Valimisprogramm 2019. aasta Riigikogu valimisteks

Puhta südametunnistusega riigijuhtimine

Puhta südametunnistusega Eestis tunnevad inimesed end osana riigist. Kodanikuühiskond on tugev ja aktiivne, seistes enda huvide ja õiguste eest. Soovime võimestada enda riiki vastutustundega suhtuva ja kaasatud kodanikkonna arengut, täiendades parlamentaarsest demokraatiat osalus- ja otsedemokraatiaga. Ka esindusdemokraatia vajab reformi, sest praegune süsteem soosib kartellistumist ja raha võimu – viime sisse olulised muudatused valimisseaduses.

OTSEDEMOKRAATIA JA KAASATUD KODANIKUÜHISKOND

1. Tagame rahvale otsustusõiguse läbi rahvaalgatuslike rahvahääletuste. Riigikogu peab seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse seadma rahvahääletusele vähemalt 25 000 hääleõigusliku kodaniku poolt allkirjastatud nõudmisel. Seadustame algul kohalikul ja seejärel riiklikul tasandil rahvaalgatuslikud referendumid, mille tulemuse täitmine on kohustuslik.
2. Toetame ühistegevust kõigis eluvaldkondades: majanduses, hariduses, kultuuris, kehakultuuris, päästetegevuses, hoolekandes jne. Kodanikuühiskonna ja kogukondade arengu aluseks on see, kui inimesed ise saavad korraldada oma tegemisi võimalikult paljudes valdkondades. See loob usaldust ja kogukonnatunnet.
3. Katuserahade jaotamise asemel rakendame kaasavat riigieelarvet. See on õiglane ja otsedemokraatlik raha jaotus. Riigipoolne toetus jagatakse kohalike omavalitsuste vahel, et käivitada kaasava eelarve pilootprojekte. Arvesse peab võtma asukohta, elanike arvu, keskmist töötasu ja piirkondliku potentsiaali indeksit (inim-, majandus- ja sotsiaalkapital). Soovime suunata suurema osa rahastusest arengut vajavatele omavalitsustele.
4. Toetame 4. sektori arengut, kaasates õigusloomesse, järelevalvesse ja teenuste osutamisse aktiivseid, pikaajaliste kogemuste ja spetsiifiliste ekspertteadmistega inimesi, kes ei ole kaasatavate mittetulundusühingute liikmed. Seni on reguleeritud avalik sektori, ärisektori ja mittetulundussektori kaasamine. Paljudes riikides on vastav praktika juba kasutusel ja end tõestanud.

ESINDUSDEMOKRAATIA JA VALIMISED

1. Teeme Riigikogu istungid ja hääletused alkoholivabaks. Kontrollime Riigikogu saadikute joovet vahetult enne istungeid ja tagame edaspidi kained otsused eelnõude hääletamisel. Keelustame alkoholi müügi ja tarbimise Riigikogu hoones.
2. Kehtestame Eestis presidendi otsevalimised, et tuua president rahvale lähemale. Inimestel on õigus valida riigipea, kes on Eesti esindajaks maailmas.
3. Tühistame kahe tooli seaduse: muretseme rahvasaadikute tervise pärast. Kandideerides riigikogu või kohalike omavalitsuste valimistel on valituks osutunud kandidaat kohustatud valima ühe rolli, mida ta täitma soovib hakata. Korraga nii Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuse volikogu liige olla ei saa.
4. Eesti peab üle minema isikuvalimistele üksiku ülekantava hääle meetodil.
5. Kaotame valimiskünnise – sellega vähendame võimu betoneerimist ja suurendame demokraatiat, andes võimaluse uutele poliitilistele liikumistele ja väiksematele erakondadele riigijuhtimises kaasa rääkida. See on kompromisslahendus juhuks, kui isikuvalimised ei ole koalitsioonipartneritele vastuvõetavad.
6. Lubame Riigikogu valimistel osaleda ka valimisliitudel, sealhulgas erakondade valimisliitudel. Paljudes riikides on see lubatud. See on teine kompromisslahenduse variant ja sellisel juhul võib valimiskünnis alles jääda.
7. Tühistame Riigikogu valimiste kautsjoninõude – inimeste varanduslik seisund ei tohi takistada demokraatiat ja kandidaatide valimistel osalemist. Kautsjoni suurus on praegu ühe kuu miinimumpalk, 500 €, mis on takistuseks paljudele üksikkandidaatidele ja väikestele erakondadele. Rahaline kautsjon lõhestab ühiskonda. Et kandidaadid saaksid näidata, et nende kandideerimissoov on tõsine, tuleb kautsjoni maksmise asemel esitada 50 toetusallkirja. Praegu toetatakse riigieelarvest rohkem neid erakondi, kes on niigi võimu juures, käsutavad riigieelarvet ja mille paljud liikmed saavad palka Riigikogu või valitsuse liikmena või muudes riigiametites.
8. Muudame erakondade toetuse riigieelarvest võrdeliseks valimistel kogutud häältega. Vältimaks väiksemate erakondade diskrimineerimist, kasutame minimaalset ja maksimaalset toetuse suurust.
9. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonis peavad olema esindatud kõik erakonnad, kelle üle järelevalvet teostatakse – ka parlamendivälised.
10. Langetame Riigikogu valimisea 16 eluaastale. Sarnaselt võimalusega kaasa rääkida kohalikul tasemel, soovime kaasata noored ka Riigikogu valimistesse. Suurendame politoloogia põhialuste ja filosoofiaõppe osakaalu ühiskonnaõpetuse tunnis.
11. Piirame riigi- ja munitsipaalettevõtete ning sihtasutuste nõukogudes ametnike ja poliitikute arvu ja kaasame spetsialiste. Nõukogudes ei tohi olla esindatud samast erakonnast rohkem kui üks liige. Nõukogudesse on vaja antud valdkonna oskuste ja teadmistega inimesi; valides sinna inimesi erakondliku kuuluvuse alusel, valitseb oht korruptsiooniks ja diletantismiks.
12. Võtame VEB-fondi dokumentidelt salastatuse pitseri maha. Inimestel on õigus teada tõde.

OMAVALITSUSED, MIS ON SUURED SISULT, MITTE VAID TERRITOORIUMILT

1. Võimestame kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, laiendades KOVide maksude kehtestamise õigusi – näiteks täiendame kohalikke makse saaste-, turismi-, teekasutusmaksuga transiitliiklusele jne.
2. Suurendame kohalike omavalitsuste tulubaasi, andes praegusest suurema osa üksikisiku tulumaksust omavalitsuse käsutusse. Vaatame üle omavalitsuse tulud ja kohustused, et need oleksid omavahel proportsioonis. Muudame tasandusfondist raha jaotamise põhimõtteid. Tasandusfond peab arvestama ääremaaliste omavalitsusüksuste tegeliku kuluvajadusega.
3. Viime sisse kohaliku tasandi referendumid. Täiendame 2010. aastal roheliste poolt Riigikogule esitatud KOV referendumite seaduseelnõu, mis läbis ka esimese lugemise. Kohaliku omavalitsuse tasemel läbiviidavad rahva algatatud ja volikogule siduva tulemusega hääletused on ühed parimatest otsedemokraatia rakendustest. Kodanikel, küla- ja asumiseltsidel on nii võimalus kogukonnaelus jõuliselt kaasa rääkida.
4. Teeme alates 2021. aastast kohaliku omavalitsuse volikogu valimised isikupõhiseks, valimised saavad olema läbiviidud üksiku ülekantava hääle meetodil.
5. Kohalikel valimistel peaksid kandideerima ainult inimesed, kes tõesti on valmis kohalikke elanikke esindama. Kaotame peibutuspardid ja sundparteistamise, millega soovime vältida pikki nimekirjasid tuntud ja tundmatutega, kes hiljem volikogu töös ei osale.
6. Kaasame kohalikke noori valitsemisse, andes noortevolikogudele võimaluse osaleda KOV volikogu töös hääleõigusliku esindajana. Nii loome tulevikku vaatava ja sellega arvestava, noori kaasava seadusloome mudeli. Vajalik on moodustada noorte rakkerühm eesmärgiga hinnata strateegiate ja loodava seadusloome pikaajalist mõju, lähtudes noorte perspektiivist. Lisaks toetame noorte kaasatust kohaliku tasandi otsustusprotsessidesse, luues iga omavalitsuse juurde toimiva noortele suunatud osalusvormi.
7. Tagame riigi, sideoperaatorite ja kohaliku kogukonna koostöös kiire internetiühenduse ja kaugtöö võimaluse igas Eestimaa külas. Jätkame riigi investeeringuid, et kiire internetiühendus jõuaks kõigi soovijateni. Üksteisega ühenduses olemine ja kiire kommunikatsioon lisab uusi võimalusi ja koostööd. Riigiga suhtlemiseks vajaliku kiirusega internetiühendus peab igale kodanikule olema tasuta!

Roheline majandus ja vastutustundlik ettevõtlus

Heaolu ja stabiilsuse tagamiseks on kaasaegses maailmas üks tee: rakendada ökoinnovatsiooni jätkusuutliku majanduse mootorina. Ettevõtluskeskkond peab ühiskonna heaolu kasvuks soosima eelkõige oma elanike ettevõtlikkust ning soodustama innovaatilisi, teadmismahukaid, ökoloogiliselt vastutustundlikke, töötajasõbralikke ja tarbija rahulolule orienteeritud ettevõtteid.

1. Võtame SKT kõrval kasutusele Tõelise Arengu Indeksi ehk TAI (ingl k. GPI – Genuine Progress Index), mis aitab kindlustada, et majanduse kasv ei tule meie keskkonna ja tervise arvelt. TAI hõlmab lisaks klassikalisele majanduskasvule ka sotsiaalset ja kultuurilist keskkonnamõõdet.
2. Rakendame riigihangetes rohelisi põhimõtteid. See tähendab, et avalikus sektoris hakatakse arvestama pikaaegsete ekspluatatsioonikulutuste, saastekoguste, süsinikuneutraalsuse, kliima- ja ressursikaitse, taaskasutuse ning energiatarbega. Ebamõistlike nõudmiste, liiga jäikade piirangute ja normeerimise asemel vajame lahenduspõhiseid riigihankeid. Me ei ole piisavalt rikkad, et ainult kõige odavamaid lahendusi lubada.
3. Vabastame ettevõtted liigsetest iganenud regulatsioonidest ning ametnike rünnakutest, võttes arvesse ettevõtjate organisatsioonide ettepanekuid.
4. Toetame Eesti ettevõtlust – pakume väikeettevõtetele ja tulundusühistutele teadlaste ning leiutajate abi, laenugarantiid, kompaktseid ja teisaldatavaid väiketootmise tehnoloogiaid: väikekööke, meiereisid, pagaritööstusi, nahatöötluse ja muid töökodasid.
5. Pakume rohkem tuge heale Eesti disainile, eriti keskkonnasäästlikule ja ringmajanduse loogikat arvestavale disainile.
6. Kasutame jõude pangakontodel seisvat raha heade töökohtade loomiseks. Riigi ja ökoloogiliselt jätkusuutlike riigiettevõtete laenuraha vajadus kaetakse eelistatult kodanikele pakutavate võlakirjadega, seejärel kohalikele ettevõtetele pakutavate võlakirjadega ja viimases järjekorras välismaiste omanikega pankadelt võetavate laenudega. Soodustame investeeringuid maapiirkondadesse, Ida-Virumaale, ühistulisse ettevõtlusesse, energiatootmisesse, mahetoitu ning kodude energiasäästu, mis loovad uusi tulusaid töökohti.
7. Alandame sammhaaval tööajanormi 40 tunnilt 32 tunnile nädalas, luues nii eeldusi efektiivsemaks tööajakasutuseks ja töövõime tagamiseks pikemateks aastateks. Täistööajaks loetakse töötamist 32-40 tundi nädalas ja ettevõtted ning töötajad saavad vastavalt oma vajadustele kokku leppida kas lühemates tööpäevades või lühemas töönädalas. Lühendatud tööajaga ettevõtteid on juba ka Eestis.
8. Toetame Eesti majanduse, sh põllumajanduse suuremat automatiseerimist, digitaliseerimist ja robotiseerimist, et ennetada töötajate puudusel võõrtööjõu vajadust ja sisserännet. Toetame ettevõtjate, inseneride ja töötajate koolitusi robotiseerimise, digitaliseerimise ja automatiseerimise valdkonnas. Loome ettevõttete robotiseerimist ja automatiseerimist toetava fondi kiireks tehnoloogisiirdeks ning riikliku sektoriteülese tööstus 4.0 koostöökogu, et head ideed jõuaks kiiresti teostuseni.
9. Tehnoloogiasiire ja IT kiire areng võimaldavad Eestisse tagasi tuua Aasiasse ja mujale kolinud tootmise. Eesmärk on tootmine personaliseerida ja toota kohapeal täpselt nii palju kui parasjagu vaja ning loobuda konteinerikaupa tellitavast ja pika tarneahelaga saastavast masstoodangust.
10. Digitaliseerimine on olnud Eesti üks rahvusvahelisi kaubamärke. Meid tuntakse selle järgi. Ometi on nii avalikus kui erasektoris veel palju kasutamata võimalusi. Isegi Euroopa keskmisega võrreldes ei ole olukord hea. Meil on e-valitsus, kuid pole e-riiki, kuigi riigi enda struktuuride tarkvaratootmine on suur. Aitame Eesti ettevõtjaid üle minna masinloetavatele e-arvetele vähemalt riigiga suhtlemisel ja vähendame riigistruktuuride osa tarkvaraarendustes ettevõtete kasuks.
11. Loome väike- ja keskmistele ettevõtetele suunatud e-riigi teenusena vabatahtlikult kasutatava raamatupidamiskeskkonna, milles toimub automaatselt arvepidamine, maksude maksmine ja statistiline aruandlus nagu täna on olemas võimalus e-maksuametis kasutada eeltäidetud tuludeklaratsioone. Mõistes, et väikeettevõtete probleemiks on sageli kassavoo puudujääk, pakume võimaluse sellises arvelduskeskkonnas maksta riigimaksud makse tegemise hetkel, kuid käibemaksu maksmise kohustus tekiks sellest keskkonnast väljastatud arve laekumise hetkel.
12. Riik hakkab arvestama oma looduskapitali. Loome looduskapitali arvestava raamatupidamismooduli, millega on ettevõtjatel lisaks rahalisele kasumile võimalik arvestada ka toodetud looduskapital oma kapitali osaks. Looduskapitali arvestavatele ja suurendavatele ettevõtetele luuakse toetusmeetmed – näiteks arvestatakse looduskapitali riigihangete puhul.
13. Kõik seadused läbivad testi, mis näitab nende mõju väikeettevõtetele.
14. Enam kui 25% turust omaval pangal kaob õigus keelduda arveldusarve avamisest Eesti residendi ettevõttele ilma sisulise kirjaliku põhjenduseta.
15. Soosime puidu ja teiste ökoloogiliste materjalide kasutamist ehituses. Toetame selleks vajalike uute materjalide, teadmiste ja oskuste teket, et suurendada süsiniku pikaajalist sidumist ning materjalide taaskasutust ja vähendada energiakulutusi.
16. Loome kiukanepi kasvatamise, töötlemise ja väärindamise väärtusahela, et asendada osad vajalikud, kuid praegu keskkonda koormavad puidutselluloosi- ja puuvillatooted ning sünteetilised plastitooted kanepikiul põhinevate toodetega.
17. Tootmine lähtub ringmajanduse loogikast ehk juba enne tootmist mõeldakse, kuidas toota jääkideta ja kasutatud materjale kaua ringluses hoida. Asjade remontimine on soodustatud maksuerisustega. Teeme rahvusvahelist koostööd, et nende laiatarbekaupade valimistamisel, mille puhul häid plastivabu alternatiive veel pole, kasutataks vaid taaskasutatavaid, ümbertöödeldavaid või reaalselt bioloogiliselt lagunevaid plaste. Eesti peab olema riik, kuhu saab tuua vaid ümbertöödeldavatest või keskkonnale ohututest bioplastidest tooteid.
18. Rahvusliku kapitali kaitsmine ja edendamine on oluline. Selleks piirame maa ja metsa müüki maksuvabades piirkondades toimetavatele ettevõtetele, sest just nende kontrollimatu tegevus on tohutu kalade ülepüügi, rahapesu ja metsa hävitamise üks põhjustest nii Eestis kui kogu maailmas.

