Programm 2025

Inimliku Tallinna eest!

Inimlik linn on turvaline, hooliv, õnnelik ja roheline. Et inimlikuks linnaks muutuda, on Eesti suurimal omavalitsusel Tallinnal kõik võimalused ja vahendid. Roheliste tahe juhtida linna jätkusuutlikult ja läbipaistvalt on tugev ning meil on selleks olemas ka vajalikud teadmised.

Eesti ei saa jätkusuutlikult püsida Tallinnata. Tallinn ei muutu rohelisemaks ja inimlikumaks Rohelisteta.

Hoolivalt juhitud Tallinnas saavad nii praegused elanikud kui ka tulevased põlvkonnad elada õnnelikku ja head elu. Päriselt roheline Tallinn on igas vanuses inimestele mõeldud linn, kus saab liikuda turvaliselt nii jalgsi, jalgratta, ühistranspordi kui ka autoga igas linnaosas ja aastaringselt.

Püüdleme võrdse linna poole, kus kedagi ei diskrimineerita ja võetakse arvesse inimeste mitmekesisust. Tahame, et Tallinn hooliks igast inimesest. Kõik inimesed peavad saama elada elu väärikalt ja turvatundes. Teeme Tallinnast vaimse heaolu linna. Aitame elanikel renoveerida oma elamud, et hoida kodukulud madalal. Teeme kraanivee odavamaks. Sorditud jäätmete äravedu peab elanikele olema tasuta. Ehitame piisavalt uusi kodusid ja kindlustame kõigile elanikele ligipääsu põhiteenustele ning lähedal asuvale rohealale.

1. Tallinn – tervislik elukeskkond ja keskkonnahoiu teejuht

Saastamise ja keskkonnakahjustamise vähendamine ning energiaiseseisvuse ja -julgeoleku saavutamine on hetkel kõige olulisemad ülesanded. Peame tagama, et tulevased põlvkonnad kogeksid nelja aastaaega, ohverdamata kaasaegset elustandardit. Tallinn peab olema tervisliku linnakeskkonna ja keskkonnahoiu teejuhiks. Meie nägemuses on Tallinn linn, kus head tehnoloogia- ja kliimalahendused loovad kodanikele hea elu.

Ainult tänu Rohelistele võtab Tallinn eesmärgiks saavutada süsinikneutraalsus hiljemalt aastaks 2040 ning kahandada julgeolekuohtu, mis tuleneb fossiil- ja tuumaenergiast, miinimumini.

Looduslik mitmekesisus on hea elu eeltingimus. 80 hektari suurune Harku mets sai kaitsealaks Roheliste algatusel. Meie eesmärk on kaitsta Tallinna ainulaadset loodust ja tagada, et iga kodanik saaks nautida rohelust – parke, metsi, rabasid ja randu – oma kodu lähedal. Tallinna väärtuslikke rohealasid ja rohekoridore tuleb säilitada ja kaitse alla võtta. Roheliste initsiatiivil käivitati Tallinna lasteaedades mahetoiduprogramm, mille teised erakonnad on nüüdseks blokeerinud. Toome selle tagasi ning laiendame seda ka koolidele. Pestitsiididega mürgitatud toidu ja mahetoidu hinnavahe on tegelikult väga väike. Mahetoit on Eesti mullaviljakuse ja toidujulgeoleku garantii ning tagab parema tervise.

