe Roots

nr 353

Fideelia-Signe Roots

nr 353

Kunstnik

  1. Seisan loomade õiguste eest! Mahatma Gandhi on öelnud: «Rahva  moraalset arengut saab hinnata selle järgi, kuidas ta kohtleb oma loomi».
  2. Nulltolerants loomapiinajatele.
  3. Karusloomafarmid ajalukku.
  4. Kaamerad tapamajadesse.
  5. Viia sisse algaja lemmikloomapidaja õppeprogramm.
  6. Raierahu kohustuslikuks.
  7. Rajada riiklik metsloomade rehabilitatsioonikeskus.
  8. Kodanikupalk ja tervisekindlustus kõigile! Vähem bürokraatiat,  rohkem kindlustunnet.
  9. Olen lühendatud tööaja poolt. Aitab tööstressist, läbipõlemisest ja  enesetappudest!
  10. Rohkem naisi poliitikasse! Tõstan naiste ja teiste vähemusgruppide  enesekindlust oma isikliku eeskujuga.
  11. Väärikas vananemine on igaühe õigus!
  12. Eestist saab riik, kus tahetakse elada ja kuhu hing peale maise  keha surma uuesti tahab sündida!

 

Tarmo Andre Elvisto

nr 354

Tarmo Andre Elvisto

nr 354

Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja

Seisan väärtusliku ja tervisliku elukeskkonna eest.

Kõigil Eestimaa elanikel on õigus väärtuslikule ja tervislikule elukeskkonnale, kuid paraku selle valdkonna küsimustega ei tegeleta meil ei piisavalt ega sisuliselt. Riik ja teadus saaks ja peaks efektiivselt meie inimeste elamiste kaasajastamisse panustama, aidates leida ja tutvustada keskkonnasõbralikke lahendusi. Ei tohi orienteeruda vaid odavusest, kasumist ja müügimeeste kampaaniatest lähtuvalt.

Eestil on tohutu potentsiaal meie looduse ja inimeste näol ja seda saame rakendada vaid targalt, koos hoolides ja arenedes. Rohelised hoolivad ja Puhas Eesti on võimalik ka päriselt!

Maigi Käige

nr 355

Maigi Käige

nr 355

Ettevõtja

Tahan, et meie lastel oleks kasvamiseks puhas keskkond, puhast toit ning läbipaistev, innovatiivne ja aus Eesti riigi juhtimine.

Eesti rahvana peame sellega alustama koheselt.

Rohelised – esimene puhas riik.

Hannes Liitmäe

nr 356

Hannes Liitmäe

nr 356

Ettevõtja

Minu kõige lähedasemaks teemaks on puhas elukeskkond. Siinkohal ei pea ma silmas ainult puhtust kui prügivaba Eestit. Ma pean silmas puhast õhku ja puhast joogivett, puhtalt ja mürkainete vabalt kasvatatud toitu ja rahva tervist.

Seisan kindlalt metsade kaitseks. Metsade raiumise ja rahaks tegemise asemel peame leidma võimalusi metsaturismi elavdamiseks. Samuti peame võimalikult kiiresti alustama taastuvenergiale üle minemise protsessi. Me ei tohiks enam mõtlematult kasutada energia saamiseks põlevkivi või puidu põletamist.

Lisaks leian, et Eesti-sugune väike riik ei peaks kunagi keskenduma mahu tootmisele – näiteks ei suuda me mitte kunagi kogu Euroopat kartulitega ära toita! Peame elavdama mahepõllumajandust ja toetama inimeste naasmist maale – kartulite asemel peaksime tootma kvaliteetset ja kallist toodangut, näiteks küüslauku või tšillit, mida saame Eestist välja müüa.

Peaksime olema uuenduslikud — digilahenduste ja teadusega võiksime olla kogu maailmas esirinnas. Selleks peame oluliselt suurendama teaduse ja hariduse rahastamist. Samuti olen kahe käega kodanikuühiskonna ja otsedemokraatia poolt. Inimesed peavad saama võimaluse tähtsatel teemadel kaasa rääkida

Anne Vetik

nr 357

Anne Vetik

nr 357
  1. Legaliseerida nii ravi- kui rekreatiivne kanep,
  2. Lõpp karuslooma farmidele.
  3. Palgalõhe pannile, selle tarvis töötasude läbipaistvaks muutumine, seadusandluse vastav muutmine.
  4. LGBT õigused ja naisteõigused prioriteediks.
  5. Loomaõigused — keelustada koerte ketis pidamise, väärikad elutingimused farmiloomadele, väärikad elutingimused lindudele (Talleg etc).
  6. Lõpetada lageraie kaitsealadel ja nende lähedal, audit RMK tegevusele,  keelustada igasugune raie lindude pesitsusajal.
  7. Vanemapuhkus kohustuslik mõlemale vanemale, jaguneb ajaliselt 50/50.
  8. Usuõpetus koolidest minema, kaasaegne seksuaaltervise/gender õpe asemele.

Martti Preem

nr 358

Martti Preem

nr 358
  1. Ämmaemandapunkt  ei tohiks olla kaugemal kui 30 minutit sõitu. Igas maakonnakeskuses peab olema  sünnitusosakond.
  2. Majanduse ja ettevõtluse arenguhuvid peavad olema tasakaalustatud looduskeskkonna hoiu, st säilimise huvidega. Tootmistegevus peab olema allutatud eelkõige  ressursside säästlikule kasutusel, eelistades seejuures taastuvaid allikaid  ja rakendades maksimaalselt taaskasutatavust. Sama käib ka tarbimise kohta.
  3. Lähtudes Eesti looduse tüüpilise mosaiiksuse  ja puisniitude  säilitamise ning  taastamise vajadusest võtta metsade  lageraie tõhusama riikliku kontrolli alla, suurendades selleks riiklikku regulatsiooni ja järelevalvet.
  4. Teostada seadusandlike aktide (seaduste, määruste jms) revisjon eesmärgiga vähendada ülereguleeritust ja sellest tulenevat ametnike ülekoormatust ühelt poolt ja teiselt poolt ka ametnike liigset voli. Revisjoni  tulemusel leida kohad, kus vähendada bürokraatiat, st kus vähendada riigi – ja omavalitsusaparaati.
  5. Osalus- ja otsedemokraatiale võimaluste loomine, rahvaalgatuslike referendumite seadustamine.

Kristina Sadohhina

nr 359

Kristina Sadohhina

nr 359

Eero Uustalu

nr 360

Eero Uustalu

nr 360

Mihkel Tiganik

nr 361

Mihkel Tiganik

nr 361

Tarkvaraarendaja

1. Metsanduspoliitika. Praegune metsanduse poliitika on üle mõistuse läinud. Meil puudub kontrollmehhanism liigse raie üle. RMK annab heldelt riigimetsades raielubasid välja, lobigrupid töötavad pingsalt, et saada ka erametsadest võimalikult palju raieõiguseid. Metsanduse valdkonnas tuleks:
1.1 Viia aastane raiemahu limiit 5 miljoni tihumeetrini
1.2 Ühe raiesmiku maksimaalne lubatav pindala peab vähenema praeguselt 7 hektarilt ühe hektarini
1.3 Oluliselt piirata raietegevust rahvusparkides ning looduskaitsealadel
1.4 Kehtestada riigis üldine 4-kuune raierahu
1.5. Teha RMK tegevus läbipaistvaks ja eetiliseks

2. Tuleb soodustada eluviise, mis ei kahjusta meie looduskeskkonda. Toetan plastikuvaba eluviisi, elektriautode levikut ning kivisöel toodetud elektri tootmise lõpetamist.

3. Põllumajanduspoliitika. Põllumajandussektor on Eesti veekogude suurimaid saastajaid. Meil tuleb üle vaadata, kui palju ning millistesse valdkondadesse praegu põllumajandusrahasid jaotatakse. Meil ei ole aastaid toidust puudu olnud. Leian, et põllumajandusele antavat raha võiks suunata teistesse valdkondadesse.

4. Toetan karusnahafarmide keelustamist Eestis.

5. Toetan tegevusi, mis parandavad farmi- ja metsloomade elu.

6. Toetan tegevusi, mis toovad esile erinevate vähemustgruppide probleeme meie ühiskonnas.

Kadri Sikk

nr 362

Kadri Sikk

nr 362

Täisväärtuslik taimetoit olgu kõigile soovijatele avalikes asutustes kättesaadav ning taimetoitlus riiklikes toitumissoovitustes aktsepteeritud ja toetatud toitumisviis, et igaühel oleks võimalik võtta vastutus oma tervise, keskkonna ning loomade heaolu eest kiiresti ja mõjusalt.

Избирательный участок 2 - Tallinna Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita

Aleksander Laane

nr 363

Aleksander Laane

nr 363

Terviselehe väljaandja, Roheliste volikogu esimees, Roheliste esimees aastatel 2011-2017

Minu teemadeks on kahtlemata inimese tervis ning tervise, keskkonna ja majanduse seosed. Meie, Rohelised, võimaldame töönädala soovi korral neljale päevale või 32 tunnile lühendada; toome lisaraha tervishoidu, aitame talunikel toota ja eksportida rohkem tervislikku mahetoodangut ja alandame selle hinda Eesti inimestele; paneme rohkem raha haiguste ennetusse, kodude kohandamisele ja taastusravisse; ehitame uued eakatekodud, mis on tõesti kodud ja kus keegi ei pea tundma üksildust. Me teame, kuidas teha nii, et kõik Eesti elanikud saaksid ravikindlustuse. Ma tean neist teemadest päris palju, sest olen pea 20 aastat olnud Terviselehe väljaandja. Näiteks lühendatud töönädala kasud tervisele ja suuremale tootlikusele on teaduskirjandusest teada juba aastast 2010, mil ka Rohelised sellega tegelema asusid.

Teiseks minu teemavaldkonnaks on muidugi üleminek odavale taastuvenergiale, millest saab sissetuleku allikas ja pensionisammas kõigile soovijatele, millele ka riik õla alla paneb. Taastuvenergiale üleminek ja mahemajandus on oluline mitte ainult inimese tervise mõttes, vaid ka majanduse tervise jaoks. Kaks Saksamaa liidumaad, Alam-Austria, Norra ning mitmed teised suured piirkonnad ning riigidki, kus igaühes on rohkem inimesi ja rohkem tööstust kui Eestis, on juba 100% üle läinud taastuvenergiale. Nad ei istu küünlavalgel, pole tagasi koopasse läinud nagu meid hirmutatakse teadlikult või teadmatusest ja elavad paremini kui meie. Nüüd, kus taastuvenergiat tootvate seadmete hinnad on kukkunud ja kukuvad veelgi, taastuvenergia hind on langenud söeelektrist odavamaks ning Eestis hakatakse tootma elektrisalvestusseadmeid, on aeg minna üle täielikule ja reaalsele energiasõltumatusele! Tallinnas on Roheliste initsiatiivil valminud esimene päikesejaam Tallinna Kiirabi katusel ning neid ehitatakse veel 99 tükki. Nii peab see laienema üle Eesti. Muide — Rohelised kaotavad taastuvenergiatasu nende arvetelt, kes taastuvenergiat kasutavad ja alandavad taastuvenergia aktsiisi ning käibemaksu.

Ning ma ei väsi kordamast — terve majandus algab inimeste heast tervisest! Mitte vastupidi, sest haigena ei jaksa keegi kaua tulemuslikult töötada. Tervis toob heaolu!