Põllumajandus

Eestimaa Roheliste ettepanekute rakendamine toob maapiirkondadesse tagasi nii hästi tasustatud töö kui väärika elu võimalused. Eesti põllumajandus- ja toidusektoril on strateegiline tähtsus nii meie igapäevaelus kui toidujulgeoleku tagamisel.

Praegu sisaldab Eesti kohalikust aed- ja puuviljast keskmiselt üks kolmandik ja imporditust kaks kolmandikku pestitsiidide jääke. Pestitsiidide jääke on leitud ka kahes kolmandikus loomsetes saadustes. Kuigi tegemist on kehtivatest piirnormidest madalamate sisaldustega, nõrgestavad need immuunsüsteemi, soodustades allergiate jm tervisehäirete teket. Samuti on pestitsiididel hukatuslik mõju mesilastele ja mulla kvaliteedile. Mahetootmisele üleminek vähendab terviseprobleeme, välistab veekogude ja põhjavee mürkkemikaalidega reostumise, päästab mesilased ja muud tolmendajad kahjustustest. Mahemajanduse osakaalu suurendamine tähendab puhtamat elukeskkonda, tervislikumat toitu, uusi ettevõtteid ja töökohti, külaelu taastamist ja hajureostusest tuleneva veekogude saaste vähenemist. Uuringute kohaselt saavutatakse mahetootmises tänase intensiivtootmisega võrreldavad saagid. Suurendame mahepindala kahekordseks ja viime läbi tehnoloogia muutuse! Nõudlus ökoloogiliselt puhta toodangu järele tõuseb pidevalt nii meil kui maailmas tervikuna, kuid paiku, kus see viljelusvorm võimalik on, napib. Eestis on selleks veel olemas väga head looduslikud eeldused!

1. Võtame suuna rohelisele maaelule, et elukeskkond oleks väärikas kõikjal Eestimaal. Lõpetame riikliku ääremaastumise. Iga seaduseelnõu peab läbima põhjaliku regionaalpoliitilise mõju analüüsi.
2. Vähendame mahetoidu käibemaksumäära. Kehtestame 10% sotsiaalmaksusoodustuse kohalikele mahetootjatele- ja töötlejatele.
3. Vähendame mahepõllumajanduse ja -loomakasvatuse lõive ja bürokraatiat. Nõuame põllumajandustoetuste ühtlustamist Euroopa Liidu sees, õiglaseid otsetoetusi ja ühise põllumajanduspoliitika muutmist keskkonnasõbralikuks, mahe- ja väiketootjaid eelistavaks.
4. Seisame selle eest, et meie leib ja leivakõrvane oleksid tervislikud ning toodetud looduse suhtes vastutustundlikult. Selleks toetame kohalikku väike- ja mahetootmist, sh lihtsustame väikestele õlle- ja veinitootjatele kehtivaid regulatsioone.
5. Loome ulatusliku investeerimisabi ühistutele väiketootmise ja turustamise toetamiseks meetmetega, mis on suunatud tööviljakuse tõstmiseks väiketootmises ning ühistulise tegevuse arendamiseks.
6. Toetame teadus- ja arendustööd mahepõllunduse vallas, sh meristeempaljunduse taaselustamist, vanade sortide kultiveerimist ja säilitamist, seemnejulgeoleku tagamist ja -monopolide vältimist, mineraalväetiste vajaduse vähendamist, taimehaiguste- ja kahjuritõrjes bioloogiliste meetodite eelistamist.
7. Eesti läheb üle otsekülvile, täppisväetamisele, mulla elurikkust, toitainete sisaldust ja süsihappegaasi sidumise võimet oluliselt parandavatele tehnoloogiatele ning mineraalväetiste asendamisele orgaanilist päritolu väetistega. Sellega parandame oma toidu- ja veejulgeolekut, ekspordivõimekust ja väliskaubandusbilanssi ning loomulikult ka inimeste tervist.
8. Erilise tähelepanu all peab olema mesilaste ja teiste tolmeldajate tervis. Koostame nende kaitseks laiapõhjalise kokkuleppe põllumeestega ja jälgime ka sellest kinnipidamist. Leppest kinnipidamine on toetuste saamise eeltingimuseks.
9. Eesti peab ühinema mulla süsinikusisalduse suurendamise rahvusvahelise initsatiiviga https://www.4p1000.org/. Erilist tähelepanu peab pöörama pürolüüsitehnoloogia ja biosöe kasutuselevõtuks happelise mulla süsiniku- ja toitainete sisalduse ning veesidumisvõime suurendamiseks ning struktuuri parandamiseks. Turvasmuldadel paiknevad põllud peab tegema püsirohumaaks, et vältida edasist CO2 eraldumist.
10. Eesti põllumajandus jääb GMO-kultuuridest vabaks. Vastasel juhul pole maheriik Eestis võimalik ning tagatud pole ka Eesti põllumehe sõltumatus ning elurikkuse säilimine.
11. Aitame kaasa väiksema jalajäljega taimse toidu osakaalu tõusule meie toidulaual.

LÕPETAME TOIDU RAISKAMISE

1. Toidu raiskamine on toorme, tööjõu ja aja raiskamine, kahjustades nii kogu planeeti. Äravisatud toiduga ei lähe raisku mitte üksnes toit, vaid selle tootmiseks kulunud energia, vesi ning töötunnid.
2. Loome selge majanduslike stiimulitega korra, mis vähendab toiduraiskamist kõigil etappidel alates põllust ja laudast kuni kaupluste ja toitlustusasutusteni ja soosib ka ebastandardsete juur- ja puuviljade müüki.
3. Kauplustes realiseerimisaja ületanud toidusaaduste ja toitlustuskohtades müümata jäänud söömiskõlbuliku toidu üleandmine lepingupartneritele või tasuta kättesaadavaks tegemine nagu Prantsusmaal peab kaupluste, restoranide jt. ettevõtete töötajate jaoks olema lihtne ja ilma liigse bürokraatiata.
4. Söömiskõlbmatuks muutunud toit jõuab biojäätmete töötlusse: kompostimisse ja biogaasi tootmisesse.

Puhas energia

Taastuvatel allikatel põhinev puhas energia on juba praegu odavam kui põlevkivienergeetika ning hinnavahe aina suureneb. Roheliste eesmärk on võõrutada Eesti põlevkivisõltuvusest, sest selle kivimi kaevandamine ja ahju ajamine on meie suurim keskkonnasaastaja, kahjustades sealjuures tugevalt Eesti inimeste tervist. Põlevkivi kahjustab ka meie riigi mainet – Eesti süsinikujalajälg inimese kohta on üks maailma suurimaid. Viime aastaks 2050 Eesti süsinikuheite nulli, investeerides taastuvenergiasse ja energiasäästu. Tehnoloogiad, mille abil toota energiat puhta südametunnistusega, on ammu olemas, nende kasutamine on poliitilise tahte ja mentaliteedi küsimus.

1. Seisame selle eest, et aastaks 2030 toodetakse kogu Eesti elektrienergia taastuvatest allikatest, sest see tagab pikaajalise konkurentsieelise Eesti majanduse arenguks ja on ühtlasi ka soodsaim viis uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks.
2. Loome kõik tingimused, et kaasaegsed rohelised tootmis- ja tööstusettevõtted valiksid oma asukohaks Eesti, kus on olemas suurepäraste tehniliste oskustega inimesed.
3. Koostame tegevusplaani PÕXITi ja Ida-Virumaa elanike jaoks aastaks 2020. Põlevkivienergeetikast loobume aastaks 2030 ja põlevkiviõli tootmisest aastaks 2035.
4. Tagame Ida-Virumaa elanike majandusliku heaolu sujuva üleminekuga saastavalt tootmiselt uutele, hästitasustatud töökohtadele rohelises tööstuses.
5. Käivitame programmi taastuvenergia salvestamise arengu toetamiseks, kiirendades sealjuures juba end tõestanud tehnoloogiate, näiteks hüdro-pumpelektrijaama ja akude kasutuselevõttu. Loome vesinikutehnoloogia ja sellel põhinevate energiasalvestusseadmete arendusprogrammi.
6. Käivitame puhaste tehnoloogiate arendusprogrammid, et Eesti oleks taastuvenergia teadus- ja arendustegevuses maailma esirinnas. Selle T&A rahastamise ainus eesmärk peab olema koostöös ettevõtetega kõrgtehnoloogiliste uute toodete turule toomine, sest ainult edukad, kõrge lisandväärtusega tooted ja teenused tagavad Eestile kindla majandusliku arengu.
7. Kehtestame õiglased ressursi- ja keskkonnatasud kaevandamise, veekasutuse ja saastamise eest, mis arvestaksid põlevkivisektori väliskuluga. Suuname ressursitasusid põlevkivisektori taandumisega kaasnevate mõjude maandamiseks ja leevendamiseks Ida-Virumaal.
8. Kaotame taastuvenergiatasu elektriarvetelt, taastuvenergia aktsiis on null. Kulude katteallikaks kasutame taastuvenergia paindlikke koostöömehhanisme teiste EL riikidega ja süsinikukoodi müügist saadud tulu.
9. Konserveerime Auvere elektrijaama ja osa olemasolevatest põlevkivivarudest erakorralisteks juhtudeks, kuna oluliselt suurenenud CO2 kvoodi hindu arvestades on jaama pikaajaline käigushoidmine majanduslikult kahjulik.
10. Koostame nii maismaad kui ka merealasid käsitleva taastuvenergia kava, mis analüüsib kõigi taastuvenergeetika liikide – tuuleenergia, biomassi kasutamine jm – ressursside potentsiaali ja kasutuselevõttu ruumiliselt, arvestades keskkonnakaitselisi piiranguid.
11. Puidu kui biomassi kasutamist energeetikas arvestame taastuvenergiana ainult juhul, kui
    1. 1. lisaks toodetavale elektrile kasutatakse ära ka tekkiv soojus;
       2. puit ja muu biomass on säästlikult varutav.
12. Me ei luba toota põlevkivi ja puidu koospõletamise teel saadavat elektrit Auveres ja teistes madala efektiivsusega jaamades, mis raiskavad väärtuslikke ressursse, suurendavad survet metsaraiele ja saastavad samaaegselt keskkonda. Elektri ja soojusenergia koostootmisel on võimalik kasutada põhku, roogu, puidujäätmeid või võsa, mille eemaldamine on paratamatult vajalik koosluste või maastiku hooldamiseks.
13. Püstitame eesmärgi vähendada majanduse energiakulu Soome tasemele. Praegu on Eesti Euroopa energiakasutuse tõhususe edetabelis tagantpoolt teine. Eestis kulutatakse SKT 1000 euro teenimiseks sama palju energiat, kui on 350 kilos naftas. Meile klimaatiliselt lähedases Soomes kulub selleks kõiges 180 kilo naftat ja Rootsis 100 kilo.
14. Seame taastuvenergia kasutamise, energiatõhususe, toodete ning hoonete elukaare hinna ning süsinikusidumise määra olulisteks kriteeriumiteks riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste hangetes.
15. Muudame energiasäästu, salvestusse ja taastuvenergiatootmise ühistusse suunatud raha tulumaksuvabaks, et võimaldada igaühel soovi korral endale elektrit toota. Alustame ulatuslike investeerimistoetustega soojus- ja elektrienergia tootmiseks kodude, koolide, haiglate ja muude avalike asutuste juures, finantsallikaks kasutades ennekõike CO2 kaubandusest saadavat tulu ning ühistulise panganduse jõudu, võimaldades kõigil Eesti kodanikel investeerimist Eestisse. Kõrvaldame kunstlikud takistused taastuvenergia tootmise teelt.
16. Teeme investeeringud taastuvenergiasse, PÕXITisse ja mahetootmisesse meie rahva pensionisambaks. Inimesed saavad õiguse paigutada oma pensionisäästud nii otse kui läbi pensionifondi tootmisesse, millele antakse riigi poolt vajalikud tagatised. Inimesed peavad saama võimaluse teha teise samba pensionifondidesse vabatahtlikke lisainvesteeringuid ning kolmanda samba fonde võib kasutada tööandja pensioni kogumiseks.
17. Jätkame targa elektrivõrgu (smart grid) arendamist, et tarbija saaks soovi korral muutuda ka energiamüüjaks, kui tema koduvõrguga on seotud sinna laadimiseks ühendatud elektrisõiduk, päikesepaneelid või muud taastuvenergia tootmise või salvestamise seadmed. Suurim tulu tuleb aga otsesest energia kokkuhoiust, sh targa ja keskkonnasõbraliku tänavavalgustuse arendamisest.
18. Töötame välja mõistlikumad ja energiakasutust piiravad regulatsioonid krüptorahale, kui see ka aastal 2019 veel aktuaalseks osutub. Eesti peab sellisel juhul olema protsessi algataja rahvusvahelisel areenil. Bitcoini hajusvõrk tarbis juba 2018. novembris energiat sama palju kui mõni riik – 71.91 TWh.
19. Teeme oma elamud korda! Kõik, eakatest kuni noorte lasterikaste peredeni vajavad hästi ligipääsetavat, kaasaegsete mugavustega, ohutut, tervislikku ning säästlikku elamispinda. Jätkame korterelamute renoveerimise toetamist ja loome uusi toetusskeeme. Teeme kõigis korterelamutes kütte korterikaupa reguleeritavaks aastaks 2025.
20. Toetame koosmajandamist. Tulundusühistu on äriühingu vorm, kus igal osanikul on üks hääl sõltumata sisse pandud vara või raha hulgast, kuid tulem jagatakse vastavalt panustele. Toetame taastuvenergiat tootvaid, väiketootmisega ja teenindusega tegelevaid tulundusühistuid. Koosmajandamine loob usaldust, tulundusühistud on majanduskriisidele väga vastupidavad ning nende ülevõtmine ja välismaale müümine ei õnnestu.

Mugav, tervislik ja keskkonnasõbralik transport

Ainus tee transpordisektoris on fossiilkütuste oluline vähendamine. Näeme elektritranspordi kiire arendamise vajalikkust, mis peab käima läbi mitmete maksumuudatuste, unarusse jäetud ja valesti ülesehitatud laadimisvõrkude ümberehitamise ning targa vooluvõrgu arendamise.