Meie eesmärk on

• Arvestada loodushoiu-, keskkonna- ja kliimaküsimustega kõigi otsuste tegemisel.
• Rakendada süsinikuneutraalse Tallinna programmi, misjärel muudame pealinna C02-negatiivseks.
• Edendada aktiivselt heitmevaba energia kasutuselevõttu. Taaskäivitada Roheliste algatatud ulatuslik (katustel ja majaseintel paiknevate) päikeseparkide ja salvestuslahenduste rajamise kava hoonetel koostöös korteriühistute ja ettevõtetega. Soodustame energiasäästu, üleminekut tahkekütuselt maa- ja mereküttele ning liitumist keskkütte- ja jahutusvõrguga.
• Muuta Tallinn kliimasõbralikuks linnaks, kus on lihtne kõndida või sõita jalgrattaga tööle, kooli, koju ja kohvikusse, paigaldada soodsalt oma kodule maasoojuspump ja/või päikesepaneelid; valida taimetoit ja asjade ostmise asemel neid rohkem laenutada.
• Parandada Tallinna Sadama, sh Kruiisiterminali elektrivarustust, et laevad ei peaks sadamas seistes fossiilkütuseid kulutama ning ei reostaks linna õhku ja vett. Koos salvestuslahendustega annab see võimaluse ära kasutada suvist odavat päikeseelektrit.
• Tuua mahetoit kõigisse linnaga seotud asutustesse ja soodustada mahe- ja kohalike väikeettevõtete kauba pakkumist pealinnas. Taimne toit peaks alati olema võrdselt lihtne ja hea valik tervishoiu- ja haridusasutustes. Vähendada mittemaheda liha- ja piimatoodete kasutamist ning toiduraiskamist. Eelistada hooajalist, kohalikku ja mahedalt toodetud toitu ja teha vegantoit kättesaadavaks. Aitame mahetootjaid nende probleemide lahendamisel – sh pikaaegsete lepingutega.
• Liituda koostöökokkuleppega Organic Cities Network Europe, mille on algatanud Milano ja millega on juba liitunud Pariis, Bremen, Nürnberg, Firenze ning Viin. Vähendada pestitsiidide koormust inimestele ja elukeskkonnale. Tallinn on Roheliste initsatiivil juba liitunud pestitsiididevabade linnade liiduga.
• Astuda samm edasi – kasvatada jõuliselt keskkonnateadlikkust, propageerida mikroplasti vähendamist ja teha looduskaitse- ja keskkonnateadlikkuse kampaaniaid. Tänu Rohelistele ei kasutata Tallinna avalikel üritustel enam ühekordseid plastnõusid ning jäätmeid kogutakse liigiti.
• Paigaldada jäätmete liigiti kogumispunktid kodudest jalutuskäigu kaugusele.
• Soosida biojäätmete kompostimist aedadega linnaosades ja kinnistutel.
• Tagada liigiti sorditud jäätmete tasuta äravedu nii elanikele-korteriühistutele kui ka ettevõtetele.
• Soodustada pakendivaba kauplemist linna kaubanduskeskustes.
• Loome süsteemi kasutusel olnud ehitusmaterjalide ja lammutamisel ning ehitustöödel tekkivate materjalide taaskasutamiseks uusehituses, renoveerimisel, restaureerimisel ja rekonstrueerimisel. Soodustame süsinikneutraalsete ja süsiniknegatiivsete materjalide kasutust ehituses.
• Lõpetada õhku saastavate ja mürarikaste lehepuhurite kasutamine. Hoida avalikku ruumi konivabana. Reostajatele määrata kõrged trahvid, mida neil on võimalik tasuda ka heakorratöö tundides.
• Tagada, et igas Tallinna linnaosas oleksid mitmekesised ja ligipääsetavad haljasalad. Igal elanikul peab olema juurdepääs lähedal asuvale metsale.
