Erakond Eestimaa Rohelised esitas neljapäeval riigikohtule kaebuse vabariigi valimiskomisjoni otsuse peale jätta europarlamendi valimisteks registreerimata seitse roheliste kandidaati, kelle eest polnud makstud kautsjoni, mida erakond peab liiga suureks.
Rohelised märgivad advokaadibüroo koostatud kaebuses, et vabariigi valitsuse kehtestatud kautsjoni suurus viis kuupalga alammäära (praegusel juhul 4100 eurot kandidaadi kohta) on vastuolus põhiseadusega. Sestap palus Erakond Eestimaa Rohelised 27. aprillil riigi valimiskomisjonile esitatud taotluses end täielikult või osaliselt kautsjonist vabastada.
Vabariigi valimiskomisjoni kohaselt ei näe aga seadus kautsjonist vabastamist ette ning jättis 29. aprilli otsusega registreerimata seitse roheliste erakonna kandidaati, kelle eest oli registreerimise kautsjon maksmata. Rohelised paluvad riigikohtul see otsus tühistada ja kohustada valimiskomisjoni kandma kõik roheliste esitatud kandidaadid europarlamendi valimiste kandidaatide nimekirja. Samuti paluvad rohelised riigikohtul kontrollida Euroopa Parlamendi valimiste seaduse (EPVS) kautsjonit puudutava punkti vastavust põhiseadusele.
Rohelised põhjendavad oma kaebust sellega, et nende hinnangul riivab EPVS-is sätestatud kautsjoni nõue seal toodud suuruses ebaproportsionaalselt kandidaatide passiivset valimispõhiõigust, st õigust kandideerida ning kehtiva kautsjoni määra näol on roheliste sõnul tegemist varandusliku tsensusega, mis on selgelt takistuseks valimistel osalemisel.
“Seega on vajalik selgeks teha piirangu eesmärk ja seejärel hinnata piirangu sobivust, vajalikkust ja mõõdukust,” seisab roheliste kaebuses, nentides samas, et piirangu ehk kautsjoni eesmärk on vältida kandidaadi kergekäelist ülesseadmist.
Erakond Eestimaa Rohelised esindajad neljapäeval Tallinnas oma valimisprogrammi tutvustamas Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
“Piirang on sobilik, kui see aitab saavutada eesmärki. Vaieldamatult sunnib igasugune rahaline panus läbi mõtlema kandideerimise ja soodustab seeläbi eesmärgi saavutamist, mis seondub kergekäelise kandideerimisega. Kaheldav on siiski, kas Euroopa Parlamendi valimiste kautsjon aitab kaasa representatiivsusele. Ka riigikohus on varasemalt leidnud, et piirangud ei tohi tõrjuda kandideerimast reaalset toetajaskonda omavaid isikuid ja gruppe ning takistada seeläbi representatiivsust,” selgitasid rohelised oma seisukohta.
Kaebaja hinnangul on Eesti seadusandja kehtestatud Euroopa Parlamendi valimiste kautsjon nii suur, et välistab representatiivsuse ühiskonnagruppide seas. “Sellises suuruses kautsjoni maksmine on võimalik vaid teatud osale ühiskonnast ning jätab kõrvale kõik ühiskonna liikmed, kelle väärtused ja tegevusala ei ole ordineeritud rahalisele kasumile, vaid näiteks keskkonna ja taaskasutatavate lahenduste väärtustamisele nagu ka kaebaja puhul,” on kirjas kaebuses.
Kokkuvõtvalt leiab Erakond Eestimaa Rohelised, et kautsjoni nõue ja kandidaatide registreerimise kord on EPVS-is põhiseadusega vastuolus, kuna ei võimalda kandidaati kautsjoni tasumisest vabastada ning seadus ei näe kautsjoni tasumise asemel ette ka alternatiivseid võimalusi kandidaatide registreerimiseks.
03.05.2024, ERR
Mirjam Mäekivi
Rohelised esitasid riigikohtule kaebuse vabariigi valimiskomisjoni peale