Rene Kuulmann

nr 364

Rene Kuulmann

nr 364

Helina Tilk

nr 365

Helina Tilk

nr 365

Ettevõtja

  1. Eesti metsade ja nende liigirikkuse säilimise eest.

 

  1. Mürgivabale taimekasvatusele ülemineku eest.

 

  1. Loomade ja lindude eetilise kohtlemise eest.

Ulvi Koop

nr 366

Ulvi Koop

nr 366

Reet Härmat

nr 367

Reet Härmat

nr 367

Heiki Valner

nr 368

Heiki Valner

nr 368

Ülle Ringmäe

nr 369

Ülle Ringmäe

nr 369

Aleksander Pototski

nr 370

Aleksander Pototski

nr 370

Allan Talu

nr 371

Allan Talu

nr 371

Laura Lisete Roosaar

nr 372

Laura Lisete Roosaar

nr 372

Režissöör

Seisan selle eest, et

1. lineaarse majandusmudeli asendaks ringmajandus

2. kergliiklusteed ning ühistransport oleks inimeste esmane valik liiklemiseks

3. täisväärtuslik taimetoit ja puhas kraanivesi oleks kättesaadav kõigile

4. ühekordne plast oleks asendatud komposteeruvate materjalidega

5. keskkonnasaaste maksud oleks kõrgemad

6. mahe- ehk päris toidu käibemaks oleks soodsam

7. loomade ekspluateerimine lõppeks

8. Eesti oleks esimene puhas riik

Annaliisa Asveit

nr 373

Annaliisa Asveit

nr 373

Muusik

Üle kõige tahaksin näha, et Eestis väärtustataks inimesi ja meie elukeskkonda — seda nii riiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil. Meie prioriteet peaks olema üksteise hindamine ja toetamine, mitte armutu ja küüniline suhtumine endasse ja enda ümber toimuvasse. Märgata, et koos ja üksteist austades jõuame kaugemale ja elame täisväärtuslikumat elu, kui rabeledes ja hoolimatult kõike maha müües alates aadetest ja lõpetades meie metsadega.

Tahan näha Eestit, mis märkab teist inimest; kus ahnus pole auasi ja kus hinnatakse töid, mis panevad hoolivusele aluse — õpetajaid, hooldajaid, meditsiinitöötajaid, psühholooge ja teadureid — mitte vaid patsutusega õlale,vaid ka kõrge palgaga ja korralike töötingimustega. Usun Eestisse, kus maakohtades on elu, toimetamine ja innovaatiline lähenemine nii põllumajandusele, kultuurile kui ka loometööle laiemas vaatevinklis. Elu ei peaks keerlema vaid Tallinna ümber — arendada keskkonnasõbralikku transpordiühendust erinevate piirkondade vahel on väga oluline, et vähendada sõltuvust autodest ning anda inimestele võimalus elada väiksemates linnades ja külades, taasavastades loodust ja oma lähedasi.

Loodan näha oma kodumaad, kui väikest aga tubli; omamoodi kummalist, kuid südantsoojendavalt õdusat kohta — kus meil on hea koos olla ja kus me ahnusega üksteist õnnetuks ei tee.

Oskar-Aleksander Lesment

nr 374

Oskar-Aleksander Lesment

nr 374

Isa, geotehnoloog, aktivist

  1. Kanepireform! Olukorras, kus juba aastal 2014 iga viies Eesti noor on kanepit vähemalt proovinud, 15-16 aastaste Eesti noore kanepitarvitamine on oluliselt suurem riikidest, kus kanepiturg reguleeritud on ning noorimad kanepiproovijad on 8, 9, 10aastased, võrdub seniste seaduste säilitamine riigi jätkusuutlikkuse torpedeerimisega. Täna Eestis kehtiv vanusepiirang on 20 eurot, mitte 21 aastat. Kanep on täna kättesaadav neile, kes seda saama ei peaks. Kanepist jäävad ilma need, kellele see leevendust või ravi võiks pakkuda. Kanep tänavalt eripoodi, vanusepiirang ja dokumendikontroll ostmisel! Kanep ja kanepiravimid patsientidele kättesaadavaks! Päästame Haigekassa ravikanepiga! #võtametulevikutagasi
  2. Vabadus ja vastutus! On vastuvõetamatu, et kodanik saab osaleda riigi juhtimises vaid kord kahe aasta jooksul, mis tähendab, et isiku probleemide hierarhias on oma riigi juhtimine madalamal astmel kui näiteks tuludeklaratsiooni täitmine. Otsedemokraatlike elementide sisseviimine senisesse riigijuhtimisesse parandab kodanike poliitilist teadlikkust, poliitkultuuri üldiselt ning annab kodanikele tagasi isikliku vastutuse oma riigi käekäigu eest. Oma riigi juhtimises osalemine on kodanikukohustus!
  3. Põhi-ja gümnaasiumiharidus eestikeelseks! Eesti on väike, mis tähendab, et Eestil on eksistentsiaalne lõimumise tagamise vajadus. Efektiivse lõimumise tagab eeskätt tõhus infovahetus ühises keeles. Efektiivne infovahetus soosib tõhusat koostööd ja seeläbi integratsiooni, samas kui erikeelne haridus soosib paralleelühiskondade teket ja segregatsiooni. Erikeelne haridus alandab õppekvaliteeti ja erikeelsete õpilaste konkurentsivõimet, kui nad on sunnitud gümnaasiumiastmes aineid teises keeles õppima, mis lisab keeruliste teemade õppimisesse keelebarjääri uue oskussõnastiku näol, mida peab paralleelselt õppeainega omandama. Alusharidus võib olla erikeelne, põhi-ja gümnaasiumiharidus olgu eestikeelne.
  4. Muinaskultuuri taaselustamine!  Muinaskultuuri pühapaigad, nagu hiied, lätted ja muud peavad olema nii loodus-kui muinsuskaitse all. See on tänuvõlg oma unustatud ja looduskesksete esivanemate ees. Muinaskultuuri taaselustamine kinnistab austuse looduse vastu ning ühendab inimesi, kes Eestis praegu elavad. See taaselustab ajalooperspektiivi tunnetamise ja annab elanikele kindlustunnet tuleviku ees.

Maksim Eriksson

nr 375

Maksim Eriksson

nr 375

Vootele Vaher

nr 376

Vootele Vaher

nr 376

Rööprähkleja

Riigikogu liikme ülesanne on teenida Eestimaal elavat rahvast, hoolimata nende päritolust, religioonist või tõekspidamistest, luua elamiskõlblik elukvaliteet kõigile alates väiksest lapsest kuni vanuriteni, koristajatest ärimeesteni ja loomadele, kes meiega koos eksisteerivad. Elavdada majandustegevust ja kaitsta eestlaste huve rahvusvahelisel areenil, astuda vahele ebaõiglusele ja muuta maailm paremaks paigaks. Tulen ema üsast, planeedilt Maa.

Olev-Andres Tinn

nr 377

Olev-Andres Tinn

nr 377

Избирательный участок 3 - Tallinna Mustamäe ja Nõmme

Kaspar Kurve

nr 378

Kaspar Kurve

nr 378

Ma ütlen otse ja keerutamata ning ilma mingisugustki häbi tundmata — ma olen veendunud liberaal ning seisan kirglikult inimõiguste, sotsiaalse õigluse ning võimaluste võrdsuse eest. Need on põhilised aspektid, mille tõttu ma poliitikasse tulin ja miks rohelised maailmavaateliselt mulle väga südamelähedased ja sümpaatsed on. Samas on fundamentaalselt oluline täna aastal 2019 aru saada, et eelolevate valimiste prioriteediks ei ole eestlased vs venelased, vasak- vs parempoolsed, liberaalid vs konservatiivid ega mingid marginaalsed maksusüsteemi muudatused. Jah, need kõik on olulised teemad, aga nende valimiste peamine ning vaieldamatult olulisim märksõna on keskkond. See ei ole isegi debateerimise küsimus. Ma ei leia, et rohelistel oleks vaja ilmtingimata Riigikogusse saada, aga ma olen kindlal veendumusel, et Eestil on vaja, et rohelised Riigikogus esindatud oleksid. Sest ainult nii säilib šanss, et loodus võidab ning kui loodus võidab, siis võidame me kõik- nii liberaalid kui konservatiivid, nii vanad kui noored, nii parem- kui vasakpoolsed, nii euroopameelsed kui -vastased ja kõik teised. Meil seisavad ees väga suured väljakutsed, aga õnneks on olemas ka potentsiaalsed võimalused need lahendada. Ja me peame need võimalused ära kasutama, muud varianti lihtsalt ei ole. Valik, armsad kaasmaalased, on teie!

Katrin Jõgisaar

nr 379

Katrin Jõgisaar

nr 379

Tõnu Trubetsky

nr 380

Tõnu Trubetsky

nr 380

Urve Madar

nr 381

Urve Madar

nr 381

Agu Kivimägi

nr 382

Agu Kivimägi

nr 382

Andrei Kiisler

nr 383

Andrei Kiisler

nr 383

Mis puudutab loodust, siis mu #1 põhimõte on rangemad karistused floora ja fauna väärkohtlemise eest: näiteks koera piinamise eest arest, tapmise eest vangistus samaväärselt inimese tapmisele; seisame vastu ka tootjatele, kellel veri kätel.

Märkan toidupoodides oleva toiduvaliku näitel, et Lääne tsivilisatsioonis eksisteerib ületootmine, või siis vähemalt pakkumise ülekaal nõudluse üle. Ise töötan ühes sellises poes. Samal ajal Aafrika ja pool Aasiat nälgib. Peatagem ületootmine!

Ökotoit odavamaks, konkureerimaks intensiivpõllumajanduse toidule. Inimene võib soovida ökotoitu, kuid mis teha kui ta auguline eelarve arvab teisiti!?

Karin Põldoja

nr 384

Karin Põldoja

nr 384

Errol Vares

nr 385

Errol Vares

nr 385

Anne Artus

nr 386

Anne Artus

nr 386

Tiiu Roosma

nr 387

Tiiu Roosma

nr 387

Ettevõtja, disainer

Mina soovin, et riik langetaks kõik otsused järgnevat silmas pidades:

  1. Head inimesed ei lahkuks meie riigist päriseks.
  2. Kliimamuutus ei ole sõnakõlks, vaid kõige tõsisem tuleviku julgeolekuprobleem, millega tuleb tegeleda kohe.
  3. Haridus oleks laiapõhjaline, haridustöötaja väärtustatud ja haridussüsteem erinevusi ning innovatsiooni soosiv.
  4. Metsa majandamine oleks jätkusuutlik (julgeolek, keskkond, kultuuripärand, vaimne ja füüsiline tervis, turism).
  5. Maavarade tarbimisel lähtutakse ühe ühiku maksimaalsest väärindamisest ekspordivõimekuse ning tööhõive eesmärgil.
  6. Füüsilise ja vaimse tervise ennetustegevused oleksid olulised ja eelistatud tagajärgede likvideerimisele.
  7. Toit oleks puhas mürkidest ja eelistatult kohalik, toidutootmine nutikas ja säästlik, taimne toit soositud.
  8. Võrdne kohtlemine kõikidele ühiskonnaliikmetele, kes soovivad osa võtta ja panustada Eesti ellu.
  9. Loomade kohtlemine oleks 21. sajandile sobilikult eetiline.
  10. Kõik riigi palgal olevad inimesed seaksid ühiskonna hüved kõrgemale enda omadest.