• Kaitsta Tallinna bioloogilist mitmekesisust, õhu ja veekogude puhtust. Suurendada rohealasid ja linnaosi ühendavat rohevõrgustikku. Muuta linn linnu- ja loomasõbralikuks. Algatame programmi, mis töötab välja hoonete projekteerimis- ja renoveerimislahendused, kus arvestatakse ka laululindude pesapaikade loomisega. Uute ehitiste projekteerimisel leiame lahendusi, kuidas muuta suured klaasist pinnad lindudele ohutumaks.
• Linna keskkonnahoiukava kiire vastuvõtmine, et tagada linna rohevõrgustiku jätkusuutlikus.
• Tagada linnakodanikele suurem otsustusõigus linna planeeringute ja linnalooduse osas kaasarääkimisel.
• Hoida väärtuslikku Lasnamäe paepealset ja kujundada sellest alaline puhkeala. Lasnamäe vajab rohkem rohelust! Rohelised on klindiala täisehitamise vastu, kuna see ala on oluline põhjavee toiteala, see on väga liigirikas ja seal kasvab ka esimese kaitsekategooria kaitsealuseid taimi.
• Luua uusi kaitsealasid.
• Kehtestada Tallinnas pesitsusrahu igal aastal 1. aprillist 31. juulini.
• Teha loomakaitse- ja loomapäästevõimekuse audit ning leida lahendused väljatoodud probleemidele.
• Paigaldada linnaruumi rohkem pinke jalakäijatele olulistesse kohtadesse, rajada puualuseid lillepeenraid ning uusi loodusradu.
• Takistada kaldaerosiooni teket ja ehitada ujumiskaisid ning aidata kaasa ka omaalgatuslike aastaringsete ujumiskohtade heakorrale ja ohutusele.
• Istutada 100 000 uut puud. Soodustada katusehaljastust, mis kaitseb kuumuse eest ja seob osa suurte sademete vees ning aitab mitmekesistada linnakeskkonda sobivat taimestikku. Muuta tänased murukõrbed elurikasteks niitudeks. Soodustame püsilillepeenarde rajamist kortermajade juurde ning sibullillede istutamist.
• Hoolitseda Tallinna veekogude puhtuse eest ja kaitsta Läänemerd. Linnasiseste väiksemate looduslike veekogude kaardistamine ja nende kaitse alla võtmine. Tegemist on potentsiaalsete elanike joogiveega varustamise allikatega kriiside ajal, väga olulise elurikkuse osaga ja nende veerežiimi rikkumine või saastamine ei ole aktsepteeritav.
• Tugevate sademete korral ei tohi tekkida uputusi – asi tuleb lahendada looduslähedasel viisil immutus- ja puhveraladega jm sarnaste tulvavete juhtimise tänapäevaste haljastuslahendustega, nagu on seda teinud juba paljud linnad üle maailma. Parklate projekteerimisel tuleb arvestada vihmavete immutamise vajadust, vähendades asfaldiväljade pindala.
• Russalka-aluse Ingliranna muutmine ujumiskõlbulikuks ja Harku järve puhastamine.
• Jätta Linnahalli rand ning ümbritsev roheala pool-looduslikuks puhke- ja taliujumise kohaks.
• Otsida võimalusi linna reovee puhastamise oluliseks parandamiseks, et kaitsta nii Läänemerd kui linnaelanike tervist. Sadevetest ja lumekoristusest tulenev saaste ei tohi rikkuda keskkonda.
• Vähendada kloori hulka joogivees, tehes vanad osonaatorid korda või soetades uued. Praegu ei puhasta osonaatorid joogivett piisavalt ja seda kompenseeritakse suurema kloorikogusega.

