Inga Raitar kandideerib Riigikokku Roheliste nimekirjas

Inga Raitar oma Facebooki lehel: “Niisiis, tõehetk on käes. Jah, ma kandideerin. Ainult et mitte “rohelisena” vaid Roheliste nimekirjas.

Roheliste pakkumise nende nimekirjas kandideerida võtsin vastu kahel põhjusel. Meie maailmavaated on väga sarnased, nad soovivad sama siiralt maailma paremaks muuta kui ma ise. Ma ei näe põhjust, miks ma peaks raiskama oma energiat uue erakonna loomiseks selle pärast, et kaitsta lihtsaid ja inimlikke väärtusi: puhas keskkond, tugev kogukond ja jätkusuutlik majandus.

 Kui minult küsivad lihtsad Lõuna-Eesti inimesed, et kelle poolt mul üldse valida on, sääl ju kõik vaid oma kasu pääl väljas, siis võiks ju anda võimaluse uutele inimestele tuua uut värsket jõudu Riigikokku. Enne kui me ise oma mõtteviisi ei muuda ei muutugi miski. Aga jah, minu jaoks pole Riigikokku saamine elueesmärk, ma teen seda, mida suudan ja oskan, andes oma parima. Maailm otsustab, kas anda mule võimalus reaalsust reaalselt muuta või mitte 🙂

Tegelikult on mulle juba aastaid enne igat valimisringi pea kõik olemasolevad erakonnad ettepaneku teinud nende hulka astuda ja nende nimekirjas kandideerida. Olen alati vastanud eitavalt, sest imagoloogi ja meediaeksperdina saan väga hästi aru, et tegelikult tahavad nad minu poliitmängudest rikkumata mainet ja nime. Need, kelle sooviks on vaid iga hinna eest võimul püsida, ei vaja minu nägemust Eesti tulevikust või mu põhimõtteid, kuidas olemasolevat paremaks muuta.

Esmakordselt otsustasin vastata kandideerimisettepanekule jaatavalt, sest Roheliste nimekirjas kandideerimiseks ei nõutud minult erakonna liikmeks astumist. Riigikogus aga saan olulisi asju, millega nagunii vabatahtlikult edasi tegelen, reaalselt muuta. Seista kohaliku kogukonna õiguste, meie suurima rikkuse – puhta elukeskkonna – püsimise ja jätkusuutliku majanduse põhimõtete eest.

Inga Raitar on eesti ajakirjanik ja kirjanik, kirjastuse Legend asutaja ning imago- ja suhtekorraldusettevõtte OÜ I.R.A. omanik

Elektriautode maratonil startisid ka abilinnapea Züleyxa Izmailova ja näitleja Ivo Uukkivi tiim

Tallinski – Monte Carlo maratonil võistlevad elektriautod asusid täna kell 10.00 Rahvusooper Estonia eest Tallinnast Monaco poole teele. Etapil Tallinn-Pärnu osaleb teiste seas ka Tallinna abilinnapea Zülyxa Izmailova ja näitleja Ivo Uukkivi tiim PÕXIT, kes said stardi kell 10.40.

Võisteldakse kahes kategoorias: Nissan Leaf EV-d ja vabaklass, kuhu olid oodatud kõik elektriautod. Vabaklassis astusid etapil Tallinn-Pärnu ühiselt võistlustulle ka Züleyxa Izmailova, Ivo Uukkivi ja Märt-Jaanus Jelsukov elektriautoga Jaguar I-Pace.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on elektriautode maraton spordisündmus, mille laiem eesmärk on keskkonnateadlikkuse tõstmine. „Seetõttu nimetasime ka oma tiimi PÕXIT-iks ehk põlevkivienergiast loobumise kavaks. Tahame tähelepanu juhtida sellele, et kuniks üle 90% Eestis toodetavast elektrist pärineb põlevkivist, on siin ka kõige keskkonnateadlikumal tarbijal sisuliselt võimatu väikese ökoloogilise jalajäljega elada,“ ütles Izmailova. Tiimiliige näitleja Ivo Uukkivi kommenteeris nimevalikut sõnadega, et põlevkivienergia kasutamine on Eesti suurim keskkonnaprobleem ja lisas, et see on umbes sama tasuv kui põlevkivist ühekordsete kaminate tootmine.