Избирательный участок 4 - Harju- ja Raplamaa

Jakko Väli

nr 388

Jakko Väli

nr 388

Anu Nataly Saagim-Ratia

nr 389

Anu Nataly Saagim-Ratia

nr 389

Joonas Laks

nr 390

Joonas Laks

nr 390

Ma olen kahe lapse isa ning ma soovin elada veidi teistsuguses Eestis kui praegu. Kujutan ette Eestit, mis on Euroopale eeskujuks. Eesti ei tohiks olla Euroopa Liidu paipoisiks, kellel on ainult head „hinded“ ja käitumine eeskujulik, aga, kes kellelegi tegelikult ei meeldi. Eesti riigis on 100 000 vaesuses elavat inimest. Miks ei võiks riik aidata oma kodanikku? Kunagi oli ta ju selle riigi laps, kes käis koolis, õppis, mängis, naeris, avastas maailma. Mis juhtus? Kas riigi asi on seda küsida? On. Kas on riigi asi sellele hinnangut anda? Ei ole. Inimene on inimene ja selliselt peab temasse ka suhtuma. Erakond Eestimaa Rohelised annaks kõigile eestlastele eeldused täisväärtuslikuks eluks ja eneseteostuseks. Teiste järel joostes jääd alati teiseks. Kui tahad olla esimene, siis pead võtma kaalutletud riske ja usaldama oma kaaskonda, oma kaasmaalasi!

  1. Põhimõtte Ise Majandav Eestlane järgimine – iga eestlane peab saama aru, mida tähendab ise majandamine. Kui iga eestlane suudab hakkama saada, siis suudab seda ka Eesti. Rikkus ei seisne rahas vaid vahvas rahvas! Haridus peab olema tasuta, õppimine lõbus ja võimetele vastav, õpetamine au sees ja eksimine lubatud! See kõik peab kajastuma eestlaste teadus- ja ettevõtlussuutlikkuses.
  2. Ühistuline tegevus au sisse. Kui Eesti rahvas midagi ühiselt ette võtab, siis on suur tõenäosus, et meid saadab edu. Kolm erakonda on allkirjastanud kokkuleppe käivitada Eesti Ühistupank aastaks 2016.Mina näen ka idufirmasid ja nende ühisrahastamist kui üht võimalust edukaks ühistuliseks tegevuseks.
  3. Jätkusuutlik areng tuleb teha igapäevaseks kõneaineks nii kauaks kuni sellest enam rääkima ei peaks. Säästlik ja säästev areng ning tagajärgede ennetamine peavad saama tavaliseks praktikaks. Energiat tuleb säästa, haigusi ja õnnetusi peab ennetama, raha peab investeerima tulevikku silmas pidades jne. Riigikontrolli andmetel tellisid riigiasutused 2010–2013 41 miljoni euro eest üle 1300 uuringu, aga otsuste tegemisel ei ole nendest lähtutud. Otsuseid ei peagi riik üksinda tegema. Kui määrata igale probleemile hind, mida riik on nõus maksma ja mitte üritada ise kõike lahendada, siis saadaks paremini aru ka võimalike lahenduste vajalikkusest.
  4. Kehtestada kodanikupalk. Igal eestlasel peab olema kindlustunne homse suhtes, sest vastasel korral ei suuda ta ülehomse peale mõelda. Paljud poliitikud ja erakonnad mängivad aastast aastasse inimeste hirmul ja ärevusel tuleviku suhtes. Räägitakse miinimumpalgast, tulu- ja käibemaksust, töötuskindlustushüvitistest, pensionist ja emapalgast. Milleks? Kodanikupalka rakendades kaoksid inimestel paljud hirmud ja oleks võimalik näha elu kainema pilguga, teha paremaid valikuid.
  5. Riigiarhitekti institutsiooni loomine vastavalt Eesti Arhitektide Liidu juhistele. Tänapäevasi kiireid muutusi ei ole võimalik suurte riigiasutuste bürokraatiamasinast enam läbi lasta. Peab olema konkreetne isik, kes koondab ja jagab infot.
  6. Eesti Nokiat ei ole vaja „välja mõelda“ või „välja töötada“. See on meie puhas õhk ja puhas loodus. Riik peab toetama kõiki tegevusi, mis seda tagavad ja takistama kõiki tegevusi, mis seda hävitavad. Meil ei ole teist planeeti, kuhu kolida ja meil pole ka teist Eestit, kuhu kolida. Selleks, et Eesti ei oleks aga ainult üks suur looduspark, peame toetama ka maal elamist. Eestist peab saama Euroopa Mahemajanduse Keskus. Selle üks osa oleks ka kanepi üle-Euroopaliku legaliseerimise eest vedamine.
  7. Usun rahvaalgatustesse ja seega jätan selle punkti Sulle, kallis valija. Sinu valida jääb ka tulevikus 1% kaasavast riigieelarvest!

Roheline maailmavaade kogub toetajaid üle maailma. See on vältimatu kuna elutingimused halvenevad ja inimestel on sellest kõrini. Kell tiksub.

Tiiu-Ann Kaldmaa

nr 391

Tiiu-Ann Kaldmaa

nr 391

Andrei Gudim

nr 392

Andrei Gudim

nr 392
  1. Jätkusuutlik majandus ja zero waste tootmistsükkel.
  2. Eesti maheriigiks. Meie mahetoidu kasvatamise meetodid tuntuks üle maailma.
  3. Loodusressursside, sealhulgas metsa ja vee kasutamine peab olema läbipaistev ja eetiline.
  4. tingimusteta sissetulek, ehk «kodanikupalk»
  5. Narkoreform: aitame rohkem, karistame vähem. Kanepituru riiklik regulatsioon.
  6. Keelekümblus peab olema võimalik alates lasteaiast ja varustatud spetsialistide toega.
  7. Vanemate toetamine emakeele õppimisel riigi tasandil.
  8. Energiaühistud ja pensionisüsteemi muutmine. Igale inimesel võimalus investeerida taastuvenergia tootmisesse maksuvabalt. Elektrituru ja kaugkütte seaduste muutmine.
  9. Rail Baltic peab kulgema läbi olemasoleva trassi. Teeme vana raudtee korda!
  10. Otsedemokraatia ehk siduv rahvahääletus KOV tasemel. Õnnestumisel hiljem ka riigi tasandil.
  11. PÕXIT!
  12. Elukestev õppe strateegia ellu ja tööle.

Anne Vahemäe

nr 393

Anne Vahemäe

nr 393

Gert Häusler

nr 394

Gert Häusler

nr 394

Katrin Lehtveer

nr 395

Katrin Lehtveer

nr 395

Pavel Krõlatov

nr 396

Pavel Krõlatov

nr 396

Christina Rannit

nr 397

Christina Rannit

nr 397

Erko Soopalu

nr 398

Erko Soopalu

nr 398

Hannes Mets

nr 399

Hannes Mets

nr 399
  1. Psühhedeelsete loodussaaduste rituaalne ning meditsiiniline kasutamine  tuleb mõistlikult reguleerida (kaasaarvatud ja esmajoones kanep).
  2. Maapinna mürgitamine taimemürkidega ja sünteetiliste ainetega üleujutamine tuleb lõpetada.
  3. Kaotada kilekotid ja kilepakendid.
  4. Lõpetada toidu raiskamine.

Mai Mikk

nr 400

Mai Mikk

nr 400

Andres Meesak

nr 401

Andres Meesak

nr 401

Kalle Olumets

nr 402

Kalle Olumets

nr 402

Aul Pedajas

nr 403

Aul Pedajas

nr 403

Inimene on looduse osa, kellest sõltub, kui kauaks seda meil on ja sama kehtib ka meie riigi kohta. Seetõttu seisan ma kõige ja kõigi eest, kes oma tervisest, sotsiaalsest staatusest, rahvusest, nahavärvusest või mõnest muust erinevusest hoolimata meie loodust, keelt, kultuuri, traditsioone ja kõiki muid väärtusi hindavad. Oskan näha head ja tean, et headus võidab, kuid selleni on veel pikk tee ja võiduni jõudmiseks peame kõik koos tegutsema. Mina alustan oma teekonda nüüd ja praegu. Tule kaasa!

Laura Kiiroja

nr 404

Laura Kiiroja

nr 404

Doktorant, zoosemiootik, hundiuurija

Mina toetan Roheliste Riigikokku jõudmist oma kandidatuuriga peamiselt järgmistel põhjustel:

  1. Loodusrahva üheks tugevuseks peaks olema oskus teiste liikidega sõbralikult kooseksisteerida. Loodusega ümberkäimine ei tohiks olla inimkeskne ning loomapopulatsioonide majandamine ei tohiks lähtuda sellest, millised liigid on inimesele kasulikud või kahjulikud. Lähtuma peaks sellest, mis on kasulik loodusele. Ka meie endi heaolu sõltub terve ja liigirikka ökosüsteemi olemasolust.
  2. Doktorandina toetan Eestis teaduspõhise poliitika edendamist ning pean vajalikuks teadusesse ja haridusse investeerimist.
  3. Ühiskonna areng ja heaolu sõltub suuresti empaatiast nii kaaskodanike kui teiste liikide esindajate vastu. Toetan entusiastlikult Roheliste missiooni lõimida loodusväärtused, keskkonnahoiu põhimõtted ja loodusest hoolimine kõikidesse haridusastmetesse.

Избирательный участок 5 - Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa

Rasmus Lahtvee

nr 405

Rasmus Lahtvee

nr 405

Ettevõtja

  1. Otsedemokraatia rakendamine Eesti valitsemises nii, et Eesti elanik saaks ka valimiste vahelisel ajal poliitilisi otsuseid tegelikult mõjutada.
  2. Eesti ülene integreeritud transpordivõrgu loomine, et sõit punktist A punkti D või E oleks ühistranspordiga lihtne, loogiline ja mugav. Üks reis, üks pilet!
  3. Energiajulgeoleku tagamine läbi mitmekesisema ning hajutatud ja seeläbi efektiivsema energiatootmise, mis koormab vähem nii meie rahakotti kui ka keskkonda.

 

Aastast 2015 ei ole kahjuks just palju paremuse poole liikunud: http://tv.delfi.ee/archive/vaba-mikrofon-rasmus-lahtvee-tahab-eestis-sveitsi-otsedemokraatia-mudelit-rakendada?id=70802813

 

PS! Pärnu ja Haapsalu rongid tuleb ka uuesti sõitma panna!

Maret Merisaar

nr 406

Maret Merisaar

nr 406

Loore Härmat

nr 407

Loore Härmat

nr 407

Kristen Kannik

nr 408

Kristen Kannik

nr 408

Merike Kurvits

nr 409

Merike Kurvits

nr 409

Kui meil ei ole enam elamiskõlblikku looduskeskkonda, siis kuhu me läheme kogu oma heaoluga?

Vaja on tõhustada teaduse rahastamist ning era- ja avaliku sektori koostööd, vähendada bürokraatiat, arendada väikefirmade tegevust, tagada normaalne elukeskkond maapiirkondades. Lõpetada riiklik raiskamine ebatõhusate projektide näol.

Steve Truumets

nr 410

Steve Truumets

nr 410

Teenindusjuht

Hindan kõige rohkem inimest. Leian, et Eesti riiki tuleks valitseda roheliselt – see ei tähenda mitte radikaalsust, vaid vastutustundlikku ja teaduspõhist lähenemist. Näen, et enamus otsuseid, mida poliitikud Riigikogus teevad, saaksid olla palju keskkonnasõbralikumad. Muidugi vajab see veidike lisainvesteeringuid. Et pakkuda järeltulijatele kvaliteetset elu, peame alustama iseenda muutmist.

Olen liigse tarbimise vähendamise poolt! Olen selle poolt, et keskkonda saastavad tooted saaks lisamaksustatud. Olen selle poolt, et ülirikaste tarbimisharjumusi maksustataks kõrgemalt. Olen selle poolt, et kõigi inimeste tulusid maksustataks võrdselt, seevastu tarbimist erinevalt. Olen selle poolt, et kohalikele väiketootjatele kehtiksid soodusmaksumäärad. Olen selle poolt, et rahvas saaks läbi otsedemokraatia rohkem otsuseid vastu võtta. Olen selle poolt, et inimene ei peaks oma pensioniiga kartma. Mulle meeldiks see, kui suured ettevõtted oleksid julgemad ja võtaksid endale suurema sotsiaalse vastutuse ühiskonna ees!

