Eile korraldas Kestliku Arengu Keskus liikuvuseteemalise debati Tartus. Peamiseks teemaks oli, et kas Tartust saab hästikorraldatud liikuvusega linna kujundada?
Debatt kulges ilma rohelisteta, aga vastus on, et Ikka saab! #Tartu2025Tartu PostimeesERR uudised
#rohelised jaoks on sel mõned eeldused –
1. Avalik linnaruum ja selle kasutus on võrdselt jaotatud. Jagamine algab kõige nõrgemast – kõigepealt jalakäija, siis kergliikuja, ühistranspordikasutaja ja siis autoomanik.
2. Liikluskorraldus peab tagama ohutu ja tervist toetava liikumise kõigile.
3. Ohutu ja tervist toetav tähendab esmajoones müra- ja tolmuvaba, erineva kiirusega liikleja liikumisraja turvalist eraldamist ja teekondade tähistamist ning seda, et lisaks liikluse korraldamisele on tänavad ka kõrghaljastatud – kuuma kaitseks ning haljastatud selle sama tolmu ja müra vähendamiseks.
4. Tasuta parkimine ei ole teema. Parkimismajad on. Seni kuni linnaruumi on vallutanud autod ja parklad, on maa “liiga odav” ja tema kasutusväärtus alahinnatud.
Nüüd Tartu:
1. Rattaliikleja ja jalakäija peab saama turvalised ja hästi tähistatud ning sidustatud teed, jalakäija elementaarselt jõukohased fooritsüklid. Lisaks – kergliikleja ja rendirattad jm -kergliikurid tuleks integreerida ühistranspordisüsteemi osaks ja pikenduseks, samuti ka läbi pileti- ja soodustustesüsteemi ja see omakorda ühendada Tartu lähivaldadega. Lisaks tsoonipiletid ja soodustused regiooni elanikele, et vähendada igati survet teha linnas autosõite.
Loomulikult on rõhk ühistranspordi arendamisel ja seda mitte vaid linna siseselt vaid ka regiooniüleselt – kombineeritult, sidustatult, tellimuspõhiselt kus vaja ja võimalik.
2. Linnaliikluse kiirus on matemaatiliste mudelite küsimus. Oluline on, et kõige nõrgemate liiklejate turvalisus oleks tagatud, sh. ka madal müra- ja tolmutase.
Jah, see kõik tähendab üha suurema autostumise juures madalamaid keskmisi kiiruseid. Hästi timmides kulgeb liiklus aga pigem sujuvamalt ja kiiremini kui lihtsalt suurel kiirusel sõites, aga pidevalt takerdudes.
3. Tasuta parkimise laienemist ei tule, tegelikult ei peaks tulema juurde ka tasulisi parkimiskohti. Teadvustama peab, et iga linnaruumi lisanduv auto vajab lisaks teele, selle hooldamisele, teeninduseks ka 2-3 parkimiskohta ehk vähemalt 60m2 privileegitud ja broneeritud avalikku linnaruumi meetrit teiste kasutajate arvelt.
Nagu me teame – suur maakera väiksema sisse ikkagi ei mahu. Seega on meie prioriteedid mujal – hästi haljastatud, sõbralikul, vaiksel ja sujuval, seega ohutul ja ka lastele iseseisvat liikumist võimaldaval linnaruumil.
4. Võitlus käib avaliku linnaruumi kasutuse pärast mitte autode poolt või vastu.
Paneme asjad perspektiivi: iga üksiku autoga kaasneva “parkimisprobleemi” st. ca 60m2 asfalteeritud pinna asemel võiksime selle mõttekuse ümber arvestada muusse – küsigem näiteks, palju avalikku mänguväljakuruumi on meil iga sündiva ja juba olemasoleva lapse kohta!?
Kui omal ajal said atratest kahurid, siis nüüd saagu parklakohtadest ruum laste mänguväljakuteks!
Sellest oleks kasu nii iibe kasvule kui tervise kaitsele.
5. Rahvusvaheline reisijatevedu on samuti liikuvuse osa. Nii rongi-, bussi-, lennuliikluse kiiruse, mugavuse ja kättesaadavuse tõstmine on linna majanduse toetuseks hädavajalik.
6. Prioriteetsed rohelised rajad ühistranspordile ja sõida-pargi korraldus loogiliselt ja mõjukalt kesklinnast võimalikult kaugel. Lõpetuseks – kõige soodsam on igas mõttes liikuvusprobleeme ennetada ja see on juba pikaajaline, hästi läbimõeldud ja laiem, metaprobleem, mis vajab püsivust.
Panustame siis koos probleemide enntamisesse, sõbrad!