1. Vajame transpordi ja logistika digitaliseerimist, et olla valmis isejuhtivate sõidukite ja uute ärimudelite (multimodaalne liikuvusteenus) tulekuks. Täpsete töösuundade paikapanemiseks loome vastava koostöövõrgustiku.
2. Toetame loodust ja raha säästva raudteevõrgu arendust: suuname Rail Balticu olemasolevasse transpordikoridori, mis kulgeb Tallinna, Tartu ja Valga kaudu ning elektrifitseerime esimeses etapis raudtee kuni Tartuni. Eesti ei vaja olemasolevale põhja-lõunasuunalisele ja Riiga jõudvale raudteele dubleeriva struktuuri rajamist keskkonna ja kodude hävitamise arvel, vaid kogu olemasoleva raudteevõrgu parendamist.
3. Alustame Tallinna ringraudtee ehitust, et kaubarongide liiklus ja kaubajaamad Tallinnast välja viia ning parandada Tänassilma, Tallinna, Saue, Keila, Paldiski ja teiste piirkondade elanike ühistranspordiühendusi. Selle tulemusel väheneb autode kasutusvajadus.
4. Taastame Haapsalu ja Pärnu raudteeühendused.
5. Teeme rahvusvahelist koostööd Tallinn-Helsingi tunneli rajamiseks, mis annab meie majandusele, reisiliiklusele ja ühistranspordile uued arenguvõimalused.
6. Toetame elektrisõidukite, sh elektrirataste soetamist. Selleks võimaldame elektrisõidukite puhul käibemaksusoodustust ja muid meetmeid, mis tasandavad elektrisõidukite suuremaid soetuskulutusi.
7. Viime kogu ühistranspordi taastuvelektrile. Samuti toetame üleminekuvariandina autode (bio)gaasikütusele üleminekut.
8. Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja teised maanteed saavad vastavalt liikluskoormusele möödasõidurajad või muutsuunaga rajad ja suundi eraldavad barjäärid kokkupõrgete vältimiseks. See ratsionaalne, õnnetusi vältiv 2+1 lahendus on ennast tõestanud Rootsis.
9. Toetame ratta-kiirteede rajamist, kus on tagatud turvaline katkematu ratturite liikumine.
10. On aeg saada mereäärsest riigist mereriigiks. Toome Eesti reederite laevad tagasi Eesti lipu alla.

Maksupoliitika

Maksusüsteemi kujundamisel peab juhinduma laiematest ja pikaajalistest eesmärkidest, nagu maksude sotsiaalne ja keskkonnamõju. Sealjuures peavad maksude kehtestamise, maksumäärade ja –erisuste põhimõtted olema arusaadavad ja elanikele vastuvõetavad. Rohelised soovivad teha maksuerandeid ettevõtetele, kes selgelt panustavad üldise hüve kasvu ja kelle tegevus omab riigile laiemat positiivset mõju. Ennekõike kehtib see sotsiaalselt vastutustundlike ja keskkonnasäästlike ettevõtete kohta.

1. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi vähemalt 600 euroni. Aastal 2020 peab kuni 600 eurone pension olema tulumaksuvaba sõltumata sellest, kas inimene töötab või mitte. Lisaks hakkab töötava pensionäri töötasule kehtima teiste töötajatega võrdne tulumaksuvabastus.
2. Tulumaksu kuni 2% kasutamise otsustab maksumaksja soovi korral ise, toetades näiteks temale meelepärast MTÜd.
3. Vabastame ettevõtete kulutused töötajate haiguste ennetusele, tervishoiule, taastusravile, hambaravile, (omaste)hooldusele, lastehoiule, tööandjapensionile ja muust karistuslikust erisoodustusmaksust. Vabastame ettevõtete kulutused ühistranspordile, jalgrattakasutusele ja töötajate majutusele erisoodustusmaksust.
4. Vabastame maksudest ettevõtete teaduspõhised ennetusprogrammid, mis on suunatud nii töötajatele kui töötaja perekonnale, sest siis on muutused töötajate tervisekäitumises suuremad ja püsivamad. 2017. aastal maksid ettevõtted ametlikult töötajate tervisekulutusi 5 miljoni euro eest ja töötervishoiule kulutati 18 miljoni ringis. Samal ajal on ainuüksi ajutisest töövõimetusest tulenevad otsesed kulud, mida on võimalik oluliselt vähendada töötajate tervise eest parema hoolitsusega, suurusjärgus 690 miljonit eurot. Riigi otsene rahaline kaotus moodustab sellest 290 miljonit, tööandjate kaotus teist samapalju ja töötajate kaotus on hinnatud 110 miljonile eurole. Siia lisanduvad veel kaudsed kulud.
5. Võimaldame inimesel maksuvabalt kasutada pensionifondi kogunenud raha enda või lapse elupäästvaks raviks, kui Haigekassa selle eest ei tasu.
6. Vähendame mahetoidu, taastuvenergia, keskkonnasäästliku ühistranspordi, elektriautode ja parandustöökodade käibemaksu.
7. Kehtestame 10% sotsiaalmaksusoodustuse kohalikele mahetootjatele- ja töötlejatele.
8. Oleme nõus kaaluma sotsiaalmaksu lae kehtestamist nelja keskmise palga tasemel ja sektoripõhiselt – näiteks teadus-arendustegevuses ja IT valdkonnas. Eestis tööleasuvad välisriikide teadlased ja IT valdkonna spetsalistid, kelle tööleping kestab alla kahe aasta, vabastatakse sotsiaalmaksu tasumisest, kuid tervisekindlustus on kohustuslik.
9. Teeme osalise tööajaga töötamise lihtsamaks. Sotsiaalhüved ja -toetused, mis on seotud töötamisega, viiakse proportsiooni töökoormusega. Osalise koormusega töötamine ei tohi kaotada inimese kogu toetust.
10. Vabastame ettevõtete kulutused töötajate õppepuhkusele, tasemeõppele ja täiendõppele nii kodu- kui välismaal erisoodustusmaksust.
11. Pakume ettevõtetele kaht tulumaksu maksmise võimalust. Esimene viis on sama, mis praegu – reinvesteeritud kasumilt makse ei maksta, väljamaksetele kehtib üldine tulumaksumäär. Teine võimalus on fikseeritud 12% tulumaksumäär kogu kasumilt. Ettevõte peab valima ühe või teise viisi ning seda muuta enam ei saa.
12. Käibemaksu tagastamine muinsuskaitse all olevate ja miljööalade väärtuslike hoonete (sh pühakodade) ning vallasesemete restaureerimiseks tehtud kuludelt. See maksusoodustus motiveeriks omanikke oma muinsuskaitselise vara eest paremini hoolt kandma ja võimaldaks võtta kasutusele selleks otstarbeks oluliselt enam vahendeid.
13. Uue maksuna pakume kogu Euroopa Liidule välja süsinikulekke maksu. Süsinikulekke maks kehtestatakse nendele kaupadele ja teenustele, mille tootmisriigis pole vastavas sektoris kehtestatud ELiga võrreldavaid keskkonnanõudeid heitmete vähendamiseks või neid ei täideta. See peab vältima reostava ja raiskava tootmise kolimist lõdvemate keskkonnanõuetega riikidesse ja keskkonna arvelt kasumi teenimist.
14. Toetame rahvusvahelise finantsstabiilsuse suurendamist niinimetatud Tobini maksu – rahvusvahelistelt rahaülekannetelt võetav väga tagasihoidliku suurusega maks – sisseseadmise ja maksuparadiisidele embargo kehtestamisega. Seda saab teha vaid riikidevahelises koostöös, muutes selle arusaama meie väärtuspõhise välispoliitika osaks.

Puhas keskkond ja elurikkus

Looduse jätkusuutlikkus peab olema lähtepunktiks mistahes poliitiliste otsuste langetamisel. Eesti looduse hea seisund on meie suur ja väärtuslik ressurss, Eesti rahva heaolu ja tuleviku garantii – meie julgeoleku küsimus igas mõttes. Elurikkuse suurim vaenlane on inimese enesekeskne, üha suuremat tarbimist õhutav tegevus. Tarbimise tuhinas on mööda vaadatud tõsiasjast, et inimesele endale on esmatähtis rikkumata elurikas elukeskkond, puhas õhk ja puhas vesi. Need on väärtused, millest on juba täna suur hulk inimesi ilma jäänud.

1. Mahukate, keskkonda mõjutavate ja elukeskkonda muutvate otsuste tegemine peab toimuma koos rahvaga, mitte tema seljataga. Kehtestame suurprojektidele ja harjumuspärast elukeskkonda muutvatele raietele rangemad kaasamisnõuded.
2. Kaitseme loodust tema elurikkuses. Peame õigeks, et nii metsandus, põllumajandus kui kõik teised majandusharud toimiks ökosüsteemide kaitset arvestavalt ja säästlikult.
3. Pariisi kliimaleppe täitmiseks vähendame fossiilkütuste CO2 heidet, vaadates sel eesmärgil läbi kõik tegevusvaldkonnad ning soodustades neis väiksema süsiniku emissiooniga alternatiivide kasutuselevõttu.
4. Tugevdame mere ökosüsteemide kaitset ja tagame mereressursside säästliku kasutamise.
5. Rakendame ringmajanduse põhimõtteid ka veeressursside kasutamises, pöörates tähelepanu säästlikkusele, vee korduvkasutusele ja reovee väärindamisele.
6. Pöörame linnades tähelepanu multifunktsionaalsete looduspõhiste lahenduste arendamisele ning digitehnoloogial põhinevate teenuste kasutamisele ja hoonete energiatõhususe optimeerimisele.

IGAL INIMESEL ON ÕIGUS PUHTALE JOOGIVEELE

1. Iga inimese puhta joogiveega varustamine peab olema Eestis riiklikult garanteeritud. Puhta joogivee varude olemasolu tagab meie julgeoleku ning annab võimaluse majanduse jätkusuutlikuks arenguks.
2. Välistame või piirame arendused ja muud tegevused, mis põhjavee varusid vähendavad või kvaliteeti ja kättesaadavust halvendavad. Peame iga majandusliku otsuse puhul määravaks kriteeriumiks joogiveevarude kaitstust.
3. Puhas joogivesi peab jõudma iga Eesti elaniku koju. Selleks leiame lisavahendid, et kompenseerida kulutused mittekvaliteetse joogivee puhastamiseks või uute kaevude rajamiseks (puurkaevude puurimiseks).
4. Taaskehtestame Pandivere riikliku veekaitseala. Tamponeerime kõik Pandivere kõrgustikul, reostustundlikul karstialal, NSVL ajal fosforiidikaevandamise uurimiseks puuritud katsepuuraugud, mis siiani on avatud juhuslikule reostusele.
5. Me ei luba avada fosforiidikaevandusi. Fosfori defitsiiti saab leevendada juba ringleva fosfori taaskasutusse suunamisega – fosforit leidub hulgaliselt reovees, setetes ja orgaanilistes jäätmetes – ning mahepõllumajanduslike võtetega, mis vähendavad lisafosfori vajadust kuni 90%. Fosfori kaevandamine ohustab meie joogiks tarbitava põhjavee varusid.
6. Asutame veekvaliteedi keskuse, mille ülesandeks on kõikvõimalike (joogi)veega seotud probleemide lahendamine, teaduspõhine nõustamine ning ühiskonna, huviliste ja professionaalsete gruppide veealase teadlikkuse tõstmine.

KAITSEME EESTI VEEVARUSID

Veepoliitika raamdirektiivi (VPR) kohaselt peavad Euroopa Liidu veekogud 2020. aastaks olema vähemalt heas ökoloogilises seisundis. Selle saavutamiseks meetmete rakendamine on olnud riiklik kohustus ja Keskkonnaministeeriumi ülesanne. Leiame, et riik pole oma kohustusse piisava tõsidusega suhtunud. Vastasel juhul poleks saanud võimalikuks mastaapse tselluloositehase riiklik eriplaneering halvas ökoloogilises seisundis oleva Emajõe kaldale.

1. Panustame põllumajanduslikku mahetootmisesse, millega kaasneb mineraalväetiste ja pestitsiidide kasutamise vähendamine ning veekogude reostuskoormuse langus.
2. Jälgime, et veekogusid piirava looduslike haljastusriba nõude täitmist ning suurendame selle ulatust, et viia miinimumini maismaalt veekogudesse jõudva toitainete ja muude reoainete, sh pestitsiidide, kogused.
3. Kehtestame püsimetsanduse prioriteetseks metsamajanduse vormiks. Peame oluliseks ökosüsteemset metsandust, mis säilitab veekogude loodusliku veerežiimi ning väldib toitainete liigset sissekannet. Viimastel aastatel intensiivistunud lageraie soodustab nii erosiooni kui toitainete pinnasest välja leostumist, sellega kaasnevat veekogude reostuskoormuse tõusu ning põhjavee taseme ning selle kvaliteedi langust.

VÄÄRTUSTAME METSA KUI ÖKOSÜSTEEMI

Eesti riik on õigustatult deklareerinud, et riigi ülesanne on metsade hea seisundi, elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse ja uuenemisvõime tagamine, metsade mittepuidulise kasutamise tõhustamine ja metsa abil kliimamuutuse negatiivsete mõjude leevendamine. Metsamaad on Eestis ametliku statistika järgi 51,4% maismaast, kasvavat täiskasvanud metsa on sellel metsamaal intensiivistunud lageraietele aga täna alles tunduvalt vähem. Et metsa jätkuks ka tulevikus ja metsa funktsioonid saaksid täidetud, peame muutma ühekülgset suhtumist metsa.

1. Võtame suuna püsimetsamajandusele. Tagame metsade säästva majandamise nõuded nii era- kui riigimetsas. Metsade kasutus peab tagama erinevate metsatüüpide ja vanade metsade säilimise, mille pidev olemasolu on vajalik elurikkuse säilimiseks.
2. Füüsilisest isikust metsaomanikel tõstame aastase maksuvabastuse metsatulult 5000 euroni, mis annab väikemetsaomanikule loodust säästva püsimetsamajanduse puhul maksuvaba lisasissetuleku kuni 416 eurot kuus.
3. Taotleme lageraiete olulist piiramist. Täiendame ja täpsustame lankide suurusi ja metsade uuendamise nõudeid selliselt, et oleks välistatud hiiglaslike lageraielankide tekkimise võimalus. Sellega hoiame ära metsade ökoloogiliste, sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste hüvede kahjustumise nii täna kui ka pikas perspektiivis.
4. Metsaelustiku kaitseks on oluline parandada kaitsealade võrgustiku esinduslikkust ja sidusust ning tagada vääriselupaikade säilimine.
5. Raierahu nii riigi- kui erametsas peab kehtima alates vähemalt 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel alates 15. märtsist kuni 31.augustini. Lindude pesitsemise perioodil saab olema keelustatud ka maharaiutud võsa ja okste purustamine, et vältida oksahunnikutes pesitsevate lindude hukkumist.
6. Algatame arutelu metsaülemate ja metsnike kui kindla piirkonna metsa eest vastutajate rolli taastamiseks.
7. Loome koostöös metsaühistute ja põllumeeste organisatsioonidega võimalused, kuidas metsaomanikud saaksid koostöös looduskaitsjatega mõistlikult ja kasumlikult majandada ka oma looduskaitse all olevaid maid, näiteks viljeledes püsimetsamajandust, tegeleda mahepõllunduse ja –loomakasvatusega ning koguda biogaasitooret.
8. Kasvatame ühiskonnas austust looduse vastu. Loome võimalusi ja toetusi metsa kui ökosüsteemiga tutvumiseks ning metsast saadavate hüvede väärtuse tundmaõppimiseks kõigile, lasteaiast kuni pensionärideni.