Mulle meeldiks see kui minu lapselastel oleks sama tore ja ilus elu, kui oli minul!

Krissika Kast

nr 411

Krissika Kast

nr 411

Aleksei Lotman

nr 412

Aleksei Lotman

nr 412

Избирательный участок 6 - Lääne-Virumaa

Andres Jaadla

nr 413

Andres Jaadla

nr 413

Allan Jaakus

nr 414

Allan Jaakus

nr 414

Jaanus Nurmoja

nr 415

Jaanus Nurmoja

nr 415

Ajakirjanik, koorijuht

Maa on hoitud vaid omaenda laste kindlates kätes.

Eesti rahvuse ja elukeskkonna saatus on lahutamatud. Mõlemapoolselt. Eesti riigi põhiseaduslik eesmärk — eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade — tähendab ka eesmärki säilitada siinse elukeskkonna tervis. «Eesti rahvastikupoliitika põhialused 2035» olgu poliitikule piibli eest ning #kuidasmekestame ja #rohkemeestilapsi igaühe huulil.

 

Puhas riik on puhas loodus ja puhas ühiskond.

Selles elatakse parema meelega, sinna sünnivad lapsed parema meelega. Eestlasel on õigus elada oma kodumaal väärikalt, ilma sellise reostuseta nagu ülemäärane kontrolliv bürokraatia ja rahakotipõhised sõltuvussuhted. Õigus sünnitada soovitud hulgal lapsi ilma vaesust kartmata. Las Eesti kodakondsus saab lisaväärtuse. Kas kodanikupalk on lahendus? Luubi alla!

 

Eesmärgid ees, maksud järel.

Maksupoliitika peab olema mõtestatud ning toetama puhast riiki. Kui maksutõus selle nimel on paratamatu, siis tuleb tõsta. Kui langetamine takistab, tuleb loobuda langetamisest.

 

«Mõtleme globaalselt, tegutseme lokaalselt»

Nii ongi. Oleme justkui väikesed, aga kõik, mis me siin teeme, võib maailma muuta.

Riina Odnenko

nr 416

Riina Odnenko

nr 416

Minu “roheline” teema on säästlik areng ehk tervislik suhtumine meie varadesse: maa-, riigi- ja inimvarade tervise tagab nende mõistlik majandamine ja hoidmine. Sest rikkuse loovad terved inimesed, inimeste tervise tagab keskkonda hoidev majandus ja olme. Ma olen rikka ja terve riigi poolt!

Rikkuse loomine algab igaühe mõtteviisist, teadlikkusest oma tervise ja elukeskkonna hoidmisest ning riigi ülesanne on seda toetada. Riigi tasandil on oluline suunata ja toetada inimeste, perekondade, kogukondade ja erakondade püüdlusi ja algatusi pöörata meie riik mõistliku ja eluterve majanduse suunas.

Minu valupunkt tänases Eestis on tervishoid, mida korraldab Haigekassa. Mõelda vaid, “haige” on tervise kallal ning kallis nimevahetus ei muuda olukorda. Erinevad riigipoliitikad ja -kavad ei moodusta täna tervet ja terviklikku tervist edendavat programmi ning pean seda üheks tähtsamaks riigi ülesandeks.

Minu panus on teadmised, oskused ja kogemused tervisedenduses nii riigipoliitikas kui ka üksikisiku tasandil – oleme terved ja elame eluterves Eestis!

Aare Veedla

nr 417

Aare Veedla

nr 417

Veera Kostina

nr 418

Veera Kostina

nr 418

Reigo Lehtla

nr 419

Reigo Lehtla

nr 419

Избирательный участок 7 - Ida-Virumaa

Timur Sagitov

nr 420

Timur Sagitov

nr 420

Tulevik on lähedal. Tuleviku Eestis on puhas, innovatiivne ja kõrge lisaväärtusega majandus. Tuleviku Eestis majandatakse metsa säästlikult. Tuleviku Eestis on kiire ja ohutu transport. Tuleviku Eestis on investeeritakse senisest enam tervishoidu, teadusesse, haridusse ja sisejulgeolekusse. Tuleviku Eestis on minimaalne jäätmete hulk. Milline on tuleviku Eesti, otsustad just Sina.

Olga Gudkova

nr 421

Olga Gudkova

nr 421

Сделаем Эстонию чистой от загрязнения окружающей среды промышленными предприятиями, с особым внимание Северо-Востоку страны. Требуется изменение законодательной базы для защиты окружающей среды и компенсации ущерба здоровью жителям загрязнённых районов. Мы и наши дети имеем право дышать чистым воздухом

Teeme Eesti tööstusettevõtete keskkonnareostusest puhtaks, pöörates erilist tähelepanu riigi kirdeosale. Õigusraamistiku muutmine on vajalik keskkonna kaitsmiseks ja saastunud alade elanike tervisekahjustuste hüvitamiseks. Meil ja meie lastel on õigus puhast õhku hingata.

Roman Mutonen

nr 422

Roman Mutonen

nr 422

Eleanora Loginova

nr 423

Eleanora Loginova

nr 423

Aleksei Nehoroškin

nr 424

Aleksei Nehoroškin

nr 424

Anette-Marlen Ott

nr 425

Anette-Marlen Ott

nr 425

Darja Vorontsova

nr 425

Darja Vorontsova

nr 425

Leonid Mironov

nr 426

Leonid Mironov

nr 426

Märt Põder

nr 428

Märt Põder

nr 428

Filosoof, infovabaduse aktivist

«U-u-u-u-u-uau-uau-uauu! Oh vaadake mind ometi, ma hukkun. Kangialuses ulub tuisk mulle surmapalvet ja ma ulun talle kaasa.»

Mihhail Bulgakovi «Koera süda» ilmus 1987. aastal Nõukogude Liidus, olles jäänud omal ajal kinni Glavliti tsensorivõrku. Selle piraatkoopiad ringlesid enne pea pool sajandit самиздат’i põrandaalustel turuplatsidel.

Energiataristu uuendamine rohelisele energiale üleminekuks on kõige olulisem asi, millega Ida-Virumaa ülejäänud Eestit mõjutab. Aga on see väljastpoolt sunnitud tüütu kohustus või võimalus haarata enda kätte tulevik?

Masstootmise ja kaubavahetuse üleilmastumise ajastul hakati nimetama naftat uueks «mustaks kullaks». Nüüd kuuleme räägitavat suurandmetest ja masinõppest, isikuandmetest ja andmekaevest, avaandmetest ja tehisintellektist… Infoajastu valuuta on andmed — andmete abil teenitakse raha ja valitsetakse.

ANDMED ON IDA-VIRUMAA UUS PÕLEVKIVI

Targad energiavõrgud, energia salvestusseadmed ja energiasõltumatus läbi uue põlvkonna hajutatud energiatootmise on see, mille ülejäänud Eesti saab Ida-Virumaalt pealekauba, kui…

  • Ida-Virumaa saab kõige kiirema ja vabama Interneti;
  • Tallinnas lõpetanud IT-kolledž tõuseb tuhast Narvas;
  • Keskustes alustavad avatud kontorid ja töökojad tänapäevaseks iduettevõtluseks;
  • Ettevõtluse toetusprojektide kaudu tagatakse vahendid innovatsiooniks;
  • Riik tagab info- ja energiataristu radikaalse avatuse, et uute lahendustega võiks eksperimenteerida siinsed idufirmad ja väiketootjad;
  • Käivituvad programmid taastuvenergia kasutamiseks korteriühistutes ja eramutes;
  • Kohtla-Järvel alustab kodanikupalga pilootprojekt;
  • Jõhvis alustab tööd Ida-Virumaa kultuuriakadeemia;
  • Narvas luuakse lõpuks Tallinna ja Tartu eeskujul energiaagentuur, mis hakkab energiarevolutsiooni koordineerima.

Kõik see toob ka Ida-Virumaale uusi inimesi — raiudes läbi taastuvenergia Gordioni sõlme lahenevad ka kõik ülejäänud siinsed probleemid:

https://gafgaf.infoaed.ee/ (eesti keeles)
https://gafgaf.infoaed.ee/ru/ (по-русски)

Meil pole aega aastakümneid oodata, et hea energia lõpuks tsensorivõrgust läbi tuleks, vaid me tahame olla vabad ning õnnelikud juba täna!

 

Избирательный участок 8 - Järva- ja Viljandimaa

Hannes Puu

nr 429

Hannes Puu

nr 429

Minu teemaks on Eesti metsade kaitsmine ja raiemahtude vähendamine. Vaja on kiirendada kasutuseta turbaväljade muutmist soodeks, et siduda süsinikku:  kasutuseta turbaväljad eraldavad süsinikku 7 korda rohkem kui transport. Toetan mahetootmise laiendamist suuremate toetuste abil, et pakkuda Eesti inimestele paremat toitu ja vähendada veekogude kinni kasvamist. Teen ettepaneku suurendada riigipoolset rahastust vee programmile, et igas Eesti majapidamises oleks puhas vesi.

Arvi Tapver

nr 430

Arvi Tapver

nr 430
  1. Jätkusuutlik, keskkonnasõbralik (energia)majandus.
  2. Kanepi legaliseerimine.
  3. Kodanikupalk.
  4. Venemaaga piirileppe ülesütlemine.
  5. Otsedemokraatia ehk kodanikualgatuse korras rahvahääletuse kehtestamine (siduda riigikogusse saamine pelgalt isiklike häälte hulgaga).
  6. Kiirlaenufirmade maksustamine sarnaselt kasiinodega.
  7. Mugavuspagulastele piiride sulgemine.
  8. Rail Balticu projekt Brüsselisse tagasi.
  9. Valdade asemel taastada ajaloolised kihelkonnad, mis suudavad end suuremate üksustena ära majandada.
  10. Venemaalt N. Liidu okupatsiooni aegsete kahjunõude esitamine.

Kristjan Rohtla

nr 431

Kristjan Rohtla

nr 431

Heli Kuuse

nr 432

Heli Kuuse

nr 432

Hambatehniku õppekava õppejõud-lektor

HARIDUS

Tõstame õpetaja ja õppejõu kutse au sisse. Haridus ja teadus moodustavad meie ühiskondliku elu aluse ja on kõrge lisandväärtusega majanduse liikumapanevaks jõuks. Kvaliteetne haridus on investeering. Me ei poolda eestikeelsete bakalaureuseastme õppekavade asendamist ingliskeelsetega, säilima peavad mõlemad.

 

TERVIS – KALLEIM VARA

Eestimaa Roheliste keskseks eesmärgiks on eestimaalaste tervelt elatud aastate tõus. Eestis on täna rohkem kui 80 000 ravikindlustuseta inimest, see number pole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Leiame lisarahastust väiksemate linnade hästi toimivate meditsiiniteenuste püsimiseks ning uute ravivõimaluste pakkumiseks. Perearstil peab olema võimalus inimese tervist põhjalikult uurida ilma, et ta peaks muretsema liigsete kulutuste pärast – seetõttu tuleb uuringufondi suurendada.

 

LÕPETAME TOIDU RAISKAMISE

Teeme kauplustes realiseerimisaja ületanud toidusaadused tasuta kättesaadavaks. Loome selge majanduslike stiimulitega korra, mis vähendab toiduraiskamist kõigil etappidel alates põllust ja laudast kuni kaupluste ja toitlustusasutusteni.

 

«Puhas vesi on tervise alus. Eesti Vabariik on üks väheseid riike maailmas, kus tohib kraanivett juua.

Vähendame plastikpudelites vee importi, millega hoiame nii oma tervist kui ka loodust.»

 

Teistsugune kandidaat, eesmärgistatud tegevused.