Maratoni korraldajad avaldasid lootust, et kokku asub Tallinnas starti ligi 100 elektriautot. Tallsinki – Monte Carlo maraton toimub 17.-29. septembril ja läbib 10 riiki peatustega 37 linnas.

Endine Taxify Eesti juht kandideerib Rohelistega Riigikokku


Endine Taxify Eesti ja Booking.com Eesti juht Steve Truumets kandideerib märtsis Roheliste nimekirjas Riigikokku.

Steve Truumets (Foto: erakogu)

Steve’i eesmärgiks on jagamismajanduse viimine uuele tasemele. “Olen kindel, et kõik, mis puudutab ressursside jagamist on kasulik inimestele ja neid ümbritsevale keskkonnale. Praegune maksustamise süsteem pärsib majanduse arengut ning tuleks kriitiliselt üle vaadata. Inimesed, kes tegelevad jagamisega tuleb vabastada tulumaksu tasumisest! Maksutulu, mis jääb otseselt saamata, tuleb tagasi kaudselt.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova on rõõmus, et Steve just Roheliste kasuks otsustas: ”On tore, et meiega liitub järjest enam säravaid noori, kes hoolivad puhtast elukeskkonnast ja mõistavad, et kord nelja aasta tagant ühe nime nimekirjast välja noppimine ei rahulda kaasaegse eesti rahva otsustusvajadust ning Steve on tulnud, et seda muuta ja suurendada ühiskonna sidusust läbi otsedemokraatia.”

Lisaks on Steve Truumets veendunud, et tänu Rohelistele liigub Eesti tulevikus rohkem otsedemokraatia suunas ning igal inimesel on võimalik rohkem riigivalitsemises kaasa rääkida. “Imeline oleks vabadus otsustada asjade üle, mis puudutavad just sind, sinu kogukonda, sinu riiki! Inimesed on läbi ajaloo just seda soovinud. 21. sajandil võiks demokraatia olla ja peaks olema arenenum kui kunagi varem, kuid ometi omame vähem otsustusõigust kui Vana-Kreekas.”

Steve Truumets on üle kaheksa aasta panustanud teenindussektorisse ja juhtinud Booking.com Eesti haru ning olnud Taxify Eesti juht. 

Telesaate “Kapist välja” juht Anne Vetik pürib rohelisena poliitikasse

EKA-s kunstiteadust õppinud kunstikriitik ja reklaami loovjuht Anne Vetik, kes kogus tuntust “Kapist välja” moesaate juhina, kandideerib kevadel riigikokku Roheliste nimekirjas. „Tahan elada planeedil, mis ei sarnane prügikastile, kus oleks alles mõni loom ja oleks ruumi ka neile, kes ei pea ülimaks väärtuseks raha“ selgitas Vetik otsust minna valimistele vastu just koos rohelistega.

„Anne Vetik on laialdaste teadmiste ja  mitmekülgsete kogemustega inimene, tema soov erakonda panustada on suureks rõõmusõnumiks paljudele jätkusuutliku ilmavaate esindajatele. Aitäh, Anne!“ kommenteeris roheliste esinaine Züleyxa Izmailova erakonna avalduses.

„Tahan elada planeedil, mis ei sarnane prügikastile, kus oleks alles mõni loom ja oleks ruumi ka neile, kes ei pea ülimaks väärtuseks raha“

Foto: Virge Viertek
Anne Vetik, foto: Virge Viertek

Roheliste esinaine: Mürgivaba toit kõigile!

Izmailova: Eesti peaks alandama mahetoidu käibemaksu

Riik peaks toetama mahetootjaid ning muutma mahetoidu kättesaadavamaks, alandades mahetoidu käibemaksu. Nii teeme teene inimeste tervisele, looduskeskkonnale, maapiirkondade elujõulisusele ja eetilisele majandustegevusele, kirjutab roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova.

Suurim erinevus mahepõllumajanduse ehk ökoloogilise põllumajanduse  ja tavapõllumajanduse vahel on see, et esimeses pole lubatud kasutada pestitsiide ega mineraalväetisi. Samuti on keelatud kunstlikud maitse-, lõhna- ja säilitusained ning suhkruasendajad. Ökotoit ei sisalda ka geneetiliselt muundatud organisme ehk GMO-sid, mille kasutamisajalugu on lühike ja tagajärjed ebaselged.