TÕHUSTAME KESKKONNAKAITSET JA -KORRALDUST

Muutused keskkonnas ja kliimas on ohuks heaolule ja julgeolekule. Soovime, et Eesti oleks keskkonda väärtustav, eeskujuliku ja nutika keskkonnakorraldusega roheline riik.

1. Jälgime, et Eesti keskkonnaseadusandlus oleks suunatud keskkonna tegelikule jätkusuutlikule kaitsele, mitte lähtuma üksnes bürokraatlikest ettekirjutustest. Seadus peab võimaldama ettevaatuspõhimõtte sisulist rakendamist keskkonda puudutavate kaalutlusotsuste langetamisel.
2. Muudame ohustatud liikide ja elupaikade kaitsealla võtmise ja kaitse ulatuse muutmise protsessi kiiremaks, et tagada kaitse rakendumine enne kui hilja.
3. Teeme aktiivset sisulist koostööd keskkonnavaldkonna kodanikuühendustega nii seadusloomes kui ka konkreetsete teenuste delegeerimisel: näiteks kaitsealade haldamisel, kaitsekorralduslike tööde juhtimisel ja keskkonnajärelevalve korraldamisel. Toetame kodanikeühendusi nende tegevuste läbiviimiseks materiaalselt.
4. Muudame looduskaitseliste piirangute kompenseerimise süsteemi eramaadel sõltumatuks sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool seda. Kompensatsioonid tekitavad motivatsiooni majandada omandit looduskaitselistel eesmärkidel. Aitame tõsta maaomanike initsiatiivi ametkondi loodusväärtustest teavitada.
5. Loome sõltumatu vahetalitaja statuudi arendajate ja mõjutatud kogukondade või looduskaitseühingute vaheliste erimeelsuste lahendamiseks (näiteks kaevanduste, tööstusettevõtete rajamise planeerimine jms), mille ülesandeks on huvitatud osapoolte vahel kokkulepete sõlmimise hõlbustamine.
6. Suuremahulise tegevuse käivitamise hetkeks peavad vajalikud loodushoiu- ja keskkonnakaitse meetmed juba kehtima. Keskkonnamõju ja strateegilise keskkonnamõju hindamise seadust tuleb muuta selliselt, et protsess oleks arendajast sõltumatu ning kulud finantseeritaks avaliku fondi vahenditest, millesse teevad sissemakseid arendajad.
7. Kaitseme looduslikke rabasid ega luba seal alustada turbakaevandamist.
8. Ammendunud turba-, liiva-, kruusa-, põlevkivimaardlad tuleb elurikkust silmas pidades taastada või rekultiveerida. Vastavad vahendid peavad olema sisse kirjutatud ressursi kaevandamise, kasutamise ja turustamise maksumusse. Ammendunud ja rikutud turbaaladel tuleb lagunemisprotsessidest haaratud jääkturvas välja kaevata ja süsihappegaasi siduv sookooslus ning rabale omane niiskusrežiim taastada. Taastamise ja rekultiveerimise kohustus lasub kaevandajal.

EESTI PANUS LÄÄNEMERE KAITSESSE PEAB TÕUSMA

Eesti on mereriik. Meri on andnud meile palju eeliseid ja võimalusi, mis paljudel riikidel puuduvad. Väärtustame Eestit mereriigina ja seisame selle eest, et meid ühendaks naabritega heas ökoloogilises seisundis inimreostusest puhas Läänemeri.

1. Panustame mere keskkonnakahjude ennetamisesse ja reostuse likvideerimise võimekusse. Asutame reostustõrje võimekuse tõstmiseks õlifondi, kuhu kogutakse vahendeid reostusohu ja keskkonnakahjude potentsiaalsetelt tekitajatelt: Eesti territoriaalvett läbivatelt nafta- ja kemikaalitankeritelt.
2. Lõpetame laevade punkerdamise merel ning toome laevade tankimise sadamasse, nii nagu teevad seda kütusereostusohu vältimiseks kõik teised Läänemereäärsed riigid.
3. Alustame linnade reovee puhastustehnoloogiate inventuuri ja täiustamisega, et leida lahendus mikroplasti, ravimi- ja pestitsiidijääkide ja muude ohtlike ainete reoveest kõrvaldamiseks; tekkivate kasvuhoonegaaside kokkukogumiseks, jääkmuda töötluseks ja maakasutuse vähendamiseks. Rahastame vastavasisulisi uuringuid ning pilootprojekte.
4. Käivitame sademevete eelpuhastuse enne merre juhtimist ning kõrvaldame Eesti sellealase mahajäämuse. Eelistame sademevete puhastamisel ökoloogilisi puhastusmeetodeid.
5. Tugevdame mereseiret. Panustame senisest enam ohtlike ainete ja võõrliikide seiresse ja ohjesse. Laevaliikluse intensiivistumine on tõstnud ballastveega Läänemerre toodavatest võõrliikidest (sh haigustekitajatest parasiidi, mikroobid ja viirused) tulenevat ohtu mere ökosüsteemile, kalavarudele ja ka mere ääres puhkajatele.
6. Kaasaegse uurimislaeva olemasoluta on riiklik mereseire, merealade ruumiline planeerimine; kliimamuutuste, mikroplastireostuse, võõrliikide ja toksiliste vetikate leviku uuringud ning osalemine rahvusvahelistes teadusprojektides mõeldamatud! Leiame vahendid Eestile kaasaegsetele nõuetele vastava uurimislaeva soetamiseks ja ülalpidamiseks.

TÕHUS, TOIMIV JA KESKKONNASÄÄSTLIK JÄÄTMEKÄITLUS

1. Rakendame EL direktiivi ja loobume ühekordsetest plastikesemetest, millele on olemas kontrollitud ümbertöödeldavad, korduvkasutatavad või komposteeruvad alternatiivid, aastaks 2021.
2. Viime pakendiringluse rohelisele maailmavaatele vastavaks. Teeme pakendi äraandmise koostöös jaekaubandusega oluliselt mugavamaks, et tarbijatel on mugav pakendeid tagastada ning suurendame kogumispunktide arvu ja konteinerite tühjendamissagedust.
3. Keelustame keskkonna- ja tervisekaitse eesmärgil ning Inglismaa ja Rootsi eeskujul kosmeetika- ja hügieenitooted, mis sisaldavad mikroplasti: kehakoorijad, hambapastad jne.
4. Teeme avaliku sektori üritustel ümbertöödeldavate, korduvkasutatavate või täielikult komposteeruvate nõude kasutamise kohustuslikuks.
5. Pooldame kütuse ja mullaparandajate tootmist erinevatest jäätmetest, sh pürolüüsi meetodil. Metaani ja muid käärimisel tekkivaid gaase saab kasutada kütusena kõrgeima kasuteguriga elektri ja soojuse koostootmise jaamades. Väiksemaid koostootmisjaamu näeme hajaenergeetika ühe edendajana.
6. Teeme prügi sorteerimise kõigile mugavaks ja odavaks, tõstes samas sorteerimata segaolmejäätmete ladestamise ja põletamise hinda.
7. Edendame jäätmevaba tootmise arendamist, tekkivate jäätmete taaskasutamist ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ja liigsetest pakenditest loobumist, sh pakendivaba kauplemist.
8. Keelame jäätmete sisseveo, kui selle eesmärgiks pole nende ohutu ja lisandväärtust tekitav ümbertöötlemine.

Teadus- ja arendustegevus

Alates 2014. aastast on teadus- ja arendustegevuse riigieelarveline rahastus olnud märkimisväärses languses. Arvestades, et teadlaste usaldusväärsus, tippteadusega tegelemine ja saadavate teadmiste rakendamine on meie heaolu ja tuleviku garant, ei saa Eesti endale lubada teaduse alarahastamist. Seetõttu soovime viia teaduse rahastamise järgneva 10 aasta jooksul 3 protsendini SKTst. Teaduse rahastamine on investeering, mitte kuluartikkel.

1. Viime teaduse rahastamise ühe protsendini ja järgneva 10 aasta jooksul kolme protsendini SKTst, millest millest vähemalt 1,5% oleks avaliku sektori raha. See aitab ettevõtjatel toota ainulaadseid ja maailmas parimate hulka jõudvaid tooteid.
2. Loome riikliku rakendusuuringute instituudi. Sealseid teadlasi ja töötajaid hinnatakse teadusuuringute ellurakendamise järgi meditsiinis, tootmises, teeninduses jt valdkondades, mitte publitseeritud artiklite järgi. Instituut toetab kodumaiseid, loodusvarasid säästvalt kasutavaid tööstusettevõtteid riiklikult rahastatud ja praktilise väljundiga teadus-arendustegevusega. Eesmärk on hoida võimalikult suur osa väärtusahelast, tulust ja rahulolevatest töötajatest Eestis.
3. Loome teadlastele, leiutajatele ja katseeksemlaride valmistajatele innovatsioonifondi, kus mentoriteks, abistajateks ja asjaajajateks on suurte volitustega ja kogemustega inimesed, mitte paberites näpuga järge ajavad bürokraadid. See aitab ettevõtjatel toota ainulaadseid ja maailmas parimate hulka jõudvaid tooteid.
4. Motiveerime riigiasutusi ja ettevõtteid tellima teadlastelt uuringuid ja ekspertarvamusi riiklikult tähtsates küsimustes ning arvestame nende tulemustega otsustusprotsessis.
5. Kõrvaldame liigse bürokraatia teadustööks vajalike vahendite soetamisel, nagu riigihanke kohustus, et teadlased saaksid projektirahadega võimalikult säästlikult ümber käia. Erinevalt riigiametnikust, kellel puudub sisemine motivatsioon kokkuhoiuks, toimib juhtiv teadlane sisuliselt ettevõtjana projektide turul – et saada järgmise projekti rahastus, tuleb ressursse säästlikult kasutada. Seetõttu puudub vajadus hankesüsteemiks, mille üks eesmärk on tagada kokkuhoid.
6. Toetame doktorikraadiga spetsialistide ja teadlaste juurdekasvu ja rakendamist Eestis. Selleks kujundame eesmärgipärased stipendiumid, võimaldame järeldoktori kohti Eestis nii siin kui mujal doktorikraadi kaitsnutele.
7. Tagame igale doktorandile riigi keskmisele lähedase palgaga töökoha töörühmas, kus ta oma doktoritööd teeb. Sellega kaasneb rahastuse suurendamine vastavalt tööjõumaksudeks makstavale osale.
8. Tõstmaks Eesti teaduse nähtavust maailmas, tõstame välisprojektides täisväärtuslikult osalemiseks riigipoolse rahastuse fondi. Võimaldame teadustöötajatele rahalist toetust mahukate Euroopa teadusgrantide taotluste koostamiseks ja sellesuunaliseks koostööks välismaa teadusasutustega ja teaduskoostöövõrkudes osalemiseks.
9. Teeme maksusoodustusi erainvesteeringutele teadusesse. Vabastame ettevõtete makstavad teadustöö stipendiumid üksikisiku maksudest samadel alustel riiklike stipendiumitega.
10. Kehtestame teadlastele sotsiaalmaksu lae. Kuni kaheks aastaks Eestisse tööle tulnud teadlaste töötasult ei pea maksma sotsiaalmaksu.
11. Eestis tööle asuvad välisriikide IT valdkonna spetsialistid ja teadlased, kelle tööleping kestab alla kahe aasta, vabastatakse sotsiaalmaksu tasumisest, kuid tervisekindlustus on kohustuslik.

Haridus

Tõstame õpetaja ja õppejõu kutse au sisse. Haridus ja teadus moodustavad meie ühiskondliku elu aluse ja on kõrge lisandväärtusega majanduse liikumapanevaks jõuks. Kvaliteetne haridus on investeering. Samuti saab demokraatia toimida üksnes tarkade ja aktiivsete kodanike läbi; sealjuures vajab muutuv maailm pidevalt uusi oskusi. Hariduse üks põhieesmärk peab olema uudishimu ergutamine ning teadmiste hankimise õpetamine. Selle kõrval on haridusel oluline roll tervikliku maailmapildiga eetilise isiksuse kasvatamisel, mistõttu peavad õppekavad olema väärtuspõhised. Põimime loodusväärtused, keskkonnahoiu põhimõtted ja austuse looduse vastu igasse õppekavasse, haridusastmesse, õppeainesse ning haridusasutusse. Ühtlasi muudame õppekavad paindlikuks, sest usaldame õpetajaid kui teoreetikuid ja praktikuid, kes seisavad enda õpilastele kõige lähemal. Toetame kodanikualgatuslikul initsiatiivil loodavaid haridusasutusi.

ALUSHARIDUS

1. Suurendame alushariduse alternatiivpedagoogika riiklikku rahastamist.
2. Aitame kohalikel omavalitsustel rajada tasuta mängutoad, et oleks koht, kus kodus kasvavad lapsed saaksid omavahel mängida. Nii arenevad laste sotsiaalsed oskused ja kodused vanemad saavad omavahel suhelda.
3. Peame vajalikuks logopeedide, psühholoogide, eripedagoogide ja sotsiaaltöötajate suuremat koostöö lasteaedadega. Samuti on oluline nende ametite suurem riigipoolne finantseerimine.
4. Igal lapsel peab olema võimalus osaleda tasuta vähemalt ühes huviringis.
5. Laiendame eesti ja võõrkeelte õpet juba lasteaias väga häid tulemusi andva keelekümbluse metoodika alusel.
6. Soodustame liikumisharjumuse kujunemist juba lasteaedades, pöörates erilist tähelepanu liikumisele looduses ja õuesõppele.

PÕHI- JA GÜMNAASIUMIHARIDUS

1. Väikesed algkoolid peavad säilima ja need tuleb taastada, et võimaldada õpilastel koolis käimist elukoha lähedal, mis on maapiirkondade arendamiseks ja noorte maale asumiseks ja elama jäämiseks ülioluline.
2. Muudame õppekavad paindlikuks ja väärtuspõhiseks, isiksust arendavaks. Parandame teoreetilise õppe seostamist igapäevaeluga, kasutades selleks muuhulgas õuesõpet.
3. Leiame, et kool peab arendama oskust leida vajalikku informatsiooni ja seda kriitiliselt hinnata, analüüsi- ja sünteesioskust ning loovust õpitut igapäevaelus ja maailma mõtestamisel rakendada. Kool peab arendama last sotsiaalselt, andma koostöö ja kuulamisoskuse.
4. Varustame koolid kaasaegsete vahenditega käeliseks ja füüsiliseks tegevuseks ning praktilisteks õppeks tööõpetuse-, füüsika- ja keemiatundides.
5. Loome võrdväärsed võimalused kõigi tasemete hariduse omandamiseks sõltumata elukohast. Me ei poolda põhi- ja keskhariduse koondamist keskustesse.
6. Pooldame õppeainete omavahelist suuremat sidustamist, et lapsel kujuneks välja võimalikult seostatud ja terviklik maailmapilt.
7. Suurendame gümnaasiumis valikainete osakaalu ja võimalust valida valikaine mõnest teisest gümnaasiumist, kutsekoolist või kõrgkoolist.
8. Soodustame paikkondliku keele, murde ja kultuuri õpetamist üldhariduskoolis.
9. Viime kehalise kasvatuse ja vahetundides sisse mediteerimise ja joogatunnid. Need saavad olema koolide jaoks vabatahtlikud.
10. Igal lapsel peab olema võimalus osaleda tasuta vähemalt ühes huviringis. Toetame laste ja noorte leiutamisringe üle riigi.
11. Toetame eestikeelsete õppimisvõimaluste loomist ja laiendamist välismaal asuvates koolides, kui seal on piisavalt suur eesti kogukond.
12. Viime sisse koolipraktika – õpilased peaksid gümnaasiumi jooksul tegema igal aastal lühikese praktika. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid (näiteks vanurite hooldamine või töö vanemateta lastega), ümbruskonna korrashoid (jäätmekeskus, prügi koristamine maanteedel ja rannas), ehitus ja heakord (grafiti puhastus, tänavahooldus), keskkond ja põllumajandus (metsa istutamine, hooldus, võsa eemaldus niitudelt), kultuur ja sport (ürituste korraldus, looduslike pühapaikade hooldus) jms.