Eveli Permanson

nr 433

Eveli Permanson

nr 433

Tiina Rammul

nr 434

Tiina Rammul

nr 434

Erko Elmik

nr 435

Erko Elmik

nr 435

Märgusõnadeks eluteadlikkus ja «loomateadus» lastele

Eluteadlikkus – viimane võimalus õppida meie kolmanda põlvkonna inimestelt tarkusi ja elementaarseid oskusi, et saada hakkama elus kui järsku puuduvad tänapäeva mugavused.

«Loomateadus» lastele – uuele põlvkonnale peaks olema koolides loomade kohta natuke rohkem õpet. Et nad teaksid metsloomade kohta täpsemalt. Koduloomade osas samuti. Tekitada huvi ja teadmine, et metsloom ei ole koheselt tapmiseks ja koduloom hülgamiseks, kui ta jääb haigeks või vanaks.

Jüri-Joonas Kerem

nr 436

Jüri-Joonas Kerem

nr 436

Elo-Maria Roots

nr 437

Elo-Maria Roots

nr 437

Me elame ajal, kus elukeskkonna säilitamine, kaitsmine ja võimalusel taastamine peaks olema kõige esimene prioriteet. Juba aastakümneid tagasi hakati hoiatama, et kui inimkond samal kursil jätkab, lõppeb see globaalsete katastroofidega. Viimane tõsine hoiatus tuli veidi üle aasta tagasi, kui 15 tuhat teadlast avaldasid, et samal kursil jätkates ootab meid katastroof. Inimkond on vaatamata hoiatajatele samal kursil jätkanud. 60. aastatel ilmunud revolutsioonilise raamatu «Hääletu kevad» tulevikuvisioon on reaalsuseks saanud.

Избирательный участок 9 - Jõgeva- ja Tartumaa

Kai Künnis-Beres

nr 438

Kai Künnis-Beres

nr 438

Ökoloog-veeteadlane

Eesti looduse ja joogiveevarude kaitse ja säilimine peab olema lähtepunktiks mistahes poliitiliste otsuste langetamisel, sest seda veel olemasolevat rikkust ja tulevikupotensiaali ei tohi lühinägelike ja üksnes rahanumbreid silmas pidades maha mängida. Koos looduse mitmekesisuse ja puhta elukeskkonna väärtustamisega kaitseme ja väärtustame me ka oma rahva ja järglaste tervist. Eestile parimate otsuste langetamiseks peavad otsused põhinema laiapõhjalistel süvateadmistel, mille tagab tihe side teadlaste ja rahvaga.

Loodustedlasena seisan selle eest, et teaduslik teadmine jõuaks riiklikesse otsustesse, et me ei reostaks oma veekogusid, joogivett ja mulda, et majanduse arengu aluseks oleksid Eestis ja mujal väljatöötatud kõige edumeelsemad ökoinnovaatilised keskkonnasäästlikud tehnoloogiad, et eestis antav haridus oleks väärtuslik ja selle omandamine innustav ning tulevikku kindlustav. Eesti ettevõtluskeskkond peab soosima eelkõige oma elanike ettevõtlikkust, mahepõllumajandust, soodustama teadmismahukat, ökoloogiliselt vastutustundlikku ja töötajasõbralikku tootmist ja välistama raiskamise selle kõigis vormides. Selle tulemusena on võimalik säilitada puhas loodus (kaunid kodukohad) ja parandada inimeste tervist ning arendada samaaegselt hästitasuvat ja tulusat ettevõtlust, tuua maapiirkondadesse tagasi aktiivne elu (infrastruktuurid) ja noored ning säilitada pikaks ajaks meie strateegilised varud – patriootlikud elanikud, puhta vee, viljaka mulla, metsa, maavarad. Just see on kõige parem tagatis Eesti püsimisele ja julgeolekule.

Arvo Kuiv

nr 439

Arvo Kuiv

nr 439

Ivo-Hannes Lehtsalu

nr 440

Ivo-Hannes Lehtsalu

nr 440

Oma hingelt olen «Metsavaht», kes käib tihti looduses, jälgib loomade ning lindude toimetusi ning tegeleb taimedega. Me kõik oleme omavahel seotud – kui teed kellelegi head, tuleb see ringiga sinule tagasi. Meil on ainult üks Maa ja me peame tema pinnal arukalt toimima.

Kodanikupalk tuleb tänase tehnoloogia arengu juures niikuinii lähima viieteist aasta jooksul.

Erki Saksing

nr 441

Erki Saksing

nr 441

Küllike Reimaa

nr 442

Küllike Reimaa

nr 442

Arhitekt

Täiesti roheline ja number 442 Tartu ja Jõgevamaal. Miks mitte Tallinnas? Mu kodu on alates 10 eluaastast Luunjas ja igal vabal hetkel viibin seal. Väga tuttavaks on saanud tee Tartu-Tallinna vahel 40 aastaga. See on pannud mind kahtlema RB riigi poolt valitud trassi sobivuses. Väga oluline on mulle Emajõgi ja tema puhtuse hoidmine. Viimaste aegade Teeme Ära talgud olen viinudki sõpradega läbi Luunja silla juures «kalameeste paradiisis»

Arhitektina puudutab mind keskkond, mis igapäevaselt meid ümbritseb nii linnas kui maal. Hooned, meistri käe puudutusega,  kaovad ja asemele tuleb tuim betoon tihedalt piirist piirini täis ehitatud krundid, kus rekreatsioon ja haljastus laenatakse naabritelt või üldkasutatavast linnaruumist, kui maastikke planeerides ei arvestata olemas oleva ja väärtuslikuga. Sama oluline on minu jaoks mets, mis peaks olema arenev organism, keeruline ökosüsteem, mitte nn. puupõld, mis on loodud vaid kitsaks tarbimiseks. Arvan ka, et majandus ei pea arutult ressursse kasutades kasvama lõpmatusse, vaid arenema elukeskkonna paremaks toimimiseks. Nii kaua, kui leidub mõjukaid inimesi, kes arvavad, et Emajõkke võib kallata tselluloositehase reoveed otsa, ei ole haritud inimene, ega tea ka majandusest midagi, olgu ta lõpetanud mistahes kõrgkooli.

Ühe väikese riigi eduka toimimise aluseks on hea haridus. Mammutkoolid ja pearaha on küll kõige lihtsam variant ametnikule koolide administreerimiseks, kuid iga lapseni jõudmiseks ja iga lapse võimete ja potentsiaali väljaarendamiseks pole see parim variant.  Ei poolda tendentsi väike-ja mõisakoolide sulgemiseks, kus areneb jõudsalt lapse emotsionaalne intelligents ja omapära ning abstraktne mõtlemine.

Hariduseta hääbub kultuur ja kultuurita logiseb majandus.

Riina Pernau

nr 443

Riina Pernau

nr 443

Taavo Savik

nr 444

Taavo Savik

nr 444

Alo Kaasik

nr 445

Alo Kaasik

nr 445

Üliõpilane

Vähem tühjade asjade üle vaidlemist, rohkem keskkonda säästvat poliitikat.

Hoiame loodust ja seeläbi ka teineteist!

Henry Laks

nr 446

Henry Laks

nr 446

Избирательный участок 10 - Tartu linn

Marko Kaasik

nr 447

Marko Kaasik

nr 447

Tartu Ülikooli füüsika instituudi teadur, õppejõud

Loome tõe järgimise ühiskonna! Teaduse rahastamine tõuseb 2020. aastal 1%-ni ja järgneva kümne aastaga eesrindlikele riikidele omase 3%-ni SKT-st.

Teaduslik tõde: inimkond vajab praegu vaid 0,01% sellest energiahulgast, mis päikesekiirgusena Maale langeb, tuule ja lainete energiaks muundub. Tehnoloogiad selle kasutamiseks on juba täna olemas. Me ei kõhkle neid täiel määral rakendada, väljuda põlevkivienergeetikast ja säästa meie allesjäänud metsad pelletiteks muutmisest!

Targas elektrivõrgus on igaüks oma majapidamises tarbija, tootja ja akumuleerija: kogukonnapõhine energiajulgeolek päikese ja tuule baasil, et elu edeneks kogu maal!

Reformime uimastipoliitika: teadvuse seisundit muutvate ainete keelamine, lubamine ja piiramine põhinegu 21. sajandi teaduslikul teadmisel, mitte 20. sajandi keskpaiga eelarvamustel!

Rea Sepping

nr 448

Rea Sepping

nr 448

Ettevõtja, maastikuarhitekt

Puhas ja elurikas looduskeskkond on eduka majanduse ja kultuuri alus, seega meie laste tuleviku nimel peab:

  1. suurendama keskkonnateadvust kõikide elanike seas;
  2. säilitama kaitsealuseid metsi, looduslikke liike ja pühapaikasid;
  3. kaitsma ja väärtustama mulda kui meie elu alust;
  4. toetama kohaliku mahetoidu tootjaid ning puhta toidu kättesaadavust terves Eestis;
  5. toetama ja kaasama kodanikke ja kodanikualgatusi;
  6. kasutama permakultuuri põhimõtteid planeerimisel;
  7. liikuma maheriigiks ja ökoriigiks saamise poole.

Elmer Joandi

nr 449

Elmer Joandi

nr 449
  1. Harjumaale euroopalik 2% kinnisvaramaks tõstmaks tulumaksuvaba miinimumi.
  2. Kiire rongiühendus Tartust Riiga enne Rail Balticut.
  3. Teadus-arendustegevuse rahastus 3%.
  4. Põlevkivi ressursitasu mitmekordne tõus lõpetamaks kivi raiskamise  vanade tehnoloogiatega.
  5. Pensionifondid koju tuua — sealhulgas ka jäätmevaba tselluloositehase ehitamiseks.
  6. Tasulise poliitilise reklaami keeld.

Jüri Ginter

nr 450

Jüri Ginter

nr 450

Jurist, sotsioloog, täiskavanute koolitaja

Eesti on minu arvates parim koht elamiseks ja ma soovin, et see ka jääks nii, sest siin elavad minu neli last ja 8 lapselast. Selleks toetan uusi loovaid lahendusi.

Minu põhimõtted on:

  1. osadus: kõigil ja kõigel on oma roll tervikus. Kõiki tuleb käsitleda võrdväärsetena.
  2. täiendavus: erinevus rikastab ja võimaldab üksteist täiendada.
  3. osalus: kõigil peab olema võimalus osaleda otsuste ettevalmistamisel, vastuvõtmisel ja elluviimisel. Üheks osaluse võimaluseks on rahva algatatud siduv rahvahääletus.
  4. jätkusuutlikkus: meie tegevus peab olema lähtekoht, kust lähevad edasi meie lapsed ja lapselapsed. Olen vastu igasugusele reostamisele, sealhulgas kaasinimeste solvamisele. Samuti olen vastu igasugusele raiskamisele, sealhulgas ka sellele, kui inimestele ei anta võimalust oma potentsiaali avada.

Inga Ploomipuu

nr 451

Inga Ploomipuu

nr 451

Jaan Olari

nr 452

Jaan Olari

nr 452

Psühhiaater, psühhoterapeut ja hüpnotisöör, omaaegne tippkorvpallur ning spordiorganisaator

  1. Ravijärjekordade vähendamine.
  2. Psühhiaatrilise arstiabi ja psühhosomaatilise meditsiini kättesaadavuse parandamine ärevuse, depressiooni, une- ja muude häirete raviks.
  3. Igasse hooldekoduse vähemalt kord nädalas arstivisiidi korraldamine.
  4. Koostöö parandamine psühhiaatrite ja perearstide vahel esmakordsete patsientide ja noorukite võõrutusravi, pereprobleemide ja psühhogeriaatritliste patsientide osas.
  5. Erivajadustega inimeste elujärje tõstmine.
  6. Tervena elatud aastate pikendamine ja terviseteadlikkuse parandamine erinevate programmide kaudu.
  7. Teaduspõhine probleemikäsitlus kõikides eluvaldkondades.
  8. Laste ja noorte huviringide, eriti spordiringide tegevuse igakülgne soodustamine.
  9. Eestimaise toidu- ja käsitöökultuuri edendamine.
  10. Presidendi otsevalimised.
  11. Õiglane pension pensionäridele kui Eesti riigi ülesehitajatele!