2. Taskukohased kodud ja hubane linn

Roheliste eesmärk on luua elav ja hubane linn kõigile. Ehitame juurde taskukohaseid elamuid, et igaüks saaks endale oma kodu. Meie nägemuses areneb linn pidevalt ja pakub elanikele häid ning mitmekesised teenused. Linnas peab jaguma ruumi nii linnaelule kui ka loodusele.

Meie eesmärk on

• Suurendada taskukohaste eluasemete hulka noortele peredele ja eakatele. Kavandada rohkem üliõpilaselamuid ja tõsta taskukohaste üüripindade arvu koos erasektoriga. Peame oluliseks linnale kuuluvate ehk munitsipaaleluruumide juurde ehitamist. Me peame tõstma noorte perede kindlustunnet tuleviku osas, et sünniks rohkem esimesi lapsi enne, kui ema saab 28-aastaseks. Sellisel juhul võib suurema tõenäosusega loota, et perre lisandub ka teine ja kolmas laps.
• Algatada toetusprogramm kortermajadesse liftide ja/või tõstukite paigaldamiseks, et eakad ja liikumisraskustega inimesed pääseksid kodust rohkem välja ja väikelastega peredel oleks mugavam liikuda. Kaaluda nõukogudeaegsete kortermajade süstemaatilist täisrekonstrueerimist.
• Rakendada “15 minuti linna” põhimõtet, kus kõik kohalikud teenused asuvad 15-minutilise jalutuskäigu, jalgratta või ühistranspordisõidu kaugusel.
• Tagada, et avalik linnaruum ja hooned oleksid hõlpsalt ligipääsetavad nii 8 kui ka 80 aastasele.
• Edendada rohelist ruumi säästvaid ehitisi. Hoolitseda selle eest, et elanikega peetaks nõu ehitusprojektide osas juba varases etapis.
• Vähendada elamuehituse keskkonnamõju soodustades puitkonstruktsioonide ja teiste fossiilse päritoluta materjalide kasutust ning ehitusmaterjalide taaskasutust.
• Tagada haljastus uusarendustes ja nende ümbruses. Katsetada julgelt hoonete seinte ja katuste haljastamist.
• Autota linnaelanikud ei peaks kodu soetades maksma parkimiskohtade ehitamise eest. Loobuda arenduste puhul kohustuslike parkimiskohtade nõudest.
• Säilitada kultuurikeskkond ja arhitektuuripärand. Investeerida arhitektuuri ja avaliku kunsti kvaliteeti vastavalt protsendikunsti põhimõttele.
• Luua mugav linnaruum ja kesklinn, kus inimesed tahavad läbisõidu asemel kõndida ja peatuda. Anda tänavad tagasi jalakäijatele. Elav linnaruum on atraktiivne ka tänaval kauplejatele.
• Lihtsustame hooajaliste terrasside ja välikohvikute rajamist ning vähendame nende eest makstavat tasu.
• Teha talvine Tallinn lõbusamaks, lisades linnaruumi valguskunsti ja korraldades väliüritusi. Hubases linnas toimuvad üritused aastaringselt.
• Seada ajalised piirid pürotehnika kasutamisele.
• Hoolitseda selle eest, et kogu linnas oleksid eri vanuses lastele ja noortele huvitavad ajaveetmisvõimalused: mänguväljakud, ronimispuud ja rularambid jm.
• Vältida piirkondlikku ebavõrdsust. Kõik elurajoonid peavad pakkuma laia valikut eluasemeid ja üüripindu, kvaliteetseid teenuseid, mugavat ning turvalist keskkonda.

3. Tallinn liigub roheliselt ja sujuvalt

Linn, kus saab liikuda sujuvalt ja roheliselt, on kõigi Tallinna elanike huvides. Mida rohkem inimesi otsustab auto asemel kõndimise, jalgrattasõidu või ühistranspordi kasuks, seda vähem on müra ja reostust. Linna õhk saab puhtamaks, suureneb turvalisus ja mugavus ning linnas on vähem ummikuid.

Meie suureks eesmärgiks on Tallinn, kus on 0 liiklussurma aastas!

Rohelises linnas kasvab trammikasutajate osakaal. Toetame trammitee rajamist Liivalaia tänavale, vaatame üle Pelguranna trammitee kulgemise kava ning hindame trammiliinide rajamise vajadust ja võimalusi Mustamäele, Õismäele ja Viimsisse. Me ei luba rajada Rävala läbimurret, sest sealne keskkond on praegusel kujul väärtuslik ja vajalik. Linna tasakaalus arengu jaoks pole samuti vaja Mustakivi tee pikendust.

Teeme teoks peatänava projekti. Viime ellu Tallinna jalgrattastrateegia. Tagame kõigi liikluses osalejate ohutuse ja sujuva liikuvuse väiksematel teedel kiiruspiiranguga 30 km/h.