KUTSEHARIDUS

1. Töötame välja nii tänaseid kui lähituleviku vajadusi arvestava kutsekoolitustellimuse, kaasates kõiki asjasse puutuvaid osapooli.
2. Anname töötajatest huvitatud osapooltele paindlikud võimalused nii otseselt koolituses osaleda, praktikakohti pakkuda kui ka koolitust rahaliselt toetada.

KÕRGHARIDUS

1. Me ei poolda eestikeelsete bakalaureuseastme õppekavade asendamist ingliskeelsetega, säilima peavad mõlemad.
2. Toetame loodushoiu, ökoloogia ja jätkusuutlikkuse teemade lisamist kõigisse õppekavadesse, kus neid seni veel ei ole.
3. Peame vajalikuks õppejõudude ja teadustöötajate eraldi tunnustamist ja erinevaid atesteerimise kriteeriume. Sõltuvalt erialast ja õppeastmest võib õpetamisoskus olla õppejõule vajalikum kui artiklid rahvusvahelise levikuga ajakirjades ja oskus projektidele rahastust taotleda.
4. Võimaldame töötavatele üliõpilastele tasuta õppimist osakoormusega, soosides sellega erialase töö või praktikakohtade leidmist.
5. Võimaldame tasuta kõrgharidust ainepunktipõhiselt praeguse ajapõhise õppekava täitmise asemel, et anda üliõpilastele võimalus ise valida õppimise tempo ja ühitada õppimine tööga.
6. Õppelaen peab olema sotsiaalse õigluse tagamise meede, mitte panganduslik äriprojekt. Alandame õppelaenu intressi tegelikku elukalliduse tõusu arvestavale tasemele ja pikendame tagasimakse tähtaega. Kustutame osa õppelaenust lapse sünni korral.
7. Pöörame tähelepanu välisüliõpilaste, -õppejõudude ja -teadustöötajate integreerimisele ülikooliellu ja Eesti ühiskonda, arvestades nende erinevat kultuuritausta ja mittetäielikku eesti keele oskust. Meie prioriteet on, et võimalikult paljud rahvusvahelised kraadiõppurid jääksid Eestisse ja siseneksid siinsele tööjõuturule.
8. Võimaldame igal aastal vähemalt 200 Eesti tudengile õppelaenu, mis kataks õppemaksu ja elamiskulud mõnes maailma tippülikoolis riigile olulisel erialal. Laen kustub, kui õppur on õpingutele järgneva kümne aasta jooksul vähemalt viis aastat töötanud Eestis.
9. Võimaldame igal aastal sihttoetuse abil kutsuda Eestisse tööle ja õpetama maailmas tunnustatud teadlasi ja õppejõude.

ERIVAJADUSTEGA LAPSED

1. Toetame erivajadustega laste tugispetsialistide kättesaadavust lastele, lapsevanematele ja õpetajatele, loome rahalisi stiimuleid ning toetusmehhanisme teenuse pakkumisel ja tulemuslikkuse tagamisel.
2. Rahastamisel arvestame ka andekust erivõimekusena. Andeka lapse õpetaja oluline roll on lapse võimete mõistmisel ja tunnustamisel.

TÄISKASVANUTE HARIDUS

1. Muudame õppe elukestvaks ja elukeskseks ning täiskasvanute hariduse haridussüsteemi loomulikuks osaks. Tagame inimestele võimaluse end täiendada, arvestades muudatustega tehnoloogias ja ühiskonnas ning nende rolliga ühiskonnas.
2. Toetame lapse ja lapsevanema koosõpet ja koos koolitamist, näiteks võimalust osaleda mõõduka raha eest õpetajate poolt pakutavatel kursustel – toetame põlvkondadevahelist sidusõpet, kus erinevad põlvkonnad õpivad üksteiselt.
3. Töötame välja erineva emakeelega inimestele ühised haridusprogrammid, soodustamaks integratsiooni.
4. Toetame õpetajate enesetäiendamist ja loome võimalused õppepuhkuseks. Õpetaja amet peab olema prestiižne ja ihaldusväärne.
5. Parandame pedagoogide väljaõpet ja metoodikat – efektiivne õpetaja ilmutab tahet ja kohandab oma õpetamismeetodeid, pakkudes õpilasele individuaalsust arvestavaid õppeülesandeid, kaasab õpilasi eesmärkide püstitamisele ja toetab nende arenemist autonoomseks õppijaks.

Kultuur

Austame põhiseadust, mille järgi on Eesti riigi ülim mõte luua kodanikele parimad tingimused kultuurse, vaimselt täisväärtusliku elu elamiseks, aga mitte riikliku „kunstitootmise“ juhtimiseks ning korraldamiseks. On aeg usaldada otsustes kultuurivaldkonna esindajaid, kes moodustavad akadeemilise seltskonna kõrval ühiskonna kõige loomingulisema, harituma ja seega ka paremini toimetuleva ning iseseisvaima otsustusvõimega osa. Tehnoloogiliselt pidevalt täiustuvas ühiskonnas jäävad muudest kauemaks kestma just loomingulised töökohad ning nende osakaal nii tööhõives kui ka rahvamajanduse arvestuses kasvab.

1. Väärtustame laulu- ja tantsupidude traditsiooni ja tagame selle kestmise Eesti rahvuskultuuri olulise osana. Anname endast parima esimese üldlaulupeo 150. aastapäeva väärikaks tähistamiseks 2019. aastal.
2. Aitame igati kaasa, et maapiirkonna raamatukogust saaks koos kooliga veelgi olulisem rahva kooskäimise koht ja kogukonna ühendaja. Selleks aitame omavalitsustel planeerida sarnaste funktsioonidega asutuste toomist ühe katuse alla ning hoonete rekonstrueerimist ja restaureerimist energiasäästlikuks ning mugavusi suurendavaks. Seisame raamatukogutöötajate väärilise töötasu eest.
3. Raamatute käibemaks peab olema 0 protsenti.
4. Arendame kultuurilist läbikäimist ja kultuurivahetust kogu maailmaga. Globaliseeruvas maailmas pöörame erilist tähelepanu põlisrahvastele, eriti meie sugulasrahvastele, sest kultuuriline mitmekesisus on vajalik jätkusuutlikuks arenguks. Väärtustame kultuurilist ja bioloogilist mitmekesisust ühtse mõtestatud tervikuna.
5. Loome laiade volitustega riigiarhitekti ametikoha. Arhitektuur, ehitus ja muinsuskaitse on lai valdkond, mille reguleerimine on käesoleval ajal killustunud ning majandushuvide ja avaliku huvi põrkumisel andnud küsitavaid tagajärgi. Aitame igati kaasa rohelise mõttelaadi juurdumisele arhitektuuris ja ehituses. Eestist võiks saada rohelise arhitektuuri edendaja.
6. Muinsuskaitse peab olema omaniku initsiatiivi toetav ja hariv. Arhitektuuriväärtused ei tohi hävida omanikule seatavate bürokraatlike takistuste ja ametnike põhjendamatute nõudmiste tõttu ega ka omaniku teadmatuse, hoolimatuse või rahaliste raskuste tõttu. Kaitse alla võtmisest on vähe kasu, kui sellega ei kaasne säilitavat tegevust. Püüame tagada, et muinsuskaitsega tegeleks haritud ja oma ala ka praktilise poole pealt hästi tundvad inimesed. Toetame restaureerimisalast haridust.
7. Toetame algupärandite ja uusloomingu lavaletoomist ning interpreetide esituste, heliloomingu ja draamateoste audiovisuaalset jäädvustamist.
8. Digiteeritud filmipärandi laiemaks kasutamiseks tagame enne 1991. aastat valminud filmipärandi vabakasutusse andmise ühes autorihüvitusfondi loomisega.
9. Kaasajastame autorikaitse seadust, viies selle vastavusse elektroonilise meedia arengutasemega, arvestades sõnalise ja visuaalse ning heliloomingu lihtsat paljundatavust tänapäeval ning vajadust reguleerida vahendajate kasumeid kunstiloojate õiglaseks tasustamiseks.
10. Avalik-õiguslik ringhääling vabastatakse erakondlikust juhtimisest ning poliitilisest tsensuurist.
11. Kultuuri rahastamiseks eraldatakse kindel osa riigi eelarvest ja vabastatakse kultuur hasartmängu-, tubaka- ja alkoholisõltuvusest.
12. Reguleerime põliskultuuridest pärinevate psühhedeelsete loodussaaduste rituaalse kasutuse – potentsiaalselt positiivse sotsiaal-kultuurilise mõjuga kombestiku, mis on viimastel aastakümnetel levinud Euroopasse ja üle maailma.

VÄÄRTUSTAME PÄRANDKULTUURI

1. Leiame raha looduslike pühapaikade kaardistamise jätkamiseks, kaitse alla võtmiseks ning hooldamiseks. Ühtlasi teeme kõigile kättesaadavaks kaardirakendused kogu looduslike pühapaikade kohta käiva infoga.
2. Pakume kaardistatud ja hooldatud looduslike pühapaikade omanikele maksusoodustusi ja toetusi.
3. Anname maaomanikule isiklike säilitusalade loomise võimaluse. Riigi ja omavalitsuse poolt tunnustatud säilitusala ei pea põhinema ohustatud liikide kaitsel, vaid omaniku soovil säilitada tema silmis väärtuslik kooslus võimalikult looduslähedasel ja elurikkust soodustaval kujul. Kui säilitusala loomise põhjendatuses on riigi ja omaniku vahel olemas kokkulepe, siis rakendatakse ka maksusoodustusi.
4. Toetame Eesti kultuuri ja elurikkuse ühe osa – vanade kohalike tõugude ja sortide säilitamist ja kasvatamist.

Tervis – kalleim vara

Eestimaa Roheliste keskseks eesmärgiks on eestimaalaste tervelt elatud aastate tõus. Täna elavad mehed tervena 74% oma elust ehk 54,5 aastat ning naised 72% ehk 59 aastat. Euroopa Liidu keskmisele jäävad naised alla 5,5 aastat, mehed aga koguni 9 aastat. Märkimisväärne probleem on ka suur ravikindlustamata isikute arv – Eestis on täna rohkem kui 80 000 ravikindlustuseta inimest, see number pole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Suurimateks välditavate kahjude tekitajaks on endiselt alkohol, tubakas, vähene liikumine, traumad. Halb tervis langetab Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) 6–15% ja tekitab vaesust. Hea tervis on tugeva majanduse ja heaolu kasvu eeltingimus.