Raul Kübarsepp

nr 453

Raul Kübarsepp

nr 453

Ettevõtja

Puhas elukeskkond

  • Rohkem haljasalasid ja liikumisvõimalusi linnaruumi.
  • Vähendame lageraiet metsades 11 miljonilt kuupmeetrilt aastas tagasi 5-7 miljonini.
  • Rohkem vääriselukeskkondi ja põlismetsa: praeguse 2% põlismetsa asemele 5%.

Arvuti- ja mobiilimängude klastri arendamine

  • Aitame luua mänge, mis viib inimesi loodusesse liikuma.
  • Arendame Eestis rohkem õppemängde suunda.
  • Riigipoolne toetus hariduslikele, mitte-vägivaldsetele õppemängudele.

 

Ravikanepi kasutamine

  • Taju muutvate ainete turgu tuleb reguleerida tõenduspõhiselt.
  • Karistamisest tõhusamad meetmed on reguleerimine, abistamine ja suunamine.
  • Uimastialane selgitustöö olgu vaba ideoloogiast ja rõhutagu isikliku vastutuse olulisust.

 

Vaba, demokraatlik ja kultuurne infoühiskond

  • Internet on inimeste ja mitte riigi või äriettevõtete jaoks, seisame vaba ning avatud info- ja energiataristu eest.
  • Isikuandmete kogumine ja ärakasutamine Internetis on ületanud igasuguse mõistlikkuse, teeme riiklikud jälitusprogrammid avalikuks ja seame nendele piirid.
  • Kohalikele rohkem õigust looduskaitses osaleda (et alati oleks välistatud haisvad tselluloositehased).

Riigikogu on aegunud poliittehnoloogia, läheme järk-järgult üle toimivale digidemokraatiale, kus ükski hääl ei jää kuulmata.

Ruth Tammeorg

nr 454

Ruth Tammeorg

nr 454

Tartu Ülikooli Ametiühingu esimees

Igaüks on oluline.

Mahe Eesti on oluline.

Planeet Maa on oluline.

Helle Kaasik

nr 455

Helle Kaasik

nr 455

Tartu Ülikooli teadur

Psühhedeelsete loodussaaduste rituaalne kasutamine tuleb mõistlikult reguleerida.

On teaduslikult tõestatud, et mitmed psühhedeelikumid on kasutajale ja ühiskonnale ohutumad kui alkohol. Kui mõned inimesed eelistavad alkoholiuimale oma sisemaailma avastamist ja avardamist psühhedeelikumide abil, siis pole mõistlik neid sellise valiku pärast diskrimineerida. Teadvuse muutus võib kaasa aidata mõtlemise muutusele, mis viib hoolivama ja targema tegutsemiseni suhetes kaasolenditega ja elukeskkonnaga.

Merily Vakker

nr 456

Merily Vakker

nr 456

Избирательный участок 11 - Võru-, Valga- ja Põlvamaa

Inga Raitar

nr 457

Inga Raitar

nr 457

Kirjanik, kirjastaja

  1. Igal Eesti inimesel on õigus meie ühisele rahvuslikule rikkusele, milleks on puhas elukeskkond, puhas põhjavesi ja puhtas mullas kasvatatud terve toit. Igaüheõigus, kui meie rahva põline tava, peab toimima ka tulevikus.

 

  1. Elutoetav keskkond püsib looduse ja teadliku inimese kooskõlal. Loodusrikkuste kasutamine ei tohi ületada nende taastootmist. Muutuma peab suhtumine – keskkonnahoid pole mitte formaalne seadusetäitmine vaid meie tuleviku eluküsimus.

 

  1. Looduskaitsenõuete rikkumise suhtes peab kehtima samasugune nulltolerants nagu isikute või nende varavastaste kuritegude suhtes. Lageraied riigimetsas  — meie ühisvara hoolimatu kuritarvitamine — tuleb lõpetada. Seadusega tuleb tagada raierahu lindude pesitsusajal.

 

  1. Jätkusuutlik, kogukonda arvestav looduskasutus ja säästlik, innovaatiline majandusareng peab asendama keskkonna arvelt toimivad iganenud ressursimahukad majandusmudelid. Kasvatame heaolu, suurendades majanduslikku, looduslikku ja sotsiaalset kapitali – tehes seda kõike ökosüsteemi kahjustamata. Uusarendusi puudutavate otsuste tegemisse tuleb kaasata kohalik kogukond, erialaeksperdid ja kodanikeühendused.

 

  1. Muuta praegune suurhaiglakeskne haigekassasüsteem patsiendikeskseks. Inimese raviraha käigu temaga kaasas. Meditsiiniteenuse kättesaadavus peab olema tagatud kõigis Eesti osades igale inimesele. Sotsiaalmaksuraha kulutamine reklaamkampaaniatele asendada terviseteadlikkuse õppe kättesaadavuse parandamisega.

 

  1. Lastele tasuta ökoloogiliselt puhas koolitoit. Inimeste tervist tagava toiduohutuse jälgimine tuleb võtta riigi prioriteediks. Vähkitekitavate taimemürkide keelustamine asulates, perspektiivis Eestis tervikuna. Mahetootjatele kui terviseedendajatele maksusoodustused.

 

  1. Rail Balticu uustrassi rajamine praegustel vigastel ja majanduslikult põhjendamata alustel tuleb peatada! Eesti vajab olemasoleva raudtee korrastamist viisil, mis tagaks nii toimivad keskkonnasõbralikud kiired ühendused erinevate Eesti piirkondade vahel.

 

Zoja Mellov

nr 458

Zoja Mellov

nr 458

Loovterapeut

Minu seisukoht ehk märgusõna on HOOLIVUS

lapsele – ema ja isa

noorele – uudishimu

täiskasvanule – vastutust

vanale – elurõõmu

Eestimaa rahvale – hoolivust

Arvi Matvei

nr 459

Arvi Matvei

nr 459

Stina Rammul

nr 460

Stina Rammul

nr 460

Margarita Randviir

nr 461

Margarita Randviir

nr 461

Harri Tilk

nr 462

Harri Tilk

nr 462

Moonika Malmre

nr 463

Moonika Malmre

nr 463

Piret Käige

nr 464

Piret Käige

nr 464

Eve Roots

nr 465

Eve Roots

nr 465

Pensionär

On hea meel, et Rohelised on loomakaitse üheks eesmärgiks seadnud. Kaitsta kõike elavat tähendabki ju, et kedagi ei jäeta kõrvale.

Kui hakatakse midagi rajama, peab esimene küsimus olema — kas me selle käigus kedagi kahjustame või koguni hävitame?

Raudtee puhul on ainuvõimalik renoveerida olemasolevad. Tselluloositehase osas peame olema valvsad, et selle ehitust uuesti päevakorda ei võetaks.

Soovitan tutvuda Gunter Pauli raamatu ja veebiallikatega «Sinise majanduse» teemal — seal on palju häid näiteid juba reaalselt toimivatest ettevõtetest, mis ei kahjusta ökosüsteemi. Autori valitud nimetus ei tohiks eksitada, sest ta lähtus astronautide muljetest, kes eemalt sinist Maad vaadates oma mõttemaailma muutnud on. Kõne all on planeet tervikuna. Alternatiivid senisele keskkonda kahjustavale tööstusele on võimalikud — muidugi vastavalt kohalikele tingimustele ja looduslikele omapäradele. Eestis on andekaid teadlasi, kes kindlasti leiavad meile sobivaid alternatiive. Alternatiividest peaks teadlik olema võimalikult palju inimesi, mis tähendab ühisosa leidmist kõigi erakondadega. Ökoloogia sobibki selleks kõige paremini. Nii tekib laiem arusaam teaduse suurema rahastamise vajalikkusest.

Looduslike pühapaikade ja hiiepuude hoidmise ja kaardistamisega on juba üsna kiire, sest nad on hävimisohus. Olulised on ka allikad ja lohukivid. Lastega tuleks teha retki naisse paikadesse. Juba lasteaias tuleb rääkida lastele, et meie rahvas pidas hiisi ja hiiepuid pühaks, kust ei murtud ühtegi raokest. See teadmine kasvatab loodushoidu paremini kui manitsused või õpikusõnad.

Meidi Tiimus

nr 466

Meidi Tiimus

nr 466

Избирательный участок 12 - Pärnumaa

Krister Kivi

nr 467

Krister Kivi

nr 467

Ajakirjanik

 

EESTI ON VABARIIK, MITTE VABRIK. Paljudel inimestel ei ole Eestis hea olla, kuid eesmärk peaks olema, et hea on kõigil. Ebavõrdsus on kasvanud suureks ja see põhjustab tigedust. Tähtis on mõista, et Eestisse sündinud inimesed ei ole odav tööjõud, mis elab ja hingab üksikute rikastumise nimel. Samamoodi ei saa vaid kasumile mõeldes ekspluateerida meie loodust: maavarasid, puhast õhku, vett, metsa ja loomi, kellele Eesti samuti koduks. Austame oma inimesi ning seame samme nii, et meie edu ei tuleks ka loomade kannatuste ja keskkonna arvelt.

 

ME OLEME VÕRDSED. Demokraatiat tuleb hellalt hoida ja väetada tema kohatiste puuduste ja ebaefektiivsuse kiuste. See tähendab püüdlemist sellise riigivalitsemise poole, kus selge võimalus seadusloomes ja otsustetegemises kaasa rääkida on kõigil kodanikel, mitte üksnes karjääripoliitikuil ning tagatubade niiditõmbajail. Rahval peab olema võimalus mõjutada riigi elu seaduseelnõude algatamise õigust omades ning ka rahvahääletuste kaudu nii üleriiklikul kui ka omavalitsuse tasandil. Varanduslik künnis esindusorganitesse kandideerimisel peab kaduma.

 

HEINAMAA ON VÄRVIKIREV, seal kasvab sadu erinevaid taimi. Mürkidega töödeldud monokultuurne põld annab suurema saagi, kuid on saatuslik kõigele enda ümber. Ka mets ei ole vaid palgipõld, vaid unikaalne keskkond, millel tuleb lasta praegu tavakssaanust suuremal määral elada oma loomulikku elu. Samamoodi peame suhtuma suurema lugupidamisega elu värvikirevusse inimeste tasandil, nägema erinevustes võimalusi ning vältima ebavõrdset kohtlemist. Eestis peab olema kõigil õigus püüelda õnne poole seni, kuni see ei piira  sama võimalust teistel, nii praegustel kui tulevastel inimestel.

 

ME OLEME VABAD. Heas ühiskonnas on inimesed olemas üksteise jaoks, kuid samas suveräänid omaenda elu puudutavates küsimustes. Diskussioonita ülevõetud keeldudel ja karistustehirmul rajanev uimastipoliitika peab asenduma ühiskonnale ja indiviidile tajumuutvatest substantsidest reaalselt tuleneva kahju ja kasu hindamisega. Kanepi on juba legaliseerinud Kanada ja mitmed USA osariigid, seda on tegemas veel mitmed riigid. Kanepist abi leidvate inimeste karistamise peab lõpetama ka Eesti. Samuti pooldan liikumist ajateenistuskohustuse kaotamise suunas, kuivõrd kaitsevõimet ei tohiks tagada vaevu täisealiseks saanud noortelt nende vabaduse võtmise hinnaga.