Meie eesmärk on

• Kaasajastada Tallinna ühistranspordivõrku ja parandada selle kvaliteeti. Tagada, et ühistranspordi kasutamine oleks ohutu.
• Öötranspordi parandamine. Vaatame üle graafikud ja teekonnad, et öine ühistransport kataks võimalikult paljude linnaelanike vajadused.
• Suurendada kõndimise ja jalgrattasõidu populaarsust igapäevase liikumisviisina, ehitades paremaid kõnni- ja jalgrattateid ning luues seda soosivat keskkonda juba planeeringute tasemel. Tagada jalgsi ja rattaga liiklemise võimalikkus 365 päeval aastas. Tänavahooldusring peab algama kergliiklus- ja kõnniteedelt.
• Luua Tallinnat kattev aastaringi kasutatav linnarataste võrgustik.
• Ühendada kõik Tallinna transpordikeskused (bussijaam, Balti Jaam, lennujaam) rattateede võrgustikuga. Ohutud teed kõndijatele ja rattaga sõitjatele on eraldi autoliiklusest. Teede kavandamisel lähtume jalgrattastrateegiast.
• Algatada vanade ristmike ümberehitamise tervikprogramm, et likvideerida jalgrattastrateegia pudelikaelad ennaktempos ja vähendada konfliktikohtade arvu linnas. Ristmike ohutus peab kasvama kiiremini nii jalakäijate, jalgratturite kui ka kõigi teiste liikurvahendite kasutajate jaoks.
• Rajada jalgratastele vajalikul hulgal turvalisi parkimiskohti ja ilmastikukindlaid rattaparklaid elamute juurde.
• Toetada kastirataste ja elektrijalgrataste ostu, et ka lastega pered ja eakad saaksid Tallinnas autota paremini liikuda.
• Kehtestada õhu puhtuse, ohutuse ja sujuva liikuvuse tagamiseks vajadusel tipptunnitasu, kui kesklinna ummikuid ei õnnestu lahendada muul moel.
• Vähendada heaolu pärssivat ja tervisele kahjulikku liiklusest tulenevat mürasaastet (eelistatavalt looduslikest või ringlusmaterjalist) müratõkete paigaldamise ja sõidukiiruse alandamisega.
• Arendada ja viia edasi Pargi ja Reisi süsteemi ning funktsionaalse elektriautode laadimisvõrgustikuga ühilduvat linnatranspordi süsteemi.
• Teha analüüs linnarongi kasutusvõimaluste kohta. Näiteks Põhja-Tallinnas on palju uusi arendusi, aga teede- ja ühistranspordivõrgustiku võimalused on kesised või juba piiri peal. Uurime, kuidas linnarong Kopli – Paljassaare – Balti jaam – Ülemiste – Maardu – Muuga – Viimsi suundadel pakuks linnaelanikele parimaid liikumisvõimalusi.
• Kahandame survet haljasaladele. Autodele ehitame parkimismajad, mille alumised korrused ehitatakse varjenditeks. Rahu ajal saab varjendit kasutada elanike teeninduspinnana. Parklahoone on integreeritud päikeseenergia tootmise ja salvestuslahendustega. Kõik selliste hoonete parklaosad peab saama lihtsalt ümber ehitada näiteks elamispindadeks.
• Tugevdada liiklusjärelvalvet liiklejate ohutuse ja turvatunde suurendamiseks.
• Õnnetuste arvu vähendamine elektritõuksidega ja mopeedidega. Jalakäijale otsasõit on liiklusõnnetus, mida peab uurima politsei, kirjutades välja trahvi (nn tõukside liikumisandmed on väljanõutavad). Kannatanule kompenseeritakse kahjud.

4. Väärikas ja turvaline elu hoolivas kogukonnas

Meile on oluline hooliv kogukond. Tallinna edu mõõdab asjaolu, et ka nõrgemad saavad hakkama ja elavad õnnelikku igapäevaelu. Eesmärk on, et Tallinnas ei tõrjutaks kedagi kõrvale.

Meile on oluline tervem ja õnnelikum rahvastik igas vanuses. Jalgsi või rattaga liikumine koju ja tööle ning aktiivne ajaveetmine avalikus ruumis on sisukas tegevus tervele perele, ja seda kogu elukaare vältel.

Sotsiaal- ja tervishoiuteenused peavad olema läbipaistvad, usaldust tekitavad ja kergesti kättesaadavad igas eluetapis. Heaolu ei looda mitte ainult sotsiaal- ja tervishoiuteenustega, vaid ka ennetusega. Igal inimesel on õigus kodule, isiklikule hügieenile ja soojale toidule sõltumata tema sissetulekust.