1. Keskendume tervist toovale kehakultuurile ja igapäevase liikumiskultuuri arendamisele, et liikumine värskes õhus ja looduses oleks meie lastele sama loomulik nagu arvutikasutus. Toetame sihipäraselt liikumisrõõmu, koostööd ja loodusetundmist edendavaid treenereid-entusiaste ja klubisid.
2. Vähendame tervisliku mahetoidu käibemaksu ja sotsiaalselt vastutustundlike ettevõtete sotsiaalmaksukoormust.
3. Toetame täisväärtusliku taimetoidu kättesaadavamaks tegemist ja seisame Eesti riiklike toitumissoovituste kaasajastamise eest nii, et need käsitleksid ka täisväärtuslikku taimset toitumist. Teeme riigiasutustes ja avalikku sektorit teenindavate toitlustusasutuste menüüdes täisväärtusliku taimse toidu pakkumise ühe alternatiivina kohustuslikuks.
4. Pakume riigi poolt finantseeritud üritustel tervislikku ja kvaliteetset taimetoitu, eelistades kohalikku ja kõrvale pakkudes võimalusel alati ka kraanivett.
5. Avaliku sektorit teenindavate toitlustusasutuste menüüs peab olema toitude toitainete sisaldus välja toodud – vähemalt valgud, rasvad ja süsivesikud.
6. Viime tervisliku ja kodumaise mahetoidu nii lasteaedade kui ka koolide menüüdesse. Tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste, tööharjumuste ning koostöövaimu kujundamine peab algama juba lasteaias. Kogukonnaaedade rajamine, õues ja looduses liikumise harjumuse kujundamine annab tervislike harjumuste kujunemisele hea aluse.
7. Seame eesmärgiks, et aastaks 2023 on kõigil eestimaalastel võimalus olla ravikindlustatud sõltumata nende tööhõivest ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast.
8. Tõstame tervishoiu eelarve arenenud riikidele omase 9%ni SKPst. Ühe võimalusena näeme vabatahtlikku lisa- või täiendkindlustust, aga ka ressursitasude, riiklikke sihtotstarbeliste investeeringute (nn karbi- ehk betooniraha), ettevõtete panuste ja kodanikupalga osa suunamist tervishoidu. Me oleme veendunud, et ettevõtete tehtud tervisekulutuste maksuvabastus toob samuti lisaraha. Lisaraha peaks eelkõige minema ennetusse, et lisada tervelt elatud aastaid, esmatasandile ehk perearstidele, teadustulemuste kiiremasse rakendamisse ja taastus- nng järelravisse, et arstide heast tööst võimalikult palju kasu oleks.
9. Leiame lisarahastust väiksemate linnade hästi toimivate meditsiiniteenuste – näiteks sünnitusosakondade – püsimiseks ning uute ravivõimaluste pakkumiseks (näiteks keemiaravi) väiksemates haiglates üle Eesti, kui tehnoloogia seda võimaldab. Väljaspool Tallinna ja Tartut töötavatele perearstidele on vaja välja töötada tööd hõlbustavate, piiranguid ja arsti läbipõlemisohtu vähendavate ja nende patsientidele paremat ligipääsu võimaldavate meetmete pakett.
10. Perearstil peab olema võimalus inimese tervist põhjalikult uurida ilma, et ta peaks muretsema liigsete kulutuste pärast – seetõttu tuleb uuringufondi suurendada. E-konsultatsiooni võimalused peavad laienema kõikidele erialadele ja kõigile Haigekassa lepingupartneritele, et lahendada võimalikult palju küsimusi esmatasandil.
11. Seome ennetuse, ravi, taastusravi ning hoolduse funktsioonid üheks tervikuks, et kalli ja hea ravitöö tulemus oleks parim.
12. Meditsiini IT-lahendused on vaja kaasajastada ja teha need kõigile kasutajale mugavamaks – IT-lahendused peavad andma kiire ülevaate inimese EMO külastustest, ravimite väljaostmisest, kõikidest uuringutest, sõeluuringute võimalustest ja läbimisest nii inimesele endale kui teda ravivatele arstidele.
13. Õdede iseseisevat tööd tuleb soodustada kõikides meditsiinivaldkondades. Tagatud peab olema õe pädevuse laienemine nii iseseisvate vastuvõttude kui ka retseptide, saatekirjade, tõendite ja töövõimetuslehtede väljastamisel.
14. Ravijärjekordade lühendamiseks tuleb lisaks üleriigilisele e-registratuurile tõsta tervishoiukulutuste osakaalu, tagada arstide-õdede järelkasv, parandada perearstide rahastust, laiendada e-konsultatsioonide võimalusi ja pikendada arstikeskuste vastuvõtuaegu, reguleerides õdede ja perearstide külastusaegade katvust. Lisaks peaks eriarsti juurde mitteilmumisel rakendama topeltvisiiditasusid, vältimaks olukordi, kus spetsialistide aega ei kasutata otstarbekohaselt.
15. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond peavad olema lõimitud juba enne probleemide teket – Eesti peab jätkama Maailmapanga poolt alustatud mitme kroonilise haigusega inimeste personaalse jälgimise programmi ja tegelema tervisemurede lahendamisega enne tüsistuste väljakujunemist.
16. Töötame riiklikul tasandil välja vaimse tervise poliitika ning kaasajastame seda järjepidevalt, sõnastame pikaajalised eesmärgid, vastutuse ja tegevused vaimse tervise edendamiseks. Pakume õpetajatele, lasteaiakasvatajatele ja treeneritele vaimse tervise esmaabi koolitusi. Lasteaedade ja koolide jaoks töötame välja sotsiaalsete-emotionaalsete oskuste treeningumetoodikad.
17. Vaimse tervise probleemide ennetamiseks rakendame e-konsultatsioone ka lastepsühhiaatrias.
18. Uued ja tõhusad ravimid peavad kiiremini jõudma soodusravimite nimekirja ja kasutusse – vähendame patsiendi omaosalustasu ravimite eest. Töötame välja reeglistiku, mis võimaldab maapoodides, raamatukogudes, sotsiaaltöötaja või perearsti juures pidada apteekri kontrolli all olevat ravimikappi, et ravimite kättesaadavus paraneks.
19. Käivitame suutervise programmi, mille rahastus on piisav, et oleks tagatud tõhus ennetus, igeme- ja hambapõletike jm ohtlike hambahaiguste ravi. Väljaravimata kroonilised põletikud suus ja kurgus on immuunsüsteemi koormavad ning neist saavad alguse muud põletikud ja autoimmuuntõved, mille ravi on väga kallis.
20. Anname avalikule sektorile kuuluvate haiglate juhtkonna valimisel ja valdkonna arengut määravate otsuste langetamisel otsustusõiguse erialaliitudele ja haigla meditsiinitöötajatele. Vähendame arstide-õdede soovi Eestist lahkuda tervishoiuteenuste ekspordi abil – teiste riikide patsiendid saavad Eestis ravi ja hooldust ning nende makstud raviraha jääb Eestisse.
21. Anname inimestele võimaluse koguda raviraha isiklikku maksuvabasse fondi.
22. Loome perearstidele ja patsientidele vabatahtliku terviselepingute süsteemi, millega patsient kohustub täitma kokkulepitud tervisekava ning saab kava täitmisel soodustusi isiklikuks terviseedenduseks. Selline süsteem annab lisamotivatsiooni, et seista hea oma tervise eest.
23. Vabastame ettevõtete kulutused haiguste ennetusele, tervishoiule (sh ravi ja ravimid), taastusravile, hambaravile ning hooldusravi erisoodustusmaksust, et ettevõtted saaksid hoolitseda oma töötajate ja nende lähedaste tervise eest parimal võimalikul moel. See toob tervishoidu lisaraha, vähendab haiguspäevi ja töötajate stressi ning vabastab ettevõtted ebaõiglasest ning mittevajalikust maksust.
24. Vaatame üle puuduliku töövõimereformi, kaasates erivajadustega inimesi ja erialaspetsialiste – arste, sotsiaaltöötajaid ja psühholooge.
25. Keelustame tubakareklaami ostukohtades ja piirame alkoholireklaami. Tubaka maksustamisel tõstame tükipõhist maksuosa ning minimaalmäära.
26. Reguleerime e-sigarettide ja nikotiini sisaldavate vedelike kaubanduse ja aktsiisiga maksustamise, arvestades rahvatervise parandamise eesmärke ja liikudes tubakavaba Eesti suunas. Võtame kasutusele Suurbritannia ja teiste riikide kogemuse, kus e-sigarettide kasutuselevõtt sigarettidest ja suitsetamisest loobumise eesmärgil nii täiskasvanute kui noorte seas on andnud märkimisväärsemalt paremaid tulemusi kui Eesti senine regulatsioon.
27. Keskendume narkopoliitikas kahjude vähendamise pragmaatilisele ja teaduspõhisele poliitikale ning sõltuvuse ennetusele ja ravile. Narkokuritegevuse vähendamiseks ja sõltlaste kui haigetega tegelemiseks kasutame Šveitsi vastavate kliinikute jm kahjude vähendamise kogemusi üle maailma.
28. Töötame välja kaasaegsed kanepi kasvatamist, eksporti, töötlemist, müüki ja maksustamist puudutavad riigi regulatsioonid sarnaselt tubaka, alkoholi ja ravimituru regulatsioonidele. Meditsiiniline kanep ja sellest tehtud ravimid peaksid olema retsepti alusel patsientidele kättesaadavad nagu tavalised retseptiravimidki.
29. Oleme kanepi riikliku reguleerimise ning alkoholile ja tubakale sarnase maksustamise poolt, mis ühe olulise aspektina vähendab alaealiste, kui suurima riskirühma, kanepitarvitamist. Võtame eeskuju Kanadast.
30. Peame oluliseks töökoormuse ja tööstressi ning sellest lähtuvate vaimse tervise probleemide vähendamist ning ennetamist. Alandame sammhaaval tööajanormi 40 tunnilt 32 tunnile nädalas, luues nii eeldusi efektiivsemaks tööajakasutuseks, osaajaga töötamiseks ja töövõime tagamiseks pikemateks aastateks.
31. Arvestame linnaplaneerimisel linna kui ökosüsteemi põhimõtetega. Kaasaegsetel teadmistel põhinev planeerimine on võtmeküsimuseks tervist soosiva, esteetilise, liikumakutsuva, turvalise, ökonoomse ja mugava linnakeskkonna kujundamisel.
32. Tõstame liikluse ohutust ja teeme kõigi projektide ja planeeringute puhul kohustuslikuks tervise- ja turvalisusauditi. Toetame turvaliste, katusega ja laadijatega rattaparklate ehitamist autode parkimiskohtade ehitamise asemel. Kergliiklusteede võrgustikku tuleb oluliselt laiendada ja teede kvaliteet viia kooskõlla Euroopas valitseva tasemega.
33. Rattakasutuse lihtsustamiseks ja rattavarguste vähendamiseks tekitame riikliku vabatahtlikult ja lihtsalt toimiva rattaregistri. Koos IT- sektoriga töötame välja ka rataste märgistuse ja varastatud rataste jälitamise süsteemi.
34. Toetame liikumisaktiivsuse integreerimist igapäevaellu, et rahva tervis säiliks ja paraneks. Investeeringud spordirajatistesse peavad teenima võimalikult suure harrastajatehulga huve ning sporditaristu rajamise riikliku toetamise eeltingimuseks on kaasaegsed, energiaefektiivsed ning looduskeskkonda mitte reostavad projektid.
35. Kaitseme lapsi manipuleerivate ja seadust tundvate lasteahistajate eest. Täiskasvanu seksuaalvahekord alla 16-aastase lapsega juhul, kui nende vanusevahe on enam kui viis aastat, peab olema keelatud.
36. Võtame vastu senisest toimivamad seadused perevägivallaga võitlemise tõhustamiseks. Kuriteo avalduse tagasivõtmine ohvri poolt ei tohi takistada kodus toime pandud kuritegude edasist uurimist.

Sotsiaalkaitse

Oluline on muuta tervishoiu- ja hoolekandesüsteemid kättesaadavaks, kulutõhusaks, kestlikuks ja usaldusväärseks ning vähendada kättesaadavusest tulenevat ebavõrdsust. Tegeleda tuleb digiinnovatsiooni potentsiaali efektiivsema kasutamisega tervise ja inimkeskse hoolekande paremaks tagamiseks. Pöörame tänasest oluliselt rohkem tähelepanu inimest igapäevaelus ja töökohal ümbritsevast keskkonnast tulenevate tervisemõjuritele ja riskiteguritele, et neist tulenevaid ohte paremini tuvastada ja välistada (leevendada).

Eestimaa Roheliste prioriteet seoses sotsiaalse kaitsega on tänase sotsiaalkaitsesüsteemi põhimõtteline reform. Eesti praegune sotsiaalkaitsesüsteem ei suuda pakkuda adekvaatset sotsiaalmajanduslikku kaitset üha suurenevale hulgale inimestele. Suhtelises vaesuses elavate inimeste hulk on 2017 ja 2018 võrdluses 1,6% tõusnud – täna elab Eestis suhtelises vaesuses 22,6% eestimaalastest, sh pea iga teine pensionär. GINI koefitsient ehk ebavõrdsuse määramise indeks on Eestis püsinud juba aastaid Euroopa Liidu ning OECD riikide ühe kõrgeimana, mis omakorda tekitab ebavõrdsuse võimalustes ning üha suureneva kihistumise erinevate ühiskonnagruppide vahel. Üha vananev elanikkond ja töökohtade automatiseerimine tähendavad, et kulutused sotsiaalsele kaitsele suurenevad lähiaastatel veelgi (2019.a. riigieelarves moodustavad sotsiaalse kaitse kulud umbes kolmandiku ehk 3,6 miljardit eurot). EER on veendunud, et praegune süsteem ei ole jätkusuutlik.

1. Teeme Eestist esimese riigi maailmas, kus kehtib kodanikupalk. Selleks alustame aastast 2020 kaks aastat kestva kodanikupalga pilootprogrammiga, mis hõlmab 2000 eestimaalast erinevatest sissetuleku- ning sotsiaalsetest gruppidest. Kõik pilootprogrammis osalejad valitakse välja juhuslikult ning neile makstakse 2 aasta jooksul kodanikupalka 400 eurot kuus. Pärast pilootprogrammi põhjalikku analüüsi ning eeldusel, et programm osutus edukaks, näevad rohelised järgmise sammuna kodanikupalga kehtestamist kõikidele Eesti Vabariigi kodanikele ning pikaajalise elamisloa omanikele aastast 2023. Kodanikupalga katteallikaks on valdavas osas senine sotsiaalkaitsesüsteem, mis paraku ei suuda pakkuda eestimaalastele adekvaatset sotsiaalmajanduslikku kaitset. Kodanikupalk:

– tagab võrdse(ma)d võimalused kõikidele kodanikele;

– kaotab absoluutse vaesuse;

– tagab elementaarse majandusliku turvavõrgu kõigile sõltumata olukorrast, sest ootamatuste eest pole keegi kaitsnud;

– vähendab radikaalselt praegust sotsiaaltoetustega seotud bürokraatiat ning ametnike arvu;

– suurendab maal ning väikeasulates elavate inimeste majanduslikku kindlustunnet;

– vähendab (pea)linnastumist ning soodustab (kohalikku) ettevõtlust;

– on lihtne, selge ja läbipaistev ning säilitab inimväärikuse sõltumata olukorrast.

1. Suurendame puuetega inimeste toetusi aastaks 2020 kaks korda – 2018 aastal eraldati riigieelarvest erivajadustega inimeste toetusteks 66 miljonit eurot. Tulevikus lisandub see toetus kodanikupalgale.
2. Toetame erakorralist 100 euro suurust pensionitõusu aastal 2020 ning seame eesmärgiks vähendada vaesuses elavate pensionäride arvu kaks korda aastaks 2023.
3. Taotleme Euroopa Sotsiaalharta täielikku ratifitseerimist, nagu seda on teinud Prantsusmaa ja Portugal. Eesti ei ole seni seotud veel harta 11 punktiga, sh artikliga 23 (vanurite õigus saada sotsiaalset kaitset) ja artikliga 31 (õigus eluasemele). Teeme inventuuri, kui kaugel oleme eelkõige nende kahe artikli ratifitseerimise võimekuses ja milliseid investeeringuid ning muudatusi vajame, et see lähiaastatel jätkusuutlikult teostada.
4. Nutikad lahendused abivajajate abistamisel nii Eestist kui välismaalt saavad arenguks vajaliku raha ja toetuse. Toetame sõidukite kohandamise ja elektriliste ratastoolide soodusrendi teenust, et vähendada invatakso kasutamise vajadust.
5. On aeg individuaalseks lähenemiseks nii ümberõppes kui sotsiaaltöös. Oleme ühiskonnana tugevad ja kindlad, kui igale inimesele – olgu ta vana või noor, erivajadusega või mitte – on olemas Eesti elu edendav töökoht. Loome koos ettevõtjatega paindlikud võimalused enesetäienduseks ja uute oskuste omandamiseks juba enne töötuks jäämist, mitte pärast.
6. Sotsiaalhüved ja -toetused, mis on seotud töötamisega, viiakse proportsiooni töökoormusega ja töötasuga: osalise koormusega või ajutine töötamine ei tohi kaotada inimese kogu soodustust või toetust.
7. Pensioniiga me ei tõsta. Muudame pensionile mineku paindlikuks, soodustades järkjärgulist töökoormuse vähendamist normtööaja lühendamisega 32 tunnini nädalas, kuid säilitades pensioniarvestuse aastakoefitsiendi vähemalt 1,0 tasemel
8. Pension peab tagama vajadusel hooldekodukoha. Kõikidel eestlastel peab olema tagatud võimalus väärikalt vananeda sõltumata sotsiaalmajanduslikust, perekondlikust vmt olukorrast. Toetame koduhooldust ja eluruumide kohaldamist, mis võimaldab eakal võimalikult hästi ja kaua omas kodus hakkama saada ning vähendab lähedaste hoolduskoormust.
9. Eakate suurim probleem on üksildustunne ja sotsiaalne isoleeritus, mis tekitab palju terviseprobleeme. Soosime uut tüüpi, oma privaatset ja ühiste tegevuste ruumi pakkuvate seenior- ja hooldekodude rajamist, kuhu eakas saab kaasa võtta ka endale kõige olulisemad asjad nagu mööbli, raamatud ja kodulooma. Aitame kaasa eakate ühistegevusel põhinevate eakatekodude tekkele Eestis, kus ühiselt tehakse süüa, koristatakse ja toimetatakse aiamaal või lillepeenarde hooldamisel. Soosime ka põlvkondadevahelist suhtlust – ühiseid tegevusi lasteaia- või koolilastega; tudengikorterite ehitamist koos eakatekoduga jne.
10. Tõstame sotsiaaltöötajate töötasu aastaks 2023 praegusega võrreldes 25%.
11. Võimaldame vanavanematel hoolitseda lapselaste eest, kui vanemad käivad tööl. Säilitame ravikindlustuse vanavanematele, kes töötavad osakoormusega käsundus- või töövõtulepinguga.
12. Toetame tööandjaid senisest enam erivajadustega inimeste palkamisel, sidudes nende hariduse paremini tööturu ootustega.
13. Viime igasse kodusse interneti aastaks 2024. Tagame riigi, sideoperaatorite ja kohaliku kogukonna koostöös kiire internetiühenduse igas Eestimaa külas. Piiratud sissetulekuga leibkondadele on internetiühendus tasuta. Jätkame riigi investeeringuid, et kiire internetiühendus jõuaks kõigi soovijateni.
14. Suuname asendusteenistujad vanematele inimestele appi, näiteks internetiteenuseid õpetama ja igapäevaste toimetustega aitama.
15. Parandame vangide ümberõpet. Rakendame kõik vangid tööle. Käsitleme vanglatööstust mitte kui kasumit taotlevat ettevõtet, vaid kui kasvatusasutust. Pakume vangidele laialdasi võimalusi (ümber)õppeks.