Margit Adorf

nr 468

Margit Adorf

nr 468

Mikk Pärnits

nr 469

Mikk Pärnits

nr 469

Kirjanik

Mind ei koti majandusteemad absoluutselt. Igasuguste tulumaksunduste jaoks võtaksin endale alla 30ndates oleva tiimi noori, kes peaksid nende asjadega tegelema ja andma nõu. Usu või mitte aga maksud pole esmajärguline probleem. Minu ja paljude teiste jaoks on olulised hoopis need teemad.

Ma promoksin neid teemasid kus iganes positsioonil: poliitikas või ajakirjanduses. Ma ei annaks armu. Käesolevaid teemasid tuleb kogu aeg taguda, meelde tuletada ja esile tõsta.

Mingis mõttes tahaks sellele kajastust, sest ma ei tee ise mingit promo ja ega mind kuskile kõnelema ka just ei kutsuta. Aga vähemalt jääb internetti jälg sellest mida ma kavatsen ja pimeduse varjus plaanin. Ühel hetkel saavad siinsed kavatsused lihtsalt aja möödudes ja Eesti ühiskonna arenedes teoks. Ma tahaks seda teokssaamise kulgu kiirendada ja sedasi inimeste kannatusi vähendada. Üheks lähtepunktiks on tõdemus, et poliitik pole inimelu kvaliteedi parandamise ekspert vaid bürokraadi alajaotus ja suuresti alaharitud lapsmees. Nad on reaalsusest võõrandunud.

Järgnevad sihid on üldsõnalised. Kuidas neid reaalselt ellu viia? Lihtsalt palkaks inimesi kes oleksid avatud mõtlemisega, loovad ja targad. Ma palkaks endast targemaid inimesi, kes vana Nõuka aja mentaliteediga establishmendi vanadekodusse surema kärutaks.

  1. Keelustada karusnahafarmid. Loomadel ega inimestel ei meeldi elada vangilaagrites. Pole mingeid pädevaid argumente nende piinakambrite ülevalpidamiseks. Ainus põhjus miks neid keelustada ei suudeta seisneb noori kartvate konservatiivide jonnakuses. Lõug aetakse ette ja üritatakse blokkida igasuguseid katseid kuulata. Miks? Sest meil on poliitikute seas hirm, et uuest põlvkonnast pole neile valijaid ja praegu elatakse vanade inimeste hirmudel mängimisest. Kõigele uuele hääletatakse automaatselt vastu, see on nagu foobik-poliitikute jaoks uus punk. Noored ei tohi oma tahtmist saada. Komparteis oli sama teema. Mõtle sellele et see kes kohtleb sitasti loomi kohtleb sitasti ka inimesi. Seepärast on poliitik üldiselt selline pedofiili maine tasemel inimene, kes on võimu nimel maha müünud oma empaatia.

 

  1. Muuta mittevaktsineerimine samasuguseks kuriteoks kui purjuspäi juhtumine: sellise hooletu käitumise läbi seatakse ohtu kõrvalseisjate elud. Vaktsineerimata lapsi mitte lasteaedadsse vastu võtta ilma vanemate allkirjaga lepingule milles ollakse haiguspuhangu põhjustamise korral maksma kinni kõikide ravi. Sellega mittenõustuvad inimesed võivad moodustada oma eralasteaiad omast taskust. See on Aaviksoo reformi tulevik. Lollid inimesed hakkavad oma ebausu kaudu kahjustama suuremat hulka. Mittevaktsineerimise trend koos MMS-i juraga liiguks rohkem lastekaitse seaduse alla, mille alusel on mittevaktsineerimine või lapsele sodi sisse kallamisel võimalik laps perest eemaldada. Sellistest last kahjustavatest peredest võetud lapsed saavad eelisjärjekorras tasuta kõrghariduse. Aaviksoo on mittevaktsineerijate vaimne ristiisa. Järjekordne näide sellest, kuidas karjääripoliitik teeb inimeste tervisele kahju nii vaimselt kui füüsiliselt.

 

  1. Lõpetada riiklik lageraie. Liikuda roheliste energiaallikate arendamise poole. Samas mitte toetada ‘pühakohtade’ määramist. Loodushoid ei vaja pinnapealset looduskultust mis on tegelikult mineviku fetišeerimine. Vaja on kombineerida teadus ning säästlik lähenemine. Pühapaiga romantiseerimine on tagurdlik ja õõnes, meeleheitlik ja hale. Pühadus on inimlik kontsept, mis ei aita kuidagi loodushoidu. Loodus vajab toimimiseks inimese mittevahelesegamist.

 

  1. Keelustada jahiturism. Loomi lõbu pärast lasta on perversne. Loomade elud on kallimad sellest rahast, mida see sotsiopaatiline äri sisse võib tuua.

 

  1. Tapamajades teha kord nädalas avatud uste päev, kuhu tehakse kooliekskursioone. Sellega mitte nõustuvad tapamajad sulgeda. Lapsed peavad nägema, kuidas elus loomi tapetakse ja mis tingimustes nad elavad. Need ekskursioonid oleksid nagu Auschwitzi koonduslaagrite omad kus Loomus või mõni muu ühing esitaks ekskursioonijuhi kandidaadi. See kandidaat saab õiguse näidata ja seletada lastele loomade piinamise ja tapmise protsesse ja hiljem slaidide abil näidata kuidas need laibad neile koju supi sisse jõuavad. Eesmärgiks on tapmist mitte ilustada.

 

  1. Vähendada spordi rahastamist. Sport pole kultuuri oluline osa. Professionaalsest poliitikust hullem on veel eks-sportlasest poliitik. Seadusandlusega tegelev inimene peab olema haritud inimene. Sportlased pole eriti haritud, sest neid kannab läbi kooli nende füüsiline oskus palli lüüa või lõuga tõmmata. Sellised inimesed ei tohiks langetada olulisi otsuseid. Samas sooviks rahastada muidugi laste huviringe ning konkreetselt tasuta tahaks pakkuda võitluskunstialaseid trenne noortele tüdrukutele. Poisid peavad maksma. Tervisespordiga seotud tegevusi toetada alkoholiaktsiisist. Ennast vigaseks joovad inimesed hakkavad toetama tervemat põlvkonda kuni tasakesi saab inimeste eneseteadvust tõstetud.

 

  1. Luua ametiühing kultuuritegelastele mis garanteerib neile haigekassa ja palgastandardid. Kaotada propagandatrikk nimega ‘kirjanikupalk’ mis toetab status quo sõbralikke ja süsteemitruusid kirjainimesi. Nende teosed ei saa olla ühiskondlikult tõsiselvõetavad. Tegu on halva trikiga riigi poolt tunduda kultuurisõbralik kui tegu on vaid ajatu nipiga edendada riigi mainele hästimõjuvaid või siis mittemidagiütlevaid teoseid. Üks selle tulemitest asub siin. Selle asemel luua ühing, mis kaitseks selle riigi kultuuriloojaid ühtemoodi. Ühingu liikmeskond vahetuks teatud ajaperioodi vältel ning selle poolt antud kaitse loojale oleks eluaegne garantii: haigekassa. Samuti viiks see sisse muudatuse, et ilmunud teosed poleks nii kiiresti raamatukogus vaid annaks autorile võimaluse müügi pealt ka midagi teenida. Selle seadusandlusega kutsuks tegelema isikuid erinevatest valdkondadest (muusika koha pealt Purga, Eplik) ja kirjanduse koha pealt mässiks protsessi Ruitlase. Igatahes peavad seda arutama inimesed, kes on enamuse ajast kained ning väljaspool riigisüsteemi.

 

  1. Laiali saata Kultuurkapital ning sõltlaste pealt ülalhoitud ebavajalik osa kultuuritoodangust suunata tasuta psühholoogilise nõustamise pakkumine kõigile kodanikele. Eesti ei vaja veel rohkem luulekogusid, vaid alkohoolikute ja suitsetajate rehabiliteerimist. Pole tarbijaid. Ületoodang kultuuris ei leia sihtmärki. Kõik toodetav tekib omakorda surevate inimeste verest. Taotlen tihti sealt ka ise, kuid ma olen erandjuhtum sest ma arvan et minu looming on eriline ja ka sajandi pärast relevantne. Ma võtaksin oma projekti rahastamiseks ka Kadõrovilt vastu. Kuid kui Eestis enam tuimalt mittekedagihuvitavat surnud kultuuri ei toodeta siis annan südamerahuga ka enda käsikirjadele pausi. Inimeste tervis on olulisem. Tuleb kas leida muu rahastamisskeem või keskenduda sõltlaste ravile. Surnud inimesi ei koti kultuur — kas siis kehaliselt või vaimselt. Varsti on Eestis inimesed mõlemat. Kirjandusministeerium tuleks ära lõpetada kui kultuurile kahjulik nähtus. Noored inimesed peaksid kultuurist taas huvituma kui elus nähtusest nagu sai tõestatud ka Nihilist.FMi ajal. Riik ei tohiks kultuuripoliitikat vaadata kui oma personaalselt rahvuslikku mainekujundusprojekti. Riigikultuur on surmakultuur.

 

  1. Tuua keskkooli tasemel sisse seksuaalkasvatuse õpetus ning eemaldada usuõpetus. Eesti on ilmalik riik. Regulaarselt jagada tasuta kondoome ja tampoone. Koolid ei tohi olla töömesilaste treeninglaagriteks. Paberõpikud asendada odavate tahvelarvutitega. Juba see vähendab kulusid. Usuõpetuse asemel rääkida vaimsusest ning samuti keskenduda religiooni poolt kordasaadetud kuritegude rõhutamisele. Uus vaimsusõpe oleks segu psühholoogiast ja meditatsioonipraktikast. Nii saaks sellesse kombineerida ka kehalise kasvatuse, mis kuupri jooksmise asemel keskenduks rohkem joogale. Nii saab arendada noore inimese vaimu ja keha. Samuti hakata varases eas harjutama lapsi homoseksualismi normaalsusega ning vähendama seksuaalkäitumise ümber olevaid häbipunkte mis kaasas nõuka-aegsel põlvkonnal. Ei mingit allasurumist. Noored muutuvad seksuaalselt aktiivseks varem kui arvatakse. Sealt peab algama ka nende kasvatus ning tuleb ignoreerida vanemate põlvkondade komplekse.

 

  1. Vähendada koolitundide arvu ning eemaldada mõned nüüdseks oma aja ära elanud õppeained. Kool ei tohi olla tuim tehas, mis toodab 9-17 tapvaks töönädalaks etteharjutavaid stressis inimesi.  Tuupimine pole õppimine. Kool peab arendama kriitilist mõtlemist. Eesti koolisüsteem vajab põhjalikku ülevaatamist. Praegusel kujul on see katki.

 

  1. Võtta kirikutelt maksuvabastused. Sellest saadud raha paisata teaduse arendamisesse. Teadus ei tohi olla tulemuspõhine äriplaan. Usk toimib ka tasuta. Okupatsioonikahjude hüvitamine oli viga. See võiks jääda ka lahutussummaks, millele ei järgne enam mingeid kirikute või kultuste rahastamist. Kui usklike arv pole piisav enda maise struktuuri ülevalpidamiseks siis ei ole seda struktuuri ka vaja kunstlikult elu hoida. Üldse on kummaline, et nad mingeid soodustusi saavad. Kindlasti vajavad nende kinnisvaraskeemid ja rahastamised ülevaatamist. Uskuda võib igaüks mida tahab, kuid selle eest soodustusi saada pole mõistlik. Vabastatud summad läheksid päriselt inimeste aitajate palgatõusuks: tuletõrjujate, medõdede jne jaoks.