Meie eesmärk on

• Tagada, et lastega pered saaksid pere- ja nõustamiskeskustelt hõlpsalt vajalikku tuge. Kohalik omavalitsus peab hoolima ja abistama eakaid, erivajadustega ja madala sissetulekuga inimesi.
• Vähendada elutähtsate ja inimese õiguste kaitset toetavate teenuste ootejärjekordi.
• Anda noorte- ja perekeskustele suurem ennetuslik ja toetav roll. Lapsevanemaks ei saada, vaid seda õpitakse. Linn saab seda protsessi toetada. Toome Tallinnas tõenduspõhised vanemlusprogrammid kõigi soovivate lastevanemateni.
• Tagada kvaliteetne rasestumisvastane- ja seksuaalnõustamine kõigile noortele.
• Ajakohastada kõigi lasteaedade ja koolide menüüd: toidud peavad olema mahedad, tervislikud ja mitmekesised ning eelistada tuleks kodumaiseid toiduaineid. Lasteaedade ja koolide puhul tuleb üle vaadata laste liikumistunnid ja sagedamaks muuta õuesõppe vormid.
• Kindlustada koolivaheaegadel kõigile lastele igapäevane soe toidukord. Täiskasvanutele luua vaba juurdepääsuga supiköök igasse linnaosasse.
• Viia läbi analüüs eakate päevakeskuste kohta. Uurida, miks on jätkuvalt palju eakaid, kes kodust välja ei saa. Vastavalt tulemustele luua juurde või kaasajastada eakate ajaveetmise võimalusi.
• Korrastada elementaarsed hügieenivõimalused üle linna nii oma elanikele kui turistidele. Avalikud veekraanid ja tualetid on tervete ja puhastena kõikjal kättesaadavad.
• Auditeerida linnakinnisvara kasutust. Kindlustame inimväärse majutus- ja elukoha igale tallinlasele, sissetulekust sõltumata.
• Tugevdada hooldajate toetust ja vastupanuvõimet, kahekordistades omastehooldajate toetust, arendades koduväliseid tugiteenuseid, hooldajate tervishoiuteenuseid ja võimaldades hooldajatele puhkust.
• Pakkuda puuetega inimestele kõikehõlmavaid ja kvaliteetseid teenuseid. Teenuste eesmärk on tagada kõigile võimalus elada iseseisvalt.
• Tagada väärika vananemisega seotud ja elulõpu teenused kõigile, tegeledes üksilduse, vähese füüsilise aktiivsuse ja vaimse tervise probleemidega.

5. Tallinn on tugeva tervise ja vaimse heaolu linn

Mure meie füüsilise tervise ja vaimse heaolu ning toimetuleku pärast on suurenenud. Tervis on kõige muu alus – hea tervisega linnakodanikud peavad olema iga linna eesmärgiks. Fookusesse on tõusnud ka vaimse tervise probleemid, mis mõjutavad paljude Tallinna elanike elu.

Linnakodanik peab tundma, et linn toetab tema head tervisekäitumist, aitab teha terviseteadlikke valikuid ning tagab abi terviseprobleemide korral. Õigeaegne arstiabi ei tohi sõltuda inimese sotsiaalmajanduslikust olukorrast ega suhtevõrgustikust. Esmatasandi arstiabi peab olema kättesaadav inimese elupiirkonnas ning nõustamisteenused tagatud, kui inimene soovib parandada tervisekäitumist.