VÕRDÕIGUSLIKKUS JA VÄHEMUSTE KAITSE

Toetame sotsiaalset võimekust, koostöövõimet, võrdõiguslikkust, sh soolist ja palgalist võrdõiguslikkust ja terveid töösuhteid. Väärtuskultuuri arendame positiivsete elumallide edendamisega, demokraatliku avalikkuse ja tasakaaluka poliitilise ja arutelukultuuri soodustamisega, samuti sallimatuse ja tõrjutuse vähendamisega. Loome head võimalused saada abi ja nõustamist halva kohtlemise korral. Arendame ühiskonna võimet mitmekesisust positiivses võtmes siduda, taunime konflikte õhutavaid avalikke väljaütlemisi ja vaenukõnet.

1. Suurendame soolist võrdõiguslikkust, põlvkondadevahelist sidusust ja lõpetame vähemuste diskrimineerimise.
2. Täiendame töölepinguseadust punktiga, mis ei luba tööandjalt nõuda töötasu konfidentsiaalsust.
3. Anname iseseisva kaebeõiguse organisatsioonidele, mille põhikirjaliseks eesmärgiks on võrdse kohtlemise edendamine ja diskrimineerimise vastu võitlemine. See võimaldab minna diskrimineerija vastu kohtusse ilma konkreetse ohvri olemasoluta, kui juba juhtumi kontekst ise on diskrimineeriv (näiteks töökuulutuses välistatakse mehed). Iseseisev kaebeõigus peab olema võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse järelevalve institutsioonil ehk võrdõigusvolinikul ja huvigruppide õiguste eest seisvatel valitsusvälistel kodanikuühendustel.
4. Peame vajalikuks kehtestada õiguslik raamistik sama- ja erisooliste paaride kooselu reguleerimiseks samaväärsetel alustel. Mehe ja naise vahel sõlmitud liit abielu kujul on põlvkondade traditsioone järgiv peremudel. Eestis kehtib usu- ja veendumusvabadus, usuorganisatsioonidele peab jääma otsustusvõime erinevate kooseluvormide tunnustamisel.

Loomakaitse

Oleme ühiskonnana piisavalt arenenud ja inimestena empaatilised, et austada loomi kui tundlikke olendeid ja vältida neile ebavajalike kannatuste põhjustamist. Paraku ei ole see alati nii. Nii kodu-, mets- kui põllumajandusloomad vajavad tunduvalt tugevamat riiklikku kaitset.

1. Loome riikliku metsloomade rehabilitatsioonikeskuse ning tõstame riiklike asutuste kompetentsi metsloomade abistamiseks. Peame tagama keerulisse olukorda sattunud metsloomade heaolu. See ei saa olla vaid ilma metsloomi puudutava eriväljaõppeta päästeameti vastutusvaldkond.
2. Loome maaeluministeeriumi haldusalasse loomakaitse komisjoni, kaasates eksperte ülikoolidest ja loomakaitsega tegelevatest organisatsioonidest. Soodustame loomakaitseorganisatsioonide ja riiklike instantside vahelist suhtlust. Moodustame riiklikult koordineeritud üleriigilise metsloomade päästetöödega tegelevate organisatsioonide võrgustiku.
3. Keelustame karusloomafarmid. Oleme kindlalt vastu iganenud ning julma tööstuse arendamisele Eestis. Karusloomade pidamine majanduslikul eesmärgil tuleb lõpetada ning farmid sulgeda üleminekuajaga mitte kauem kui viis aastat.
4. Kehtestame üldise kasside ja koerte kiibistamise kohustuse koos registrisse kandmisega. Aitame omavalitsustel registreeritud lemmikloomad üle kanda ühtsesse Europetiga seotud riiklikku registrisse.
5. Keelustame tarastatud jahipidamise ja kehtestame jahiturismile rangemad nõuded. Tarastatud jahipidamine ei ole jahiseadusega reguleeritud, kuid peaks olema. Keelustame Eesti metsloomade vangistuses pidamise v.a. loomaaedades keskkonnahariduslikul või veterinaarsel põhjendusel. Mõistame hukka igasuguse loomade tapmise või vigastamise meelelahutuslikul või sportlikul eesmärgil. Jahipidamisel tuleb järgida häid jahipidamistavasid. Jahipidamise peamine eesmärk on metsloomade endi heaolu ja looduslike koosluste hea seisundi tagamine.
6. Kehtestame põllumajanduslike eesmärkidega peetavate loomade pidamise nõuded, mis lähtuvad Põllumajandusloomade Heaolu Nõukogu soovitustest loomade loomuomase käitumise arvestamisel, valu, haiguste ja kannatuste vältimisel. Lähtume kõigi põllumajanduses kasutatavate loomade heaolu tagamisel nende liigipõhistest vajadustest (sh käitumuslikud) ning kaotame barbaarsed praktikad nagu isaste tibude hukkamine ja nokkade tuimestuseta lõikamine munafarmides, sigade tuimestamata kastreerimine ning vasikate emadest enneaegselt eraldamine.
7. Suurendame järelevalvet loomade heaolu tagamiseks. Teeme kohustuslikuks tapamajadesse kaamerate paigaldamise tapaliinile, vastuvõttu ning uimastus- ja pidamisboksidesse. Suurendame Veterinaar- ja Toiduameti inspektsioonide arvu loomapidamisasutustes (sh tõukoerte kasvatusasutustes).
8. Kehtestame veterinaarkliinikutele looma väärkohtlemisest teatamise kohustuse. Karmistame karistusseadustikku, sh võimaldame korduvatel või väga julmadel juhtudel kohtul inimeselt loomapidamisõiguse ära võtta kuni elu lõpuni, mitte ainult viieks aastaks.
9. Laiendame raierahu nõudeid vastavalt metsloomade vajadustele. Kui plaanitava ulatusliku raiega piirkonnas talvitub karu, peab jahti ilves või asub hundikari, tuleb seal kehtestada aastaringselt ajutine raierahu seniks, kuni see ei sea enam ohtu piirkonnas elutsevate metsloomade heaolu.
10. Soovime kehtestada piirangud ja suurema järelevalve sügisesele veelinnujahile. Kehtestame lubatud kütitavate lindu arvuks kaks lindu ühe jahimehe kohta päevas.
11. Leiame parimad praktikad ilutulestiku piiramiseks, et vähendada linnakoosluste ja koduloomade häirimist aastavahetusel ja sellele eelneval ajal.
12. Anname loomakaitseorganisatsioonidele kaebeõiguse, et tagada parem järelevalve loomade õiglase ja seadusele vastava kohtlemise üle.

Rahvastikupoliitika – rohkem õnnelikke inimesi

Lapsed on õnn ja me oleme veendunud, et rohelist ilmavaadet järgides on eesti rahva ja Eesti riigi püsimajäämine kindel. Üleminek taastuvenergiale, mahepõllundusele, kaugtöö soosimine, kodanikupalga sisseviimine kindlustunde suurendamiseks – teeme kõik, et meie ja meie lapsed saaks elada elurõõmsas ja tervislikult, loodusega kooskõlas arenevas riigis.

1. Nii teise kui kolmanda lapse sündi takistab eelkõige kindlustunde- ja eluruumi puudus. Pooled noored pered, kes tahaks kolmandat last, ei tunne end selle otsuse tegemisel turvaliselt, sest pole kindlad, kas nad suudavad ka suurema kodu eest maksta. Kuna pangad ei soovi lasterikastele peredele laenu anda, eelistades pigem keskusi ja rahaliselt juba kindlustatud perekondi, töötame koos rahvastikuteadlastega välja riikliku programmi, mis tagab lastega peredele kodu olemasolu kindluse ja vastava rahastusskeemi.
2. Pakume peredele rohkem vajalikku psühholoogilist nõustamist ning pereteraapiat. Me tahame, et võimalusel püsiksid pered koos ja õpiks oma probleeme lahendama.
3. Ükski laps ei tohi puudust ja tühja kõhtu kannatada. 2016. aastal oli Eestis üle 8500 lapse, kellele üks vanematest elatisraha ei maksnud. Elatisvõlglased, kellel pole võimalust oma lapsele elatist maksta, saavad riigile tema eest tehtavaid elatismakseid kompenseerida ühiskondlikult kasuliku tööga, valdkondades, mida ühiskonnal hädasti tarvis on. Pahatahlikult elatise maksmisest kõrvalehoidjad ja tegelike tulude varjajate suhtes rakendatakse karistusseadustikus ettenähtud sunnimeetmeid.
4. Võimaldame vanematel vastavalt soovile osakoormusega töötada või kaasata lapse hoidmiseks sugulasi ja tuttavaid kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Eraldame omavalitsustele raha ja aitame välja töötada põhimõtted, kuidas lapsehoidmist kompenseerida nii, et laps oleks hoitud ja vanemad saaksid töötada. 1,5-aastane laps ei ole veel valmis terve pikka päeva olema lastehoius või -sõimes. Praegu viiakse laps hoidu ning kuna laps on tihti haige, peavad vanemad töölt puuduma ja neile makstakse hooldustasu.

Riigikaitse

Riigikaitse põhiküsimus ei saa väikeriigi puhul olla tankide või rakettide arv. Riigikaitse algab rahulolevast, riigile lojaalsest elanikkonnast ning tipneb mitte kindralite arvu, vaid osavate, kavalate ja nutikate diplomaatidega. Eesti riigikaitse kõige olulisem osa on Kaitseliit. Vabatahtlikkusel ja patriootlikkusel põhinev, laiahaardeline struktuur, mida pole võimalik paari kaugraadiusega raketiga halvata.

Arvestades olukorda, kus meie sotsiaalkaitse on kohati arengumaa tasemel ning tunnistades vaesuses elavate inimeste arvu, ei ole mõeldav, et tõstame kaitsekulutused üle 2% rahvuslikust koguproduktist. Mis puudutab idapiiri, siis võrreldes oma naaberriikidega käitume kui kilplased ja raiskame arutult raha. Depolitiseerides kaitseministeeriumi ja edutades andekaid ohvitsere, saame senist stiili muuta, kaotamata oma nägu liitlaste silmis, kuid tõhustades oluliselt riigi esmast kaitsevõimet.

1. Toetame ajateenistusele ning reservarmeele tugineva riigikaitsesüsteemi säilitamist. Elukutseline osa kaitseväest peab olema üldise kaitsevõimekuse lahutamatu, kuid mitte esmatähtis osa.
2. Toetame õpilaste füüsilist arendamist, toimetulekuoskuste kujundamist ja korduskoolituste arvu suurendamist.
3. Kaalume ajateenistuse lühendamist. Ühtlasi anname ajateenijatele nädalavahetused vabaks.
4. Lisame ajateenistuse hulka programmi keskkonnakahjudega tegelemiseks ja metsade istutamiseks.
5. Asendusteenistuses õpetatakse lisaks füüsilise võimekuse parandamisele esmaabi andmist, erivajadustega inimeste abistamist, haigete hooldamist ja tegutsemist tsiviilkaitses looduskatastroofide ning reostusohu puhul.
6. Laiendame asendusteenistuse tegevusvaldkondi ja lühendame selle üheksa kuu peale. Tegevusvaldkondade hulka kuuluvad keskkonna-, pääste-, politsei-, haridus- või sotsiaaltöö.
7. Kaitsekulud ei tohi olla oluliselt suuremad kui 2% SKT-st. Nähes globaalset militariseerimist paljude probleemide allikana, ei soovi me, et riigi kaitsekulud ületaks teaduse rahastust.
8. Kalli tara ehitamise asemel Eesti ja Venemaa vahele piirdume piiri puhtaks tegemisega. Loomadele ei tohi piiri sulgeda.
9. Väärtustame vabatahtlike panust kogukonna turvatunde suurendamisse. Kodanikualgatuse korras riigi funktsioonidele kaasaaitajatele tuleb tagada vähemalt kaasaegne tehnika ja vahendid, riigipoolne tervisekindlustus ning neid koondavate organisatsioonide jätkusuutlikus. Kaasame teadmata kadunud isikute otsingusse koheselt vabatahtlikud.
10. Tagame keskkonnakatastroofide tagajärgede kiire kõrvaldamise võimekuse. On aeg asuda rahvusvaheliste konventsioonidega võetud siseturvalisuse kohustusi ka tegelikult täitma. Loome õlifondi, et finantseerida keskkonnakatastroofidele reageerimist merel ja rannikul. Ulatuslik merereostus on Eesti hädaolukordade analüüsi kohaselt oht number üks.

Välispoliitika – Euroopa ja maailm

Jätkusuutliku Eesti välispoliitika peab oma olemuselt olema väärtuspoliitika, lähtuma rahvuslikest huvidest, tagama julgeoleku ning suurendama Eesti kodanike heaolu. Selle kaljukindel eesmärk on aktiivse, põhimõttekindla ja mõtestatud välissuhtluse abil Eesti riigi ja rahva rahumeelse püsimise tagamine. Praeguses keerulises ja muutuvas rahvusvahelises olukorras tuleb välja arendada Eesti iseseisev võimekus operatiivselt teha välispoliitilisi otsuseid vastavalt tegelikule olukorrale.