Mahepõllumajanduses saavad loomad ja linnud loomuomaselt käituda: vabalt liikuda ja õues käia. Neile ei anta toodangu suurendamiseks ning haiguste ennetamiseks hormoonpreparaate ega sünteetilisi ravimeid. Loomade juurdekasvu kõrval on oluline nende heaolu.

Rahvastiku kiire kasv ja nõudlus kõrgema majandusliku efektiivsuse järele on tekitanud olukorra, kus sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine on pidevas kasvutrendis.

Selle asemel, et vältida toidu raiskamist ja muuta oma tarbimisharjumusi, panustame endiselt intensiivpõllumajandusele.  Emeriitprofessor Anne Luik tõi oma hiljutises artiklis välja, et viie aastaga on sünteetiliste taimemürkide kasutamine peaaegu kahekordistunud: 461 tonnilt 834 tonnile. Sellest kogusest suurema osa (72 protsenti) moodustavad umbrohutõrjevahendid ehk herbitsiidid, milles võimutsevad glüfosaadil põhinevad vahendid.

Pestitsiidide jääke võib leida nii pinna- kui põhjaveest, mullast ning ka meie igapäevasest toidust ja isegi joogiveest. See aga omakorda mõjub laastavalt looduskeskkonnale, toidu kvaliteedile ja inimeste tervisele. Organismi sattudes võivad pestitsiidide- ja antibiootikumide jäägid mõjutada meie immuun- ja hormonaalsüsteemi tasakaalu ning põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme. Osad mürkained küll väljuvad kehast ainevahetusega, teised paraku akumuleeruvad. Sünteetilised taimekaitsevahendid liiguvad konkreetsest kasutuskohast edasi kiiresti ja püsivad looduses kaua, mõjudes hävitavalt looduslikule liigirikkusele.

Et vältida kõike seda ülalkirjeldatud kahju looduskeskkonnale ja inimeste tervisele, peame naasma normaalse ja loomuliku toidu tootmise juurde. Riigil tuleb toetada mahetootmist, alandades mahetoidu käibemaksumäära. Nii muudame mahetoidu rohkemate inimeste jaoks kättesaadavaks, edendame loodussäästlikku ettevõtlust ning aitame tublisti kaasa üldisele maaelu arengule.

Mida rohkem on Eestis mahepõllumajandusega tegelevaid ettevõtjaid, seda suurema tõenäosusega tarbivad inimesed puhast toitu ning seda kõrgem on meie looduse, sealhulgas ka mulla bioloogiline mitmekesisus. Just mahetalunike toetamine on võimalus, kuidas loodushoid ja toidutootmine saaksid käia käsikäes ja samm-sammult maaelu arenedada, sest mahetootjate jaoks ei ole ainsaks väärtuseks maksimaalne saak. See oleks väga oluline tegu Eestimaa inimeste tervise heaks ning tähtis samm meie riigi jätkusuutlikkust ja tulevikku silmas pidades.

Kas käibemaksumäär peaks olema 9%, nagu seda on näiteks raamatutel ja majutusteenustel, või üldse 0%, tuleb otsustada avaliku arutelu ja täpsete arvutuste teel. Võrdluseks – Lätis langetati maaelu ergutamise ja tervisliku toitumise edendamiseks puu- ja juurviljade käibemaksumäära 21 protsendilt 5 protsendile.

2017. aasta lõpuks oli mahepõllumajanduse registrisse kantud 1888 mahetootjat. Kokku ligi 200 000 hektarit maad, mis moodustab 20 protsenti kogu Eesti põllumajandusmaast.

Tartu vastuväide Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kruntide detailplaneeringule

14. augustil 2018 Eestimaa Rohelised Tartu piirkonna juht Peep Mardiste: “Esitan käesolevaga Erakond Eestimaa Rohelised (EER) Tartu piirkonna nimel vastuväite Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kruntide detailplaneeringule, kuna tegemist on väärtusliku loodusobjektiga ja kohalike elanike jaoks väärtusliku puhkealaga, mille pindala vähendamine elamuehituse huvides on vastuolus avaliku huviga.

Meiepoolsed argumendid on toodud lühidalt teemade kaupa järgnevalt:

  1. Loodusväärtused (kaitsealused liigid, linnustik, loomastik, putukad)
  2. Puhkeala
  3. Tehnilised aspektid

Kogu teksti lugemiseks klõpsake siia.