Meie eesmärk on

• Luua vähese sissetulekuga inimestele liikumisaktiivsuse, spordi- ja tervisedenduse kompensatsioon 200 eurot aastas.
• Luua aktiivsed vaba aja veetmise võimalused igas eas inimestele. Mänguväljakute ja spordiplatside loomisel tuleb arvestada kõigi vanusegruppidega, sealhulgas noortega.
• Läbi viia valveperearstikeskuse teenust pakkuv katseprojekt, et perearstile ja pediaatri konsultatsioonile oleks võimalik pääseda ka õhtuti ja nädalavahetustel ning vähendada survet erakorralise meditsiini osakondadele.
• Võimaldada perearstidele otsepöördumise alusel juurdepääs linnahaiglate diagnostikale (nt röntgen, ultraheli, laborianalüüsid), et vältida asjatuid eriarstide visiite ning kiirendada diagnoosimist.
• Vaimse tervise teenuste parem kättesaadavus perearstikeskustes. Tugevdada vaimse tervise spetsialistide (psühholoogid, vaimse tervise õed, vaimse tervise täiendkoolituse läbinud pereõed) kaasatust esmatasandi meeskondadesse ja lihtsustada suunamist.
• Luua mehhanism, mille abil perearst või -õde saab suunata patsiendi vaimse tervise tugigruppi, eakate päevakeskusesse, huvitegevusse, füüsilist aktiivsust edendavasse gruppi, et aidata kaasa tervise edendamisele ja parandamisele.
• Laiendada koostöös erasektoriga nõustamisteenuseid inimestele, kes soovivad abi tervislike eluviiside rakendamisel või sõltuvustest vabanemisel, sh tubakast loobumisel kahjude vähendamise kontseptsioonist lähtudes.
• Panustada digilahenduste arendamisse, mis võimaldavad vähendada järjekordi ja perearstidel teha kaugkonsultatsioone näiteks krooniliste haigetega.
• Paigutada igasse klassiruumi CO2 andur, mis annab märku värske õhu puudusest. Õpivõimekus langeb, kui CO2 tase ületab 900 ppm. Lisaks vähendab hea ventilatsioon viirushaiguste levikut. Haridus- ja linnaasutuste ventilatsioonisüsteemid tuleb vajadusel renoveerida säästlike lahenduste abil.
• Toetada uute perearstipraksiste avamist.
• Pakkuda kõigile linnaelanikele tasuta puukentsefaliidi-, pneumokoki- ja gripivastast vaktsiini ning 50+ elanikele vöötohatise vastast vaktsiini vöötohatise kordumise vältimiseks ja Alzheimeri tõve tekke tõenäosuse vähendamiseks.
• Analüüsida, kas kavandatava Tallinna Haigla suur maht ja asukoht on ka täna asjakohased ning millised on alternatiivsed haigla asukohavariandid.

Iga Tallinna elaniku vaimne heaolu on kogu linna asi. Vaimse tervise oskuste õpet tuleb pakkuda Tallinna koolides ja muudes õppeasutustes. Paljud leiavad jõudu kultuurist, liikumisest ja sportimisest.

Linnakogukonnad, koos tegutsemine, sotsiaalsed võrgustikud ja kaasatus on aluseks vaimse tervise parandamisele. Tallinna vaimse tervise teenused peavad olema kättesaadavad. Laste ja noorte vaimse tervise probleemide murettekitava kasvuga tuleb tegeleda nii ennetusmeetmete kui ka teenuste tugevdamise kaudu. Ükski noor ei tohiks ravimata vaimse tervise probleemi tõttu kannatada ega igapäevaelust kõrvale jääda. Meie vaimse heaolu linn on ehitatud nii, et igaüks saab hakkama ja vajadusel saab ka kiiresti abi.