1. Vajame selget ja eesmärgistatud välispoliitikat. Väärtuspõhiselt, vabadust ja vabaduspüüdlusi austavalt välispoliitiliselt kursilt kõrvalekaldumist peame ohuks riigi ja rahva tulevikule. Oleme vastu riikide territoriaalse terviklikkuse printsiibi kuritarvitamisele rahvaste enesemääramise soovi allasurumisel. Me ei salli jõu kasutamist etniliste konfliktide lahendamisel.
2. Otsime senisest aktiivsemalt ühishuve ning koostöövõimalusi Põhjala riikidega, eriti energiajulgeoleku (nagu hüdroakumulatsioon) ja keskkonnakaitse valdkonnas.
3. Osaleme aktiivselt rahvusvahelises koostöös siduvate kliimalepete sõlmimiseks, mis aitavad ennetada keskkonnapõgenike teket, ebastabiilsust ja julgeolekuriske. Eesti peaks väga pragmaatilisel ja eesmärgipärasel moel osalema rahvastiku kasvu piiramise programmides seal, kus rahvastiku liiga kiire kasv on probleem. Selleks tuleb toetada sealsete inimeste, eelkõige naiste ligipääsu haridusele, puhtale joogiveele, taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrile, rasestumisvastastele vahenditele, televisioonile ja internetile.
4. ÜRO ebatõhus pagulaspoliitika vajab reformi. Toetame ÜRO ränderaamistikku tingimusel, et maailm teeb otsustavaid samme Pariisi kliimaleppe elluviimisel: ränne saab olla mõtestatud ja maailma rikastav vaid siis, kui hoitakse ära kliimamuutustest tingitud veelgi ulatuslikumate sõdade puhkemine, massiline kliimapõgenemine ja kuritegevuse plahvatuslik kasv. Soodustame rahvusvahelist rännet õppimise ja töötamise eesmärgil.
5. Lähtume Genfi Pagulasseisundi Konventsioonist nende inimeste abistamisel, kes on pidanud kodumaalt lahkuma sõja või repressioonide tõttu. Kreeka saartel ja mõnedes Itaalia piirkondades põgenike massilisest saabumisest tekkinud humanitaarkriis tuleb lahendada Euroopa riikide ühiste jõupingutustega, mille hulka kuulub põgenike solidaarne jaotamine Euroopas, arvestades riikide elatustaseme, kultuuritausta ja looduslikke tingimuste ning põgenike endi soovidega. Kriisi lahendamiseks on vaja kahjutuks teha need kurjategijad, kes teenivad inimeste smugeldamiselt.
6. Eesti välismajanduspoliitika peab praktilisel tasemel toetama Eesti ettevõtete pääsemist välisturgudele, et saavutada eeliseid roheliste, innovaatiliste, teadusmahukate toodete ja teenuste müügiks. Välisesindused peavad esindama Eesti ettevõtjate huve. Väga suure negatiivse keskkonnamõjuga toodete impordi tõkestamiseks kehtestame vastavad rahva tervist ja keskkonda kaitsvad piirangud. 
7. Pooldame Euroopa Liitu ja nõuame Euroopa Komisjonist sõltumatuid seadusandlikke volitusi Euroopa Parlamendile, mis on otse valitav organ ning milles väikeriikide esindatus on proportsionaalselt suurem nende rahvaarvust. Euroopa Parlamendi liikmetel ja fraktsioonidel peab olema õigus algatada eelnõusid ning Parlamendil lõplik otsustusõigus kõigi Euroopa Liidu taseme seaduste vastuvõtmisel.
8. Toetame rahvusvahelisi algatusi ja leppeid, mis on suunatud maksuparadiiside ja maksudest kõrvalehoidmise vastu. Riikideülene koostöö on ainuke võimalus panna hargmaised korporatsioonid makse maksma, peatamaks rikkuse ebaõiglase ja sotsiaalselt destabiliseeriva kogunemise väheste kätte.
9. Kaitstes demokraatiat, oleme järjekindlalt vastu mistahes territoriaalsete, majanduslike ja muude järeleandmiste tegemisele agressiivsetele totalitaarriikidele. Me ei poolda piirilepet Venemaaga, kuni seal ei ole toimunud otsustavaid muutusi demokraatia ja õigusriigi suunas. Seniks lähtume Tartu Rahust.
10. Jagame vastutust maailma keskkonnaprobleemide lahendamisel! Eesti ja kogu Euroopa Liit vajab uut välispoliitika ja abiandmise plaani, mis on kindlalt seotud keskkonnakaitsega. Eesti ja ELi ettevõtted peavad Euroopa toel ehitama taastuvelektrilahendusi (näiteks päikeseelektrijaamu Aafrikas), müüma elektrit ja rakendama kohalikke, andes neile võimaluse kaasaegsete oskuste ning osaluse omandamiseks.
11. Tunnustame katalaanide mistahes otsust oma tuleviku suhtes ning mõistame hukka poliitvangistuse Hispaanias. Eesti peab tunnustama kurdide riiki või autonoomiat kohe, kui Iraagi ja Süüria kurdid selle soovi esitavad ning näitavad, et nad on oma riigi kehtestamiseks valmis.
12. Toetame Šotimaa vastuvõtmist Euroopa Liitu juhul, kui Brexiti järel otsustab šoti rahvas Ühendkuningriigist eralduda.
13. Toetame Ukraina, Gruusia ja Moldova võimalikult kiiret vastuvõtmist Euroopa Liitu ja nende riikide energiasõltumatust taastuvate energiaallikate baasil.
14. Otsime lahendusi, kuidas arengumaade inimesed saaksid teenida looduskaitselt, kõrbestumise vältimiselt, metsade ja rohumaade taastamiselt, mahetootmiselt jm rohkem kui salaküttimiselt ja elupaikade hävitamiselt. See on igal juhul parem, kui tegeleda lõputu põgenikevooluga Euroopas. Üheks võimaluseks on aktiivselt osa võtta 8000 km pikkuse Aafrika Suure Rohelise Müüri istutamise aktsioonist. Hiiglaslik taasmetsastamise aktsioon haarab 11 Sahara-aluse Aafrika riiki, olles ühtlasi toidu-, energia- ja veejulgeoleku tagaja ning vaesusest ja harimatusest väljarabelemise võimalus. Meie võimalus on EL rahalise toe, turismihuvi, noorte pealehakkamise ja ettevõtjatele pakutavate võimaluste ühendamine huvitavaks ja inimkonnale mitmekülgselt kasulikuks poliitikaks – maailma rohestamiseks.   

Eesti kui infoühiskond

See programmiosa on valminud koostöös Piraadiparteiga ja sisaldab Roheliste ja Piraatide vähem või rohkem ühildatud seisukohti, mis kohati kordavad, kuid enamasti täiendavad Roheliste valimisprogrammi.

Digikeskkond laieneb ja tungib meie tavapärasesse tegelikkusse, samas on digitaristu omadused meie jaoks praegu veel uudsed ning ajavad meid segadusse. Selles programmiosas vaatame maailmale bittide ja baitide poolelt ning pakume lahendusi, mis on end digitaalsetes ökosüsteemides tõestanud.

SÕNAVABADUS

Sisuka avaliku debati ja informeeritud otsuste tingimuseks on ühine aruteluruum, milles on kõigil soovijatel võimalik elementaarseid tingimusi täites sõna saada ja toimuvast osa saada. Hoiame miinimumis riigipoolse tsensuuri ning vähendame infoühiskonna meediamonopolide jt eraettevõtete tsensuuri, soosides avatud meediaplatvorme. Selleks kujundame rahvusringhäälingu tänapäevaseks avatud meediaplatvormiks, mis mitte ainult ei loo kvaliteetset sisu vabaks kasutuseks ja taaskasutuseks infoühiskonna vahenditega, vaid töötab ajakirjandusliku sidesõlmena, pakkudes kodanikele võimalust ise kujundada oma infovoogusid ning saada filtrimulli asemel osa arvamuste paljususest.

Üksikisikule peab jääma võimalus saada sõna end eelnevalt identifitseerimata ning vähemusgruppidele peab kaitseabinõuna tsensuuri vastu jääma jätkuvalt saadavale pseudonüümsus.

Digikeskkonnas ahistamise ja vaenu õhutamise vastase meetmena toetame võimaluste loomist, et selle taga olevad isikud kindlaks teha, kuid keeldume tsensuuri delegeerimisest eraettevõtetele.

ISIKUANDMED JA PRIVAATSUS

Südametunnistuse vabadus ja sõltumatus välisest survest on üksikisiku iseseisvate otsuste kujunemise ja nende arengu tagatis demokraatlikus ühiskonnas. Kuna digikeskkonnas on isikliku sfääri puutumatus iseäranis ohustatud, siis seisame selle eest, et riik ja ettevõtted koguks isikuandmeid ainult niipalju, kui see on hädavajalik, ning üksikisikul oleks automaatne ligipääs kõigile oma andmetele.

Alustame digiõiguste eest seismist sellest, et tühistame Interneti sideseansside metaandmete ebamõistlikult laialdase säilitamise nõude ning kindlustame, et e-riik ei ohverdaks riigiteenuste digikeskkonda toomisel ja infosüsteemide ehitamisel infoühiskonna olulisi kodanikuõigusi.

Toetame digivahendite kasutuselevõttu ja innovatsiooni, kuid tagame, et see ei silluta teed lausjälgimise digidüstoopiale.

Seisame ajakirjanduse õiguse eest allikakaitseks ning tagame vilepuhujatele õiguskaitse.

AVAANDMED JA INFOVABADUS

Informatsiooni laialdane ja piiranguteta kättesaadavus aitab kaasa ühiskonna arengule. Õiguse olla aktiivne informatsiooni töötleja tagavad avatud infosüsteemid, milles talletatud andmeid saavad kodanikud ja sõltumatud eksperdid analüüsida ning teha otsusi meie tegelike väljakutsete kohta, puudutagu need siis metsade olukorda või põlevkivienergeetikast tulenevaid kahjusid.

Teeme suuremate riigiasutuste jaoks kohustuslikuks avaandmete avaldamise eest vastutaja ametikoha, kelle ülesanne on tagada juurdepääsupiiranguta andmekogude avaldamine kooskõlas avaliku teabe seaduse nõuetega.

Viime ellu teadusagentuuri avatud teaduse poliitikaettepanekud ning koostame kavad muude valdkondade andmekogude avamiseks.

Rakendame andmeteaduse vahendeid riigivalitsemist puudutavate otsuste kujundamisel ning julgustame avatud andmeliideste loomist erasektoris.

TEADMUSÜHISKOND

Digivahendite kasutuselevõtt on oluliselt kiirendanud ühiskondlikke protsesse, see on põhjustanud ning põhjustab ka edaspidi olulisi muutusi tööelus ja hariduse omandamisel. Et kohanemine kiirenevate muutustega oleks sujuvam, tuleb koostada hariduslikud materjalid, mida saab vabalt kasutada ümberõppe ning eneseharimise eesmärgil.

Kujundame välja õiguskeskkonna ning institutsionaalsed motivaatorid kultuuripärandi ulatuslikuks digiteerimiseks ja avalikult kättesaadavaks tegemiseks.

Toetame infoühiskonnaga kaasnevate muutustega seotud ümberõpet ning algatame sotsiaalse turvalisuse tagava kodanikupalga pilootprojekti.

Pöörame riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” sisulisele täitmisele, võttes aluseks selle sünteestsenaariumi “Eesti kui teadmusühiskond”.

VABA INTERNET

Internet on oma kõikehõlmavuses, mitmekesisuses ja keerukuses looduskeskkonnaga võrreldav digitaalne ökosüsteem. Nagu looduslike ökosüsteemide puhul on oluline jätkusuutlikkus ja kättesaadavus kõigile ühiskonna liikmetele, peab ka Internet säilitama oma avatuse ja hajutatuse ning selle funktsioonid peavad olema katastroofide korral taastatavad.

Tagame võrgutaristu ja riiklike teenuste vastavuse Interneti ökosüsteemi avatud standarditele ja toetame üleilmse võrgutaristu haldamist sõltumatute sidusrühmade poolt riikidevaheliste mitmepoolsete kokkulepete alusel.

Seame esiplaanile Interneti kasutajate õigused ning tagame, et nende võimalusi ühenduda Internetti ei piirata tehnilistel ega muudel põhjustel ning digiõigused on kaitstud ka tehnoloogiliste innovatsioonide nagu tehisintellekt, värkvõrk jmt tingimustes.

Interneti teenusepakkujaid ei tohi sundida tegema õigusorganite tööd ning otsustama sisu tsenseerimise või filtreerimise üle.

AUTORIÕIGUS

Digikeskkonnas virtuaalselt kehtiva intellektuaalse omandi õiguse eesmärk on soodustada loometegevust ning aidata kaasa teaduse ja kultuuri arengule. Toetame kultuurilist mitmekesisust soosivat autoriõigust, mis ei piira publiku võimalusi loominguga suhestumiseks ning annab võimaluse ka alustavatele loomeisikutele.

Kaitseme ning tugevdame seadusega lubatud autoriõiguse erandeid haridusele, andmetele, faktidele ning soodustame eri valdkondades praktikaid nagu kollektiivne litsentsimine, mis võimaldab publikul ilma täiendavate piiranguteta autoriõigusega kaitstud sisule ligi pääseda.

Algatame vähemalt ühe intellektuaalomandi praktikate uuendamise katseprojekti, mis suurendab autoritele makstavaid tasusid ning tasakaalustab osapoolte huve ühiskonna kui terviku vaatepunktist.

Tagame, et riigi loodud sisu puhul on alati üheselt mõistetavalt määratletud selle litsents. Riigitoetuste andmisel teadusele ja loometegevusele tuleb eelistada projekte, mis loovad vabade litsentside alusel kättesaadavat sisu. Euroopa tasandil toetame autoriõiguse lihtsustamist ning ühtlustamist, mis vähendaks piiranguid digisisu liikumisele liikmesriikide vahel. Autoriõiguse tagamise eesmärgil ei tohi kasutusele võtta masintsensuuri.

KOHTU- JA TÄITEVVÕIM

Eesti noores õigussüsteemis on kohtuvõimu, täidesaatva võimu ja kodaniku õiguslike garantiide omavaheline tasakaal välja kujunemata ning erineb Euroopas tavaks olevast. Loome parlamendi erikomisjoni, mis vaatab üle õiguspraktika ning viib selle kooskõlla Euroopa õigusruumiga.

Võtame vaatluse alla eraelu puutumatuse ja jälitustegevusega seotud probleemid ning teeme isikuandmeid koguvatele asutustele kohustuslikuks regulaarselt avaldada jälitustegevuse statistikat. Vähendame oluliselt koosseisude hulka, mille korral on lubatud jälitustegevus, võimaldame seda üksknes raskete kuritegude korral.

Seame sisse põhiõiguste kaitse standardid infosüsteemidele, millel on potentsiaal olla jälitustegevuse või teabehanke vahend. Täiendame kodanike ja kogukondade võimalusi astuda vastu riigi- või eraettevõtetepoolsele kuritarvitustele.

KÜBERKAITSE DEMILITARISEERIMINE

Kuritegevus digikeskkonnas on tsiviilõiguslik valdkond, mis tuleb hoida eraldi kaitsest/agressioonist riikide ja suurettevõtete vahel.

Kuritegevuse tõkestamiseks digikeskkonnas toetame infotehnoloogiakoolitusi kõigile soovijatele, küberkaitse valdkonnas laiendame Kaitseliidu mudelit, kus kaitsevõimekus kujuneb vabatahtlike ning professionaalide koostöös.

Seisame vastu Interneti käsitlemisele info- ja kübersõjatandrina, kus on võimalik kodanike põhiõigusi kõrvale jätta. Riik ei tohi kujundada välja võimekust Interneti või kasutajate arvutisüsteemide kontrolli alla võtmiseks.

Toetame rahvusvaheline küberrelvastuse vähendamise kokkuleppe vastuvõtmist, millega allakirjutanud võtavad endale kohustuse deklareerida oma küberrelvastus ning avalikustada selle kasutamine.

MAJANDUS JA ETTEVÕTLUS

Riik toetab teadmismahukat ja tehnoloogilisele innovatsioonile toetuvat ettevõtlust eelkõige soosiva õigusraamistiku ja ettevõtluskeskkonna kujundamisega. Soosime katseprojektide läbiviimist jagamismajanduse, isejuhtivate sõidukite jm vallas, kuid eristame ajutise iseloomuga katseprojektid ning neid võimaldavad tingimused jäävatest muudatustest õigussüsteemi. Eestis prototüübitud mudelid peaksid olema skaleeritavad ning seda peaks õigusraamistiku eksperimentide korral silmas pidama.

Eesti võimalus on avatud patendivaramud ja avatud teadmus, mida on otstarbekas arendada Soome lahe lõunapoolsel pankrannikul, aga rakendada ka mujal maailmas. Juurutame ettevõtlusandmete süsteemse kogumise ning avaldamise, mis võimaldab majandust täpsemalt modelleerida ja optimeerida ning tagab rakendatud meetmete skaleeritavuse.