 

  1. Hall pass kaotada. Eestis võivad elada kõik kes austavad siinseid seadusi. Sellega seoses tuleb läbi viia emakeeleeksam kõigile elanikele. Tulemused on avalikud. Vähendada russofoobiat. Venelane ei tohi olla getosse surutud ja pidevalt kahtluse all olev alamklassist poolkodanik. Samuti lõpetaks Eesti kultuuri pealesurumise. Nõukogude ajal toimus venestamine ja pole normaalne et Eesti seda väiklaselt vastu teeb. Eestis elab ka teise rahvustaustaga inimesi. Eestlus ei tohi olla inimkvaliteeti määrav mõõdupuu. Selle asemele peab tulema inimlikkus ning praegu liigub EV Venemaaga sarnanemise kursil. Reinsalu elutöö tuleb hävitada.

 

  1. Kõrgkoolides õpe inglisekeelseks. Maailmas hakkama saamiseks eelistada kõrgkoolides inglise keelt. Maailm ei vaja eesti keelt. Selle rakendamine oleks ülikoolide oma valik. Neile peaks antama see võimalus ilma karistuse ohuta.

 

  1. Abieluõigus kõikidele täiskasvanutele. Geidest jahumine pidanuks olema läbi juba 20 aastat tagasi. Inimestel tuleb lasta elada, mitte kasutada vähemusi enamuse kollitamiseks. Nõukogude ajal olime alamkodaniku staatuses ja venelasi ähvardati just eestlastega (fašist, kulak jne). Mul on häbi, et Eestis see tühine temaatika niikaua õhus on olnud. Esitaks avaliku, valitsusepoolse vabanduse EV LGTB kogukonnale pluss leiaks mingeid soodustusi nende kooselu lihtsustamiseks (rahaliselt).

 

  1. Dekriminaliseerida kanep ja mitmed psühhedeelikumid ja need paisata meditsiini, mitte politsei kätte. Haigused pole moraalsed kuriteod, vaid meditsiinilised seisundid. Metadooniravi kaotada või vähendada drastiliselt, asendada kratomi ja psühhedeelikumidega. Need saavad olema tasuta võõrutuskeskused, mis toimivad KulKalt ära võetud rahadest ja lähevad inimeste elude taastamisse.  Eelisjärjekorras hakata psühhoteraapias kasutama MDMA’d ning psilotsübiini. Eesti vajab psühholoogi, sest terve elanikkond on traumeeritud. Vanema põlvkonna jaoks on vaimne ravi stigmatiseeritud. See peab muutuma. Tselluloositehase asemele kanepi kasvatamine, mille kiust saab paremat paberit. Samuti luua kanepiistandused, mida toetab riik sarnaselt kõikidele põllumajandussaadustele. Pensionärid võivad omaks tarbeks kasvatada kuni kümme taime. Iga kodanik võib omal käel kasvatada vähemalt ühte. Nende ainete keelamine pole terve mõistusega tegevus. Noorte inimeste elu ja tervise rikkumine politsei poolt tuleb lõpetada.

 

  1. Muuta naiste- ja lastevastane vägivald raskeks kuriteoks ilma katseajata. Perevägivallas süüdi jäänud inimestele lähenemiskeeld ohvrile ning varadest võõrandamine. Lisaks kuulutada vihakuriteoks teise inimese välimuse põhjal ahistamine ja ründamine. Naiste turvakodud kaotada ning muuta nende kodud turvaliseks. Naine ei pea kusagile minema. Vägivallas süüdi jäänud inimene saata sundravile. Vägivaldse abikaasa või elukaaslase tapmine enesekaitse olukorras ei tipneks vanglakaristuse vaid psühholoogilise nõustamisega. Kui geid peaksid saam abielluda, siis lähisuhtevägivallas süüdi jäänud osapoolelt eemaldada õigus abielluda täpselt nagu kriminaalkorras karistatud inimene ei saa kandideerida Riigikokku või relvaluba (kui ma olen ikka õigesti aru saanud). Igas konfliktis pole kahte osapoolt. Ründaja on süüdi. Vägistaja on süüdi. Kas Eesti provotseeris Nõukogude Liitu end ründama? Paluks Reinsalul okupatsioonimuuseumis demonstreerida EW pitsilisi trussikuid ning EW hööritavaid, okupeerivalt provotseerivaid puusi ja tisse. Seksuaalhariduse kursused täiskasvanutele, kus õpetada ka 50-aastastele meestele kuidas naisi inimesteks pidada.

 

  1. Kustutada karistusregistrist kanepiga seotud kuriteod. Iseenesest selge.

 

  1. Anda riigikogusse saanutele keskmine Eesti palk. Nad peavad teadma mis tunne on tavalisel eestlasel elada. Ma tahan, et minu esindajal riigikogus oleks särgis auk ja kulunud püksid. Ta peaks sööma tanguputru ja elama külmas korteris. Nad on hetkel reaalsusest irdunud. Nad ei näe välja nagu nende valijaskond.

 

  1. Toetada üksikemasid rahaliselt ning Pätsu monumendi asemel püstitada pronksskulptuur kolme last üksi kasvatav kolme koha peal töötav keskealine naine. Eesti kangelane on naine. Eesti naine on mehe tõttu palju kannatanud. Keelaksin püstitada sõjaga seotud monumente. Eesti naine on kogu aeg sõjas. Sõja rõhutamine on meeste nõrkus ja vajadus enda kangust näidata. Tegelikult vajab toetust üksikema. Praegu teda mõnitatakse ja surutakse alla («Aasta ema» fiasko). Üksikemad peavad saama rahalise toetuse ja rohkem igakülgset riigiabi. Traditsioonilist perekonda pole olemas, see on meeste müüt naiste ajude manipuleerimiseks.

 

  1. Saata iga poole aasta tagant inimestele koju vihakõne definitsioon ning muid kasulikke sõnaseletusi millest paljudel aimdust pole. Eesti lihtinimest peab harima ja riiklikult peaks võtma endakanda baltisakslase rolli. Baltisakslased andsid meile kultuuri. Enne seda elasime suitsutares vingugaasi käes korisedes, räpased ja rumalad. Eestlane peab mõistma, et kuna talle miski ei meeldi siis ei ole see alus selle teistele keelamiseks. Sinu emotsioon ei võrdu tõega. Eestlane peab rigi toimimiseks olema ka emotsionaalselt haritud ning teadma mida sõnad tähendavad. Seetõttu alustaksin ilma rahvusliku ideoloogiata terminoloogiate õpetamist inimestele kes pole mugavustsoonis kunagi viitsinud õppida ega aru saama. Kibestumine peab kaduma.

 

  1. Eemaldada riiklik rahastus rahvuslikelt festivalidelt nagu Laulupidu ning jaotada see väiksematele kuid olulisematele üritustele (Seto Folk jne). Riik peab kaasama inimesi, mitte ühte kitsast definitsiooni inimesest. Suunaksin rahastuse sündmustele, mis tähistavad mitmekesisust ning traumata üritusi. Eesti peab liikuma edasi ja tunnistama et sellel territooriumil on elanud tohutult rikkalik inimrühm. Monokultuur on surmakultuur.

 

  1. Luua natsionalismiohvrite memoriaal Tammsaare kodumuuseumi kõrvale. Inimesed peavad teadma kuhu rahvuslus viia võib. Seal oleksid mälestustahvlid ja filmid, eksponaadid. Eestil peab olema enamat pakkuda kui rahvuslikku ideoloogiat. Ma kavatsen seda teha.

 

  1. Tõstatada kodanikupalga küsimus kuni selle toimimiseks meetodid leitakse.  See vähendaks inimeste stressitaset ja looks õnnelikuma ühiskonna. Enamus inimesi teevad orjatööd, et vaeval ots-otsaga kokku tulla. Enese tööga tapmine peab lõppema. See pole kellegi elu. Osaliselt saab seda väiksel skaalal läbi viia peale riigikogulaste soodustuste, KulKa kaotamise ja kirikute toetamise lõpetamist. Kaasa aitaks ka kanepi legaliseerimine, maksustamine ja reguleerimine. Jällegi, seda kõike palkaks täide viima mitmekülgse ja andeka meeskonna kes on minust targem.

 

  1. Abort teha nii turvaliseks kui võimalik. Naise keha on tema oma, samuti otsused mis sellega kaasnevad. Eesti on täis inimesi, kes pole kunagi täis kasvanud ja kes ei suuda ka last kasvatada. Inimestel peab olema võimalus oma vigu parandada. Vahel on täitsa tõsi, et kui pole inimest siis pole probleemi

Tiina Kilkson

nr 470

Tiina Kilkson

nr 470

Lastekirjanik

  1. Loodust tuleb hoida ja metsa tuleb säilitada.
  2. Põlevkivist tuleb elektri tootmisel loobuda.
  3. Prügi on vaja sorteerida.
  4. Koolivägivalda on vaja vähendada.
  5. Koolidesse on vaja juurde tugispetsialiste.
  6. Mehed ja naised peavad saama võrdse töö eest võrdset palka.
  7. Perevägivalla all ei tohi keegi kannatada.

Anu Paluoja

nr 471

Anu Paluoja

nr 471

Sven Arulaid

nr 472

Sven Arulaid

nr 472

Johannes Sarapuu

nr 473

Johannes Sarapuu

nr 473

Krista Lehari

nr 474

Krista Lehari

nr 474

Ehtedisainer, õpetaja

Meie rahva väärikas tulevik peitub hariduses.  Seisan selle eest, et:

  1. Tõsta õpetaja amet jälle au sisse ja et enam spetsialiste leiaks tee õpetamise juurde. Toetada õpetajate spetsialiseerumist ja teadustegevust. Õpetaja amet peab olema prestiižne ja ihaldusväärne.2. Muuta õppekavad paindlikuks ja väärtuspõhiseks, enam isiksust arendavaks.  Kool peab arendama noortes oskust leida vajalikku informatsiooni, loovalt lahendada elulisi probleeme ja teadlikkust põhjus-tagajärg seostest. Kool peab arendama laste võimekust teisi ära kuulata ja mõista, ühiselt toimida ning andma kaasa elukeskkonda säästva hoiaku.3.  Lõimida elukestev õpe igapäevaelu osaks.Muuta õppimine elukestvaks ja elukeskseks. Tagada inimestele võimaluse end täiendada arvestades muudatustega tehnoloogias ning nende rolliga ühiskonnas.

Tiia Kõnnusaar

nr 475

Tiia Kõnnusaar

nr 475

Kolumnist-toimetaja

Tuleviku Eesti on roheline sõbralik väikeriik. Eesti riigi hea käekäigu aluseks on teadmuspõhine, läbipaistev ja avatud poliitika, mis kasutab targalt ära rahva vaimset potentsiaali.

Puhas keskkond ja loodusvarade arukas ning  säästlik kasutamine teevad Eestist ihaldusväärse elukeskkonna.  Poliitikate kujundamisel võetakse arvesse nii teadlaste ja ekspertide teadmust kui ka Eesti inimeste seisukohti. Inimese kodu ja elukeskkond on püha ja sellega käiakse ümber vastutustundega. Kõigisse inimestesse ühtviisi austuse ja lugupidamisega suhtudes ning inimväärikusega arvestades loome Eestist kodu, kuhu tahetakse jääda, kus tahetakse peret luua ja lapsi saada ja kus kõlab eesti keel.

Tutvu üldnimekirjaga siit.

Чистой Эстонии нужна твоя поддержка

Мы – обычные жители Эстонии, которые хотят быть уверенными, что их родиной управляют с чистыми помыслами. Так же, как и ты. Нам нужна помощь, чтобы чистые идеи достигли как можно большего числа избирателей, и мы стали ближе к чистой Эстонии.