Meie eesmärk on

• Laiendada kodulähedasi vaimse tervise teenuseid, sh liikumisaktiivsuse ja vaimse tervise integreeritud teenuseid kogu linnas.
• Hõlbustada juurdepääsu nõustamisele ja lühiteraapiale esmatasandi arstiabis. Toetame teraapiafondi ja teiste meetmete kasutamist vaimse tervise teenuste tarbeks.
• Toetada koostöös riigiga koolipsühholoogide ja asjatundlike tugispetsialistide palkamist koolidesse. Varane märkamine ja sekkumine ning ennetustöö peavad olema prioriteediks õpilaste vaimse tervise probleemidega tegelemisel.
• Õpetajatele nii lasteaedades kui koolides tuleb luua nõustajate võrgustik õpetajate kaitseks ja nõustamiseks ning konfliktide lahendamiseks õpilaste ja nende vanematega ning supervisioonisüsteem, mis aitaks neil hoida vaimset tervist.
• Vähendada vaimse tervise probleemide häbimärgistamist, toetada meeleolu- ja sõltuvushäirete varast märkamist, ennetustööd ja ravi ning hooliva töö- ja õpikeskkonna kujundamist.
• Toetada koostöös riigiga kodulähedase abi pakkumist vaimse tervise probleemide riskirühmadele: lähisuhtevägivalla ohvritele, omastehooldajatele, sõltuvushäirete all kannatajaile ja nende lähedastele.
• Tõhustada koostööd lastekaitse ja vaimse tervise teenuste vahel. Tagada asjatundlik võrgustikutöö lastekaitse, tugispetsialistide ja kooliväliste organisatsioonide vahel.
• Tugevdada laste ja noorte vaimse tervise oskusi lasteaedades, koolides, huvihariduses ja noortekeskustes.
• Otsida julgelt uusi viise, et vähendada uimastitarbimise kahjusid. Toetame sotsiaal- ja tervishoiuteenustega tihedalt seotud toe pakkumist, et vähendada uimastitarbimisest tulenevat kahju ning hõlbustada juurdepääsu võõrutus- jm vajalikule ravile.
• Leiame uusi lahendusi ainete kuritarvitamise vähendamise teenustele. Kontrollitud uimastitarbimise tingimused vähendaksid uimastitarbimisest tulenevat kahju nii kasutajatele endile kui ka kõrvalseisjatele. Samal ajal annaksid need hea võimaluse jõuda nendeni, kes teenuseid vajavad.

6. Kultuur teeb linna elavaks

Kultuur kaitseb inimese vaimset tervist ja loob linnale isikupära ning on ka oluline majandusharu. Mitmekesised kultuuriüritused ja kvaliteetsed vabaaja veetmise võimalused on elava ja atraktiivse linna olulised osad. Kõigile kättesaadavad kultuuri-, noorte- ja sporditeenused suurendavad Tallinna elanike vaimset ja füüsilist heaolu, vähendavad ebavõrdsust ja hoiavad ära tõrjutuse.

Meie eesmärk on

Suurendada kultuuri- ja sportimisvõimaluste rahastamist. Jätkata toetuste arendamist, et toetada kunstivaldkonnas tegutsejaid ja luua uusi liikumis- ning spordiharrastamise võimalusi. Toetame kultuuri- ja kunstisektorit kriisidest ülesaamisel. Rohelises Tallinnas õitseb ühine ja kogukonnale suunatud linnakultuur.

• Arhitektuur! See on nähtavaim osa kultuurist. Samuti on valusalt nähtav ka kultuuri puudumine selles. Koostada kesklinna üldplaneering nii, et kesklinn jääks inimkeskseks ja hubaseks. Teeme koostööd valdkondlike esindusorganisatsioonidega parimate lahenduste saamiseks olulistel objektidel.
• Disain! Inspiratsiooni on vaja pidevalt toita. Tellime linnaruumi ja teistesse avalikesse ruumidesse miljööväärtust parandavaid objekte ja kunstiteoseid.
• Muinsuskaitse! Arhitektuuriväärtused ei tohi hävida omaniku selge hoolimatuse või põhjendamatute muinsuskaitse nõuete tõttu. Tõhustame sanktsioone teadlikult hooletusse ja lagunema jäetud väärtuslike ja muinsuskaitse all olevate hoonete omanikele. Töötame välja asjalikumad restaureerimistoetused. Muinsuskaitse peab olema omanikku toetav ja hariv. Teeme tasuta kättesaadavaks kõik juhendid ja abid, mis aitavad muinsuskaitse all olevate või miljööväärtuslike hoonete remontimisel parandamisel või rekonstrueerimisel kasutada õigeid võtteid. Linnaametnik peab olema eelkõige toetaja ja juhendaja, mitte karistaja.
• Kunst! Aitame loomeliitude liikmeid ateljeede, näituse- ja müügipindadega. Hoiame ja toetame oma eakaid kunstnikke. Suurendame skulptuuride arvu linnaruumis märgatavalt.
• Muuseum! Taastame linnarahvale igakuised kunstinäituste ja -muuseumide tasuta külastused. Õpilased peavad saama vähemalt nädalas korra käia muuseumides ja näitustel tasuta. Ühel päeval nädalas peaks olema Kumu, Kadriorg ja Tarbekunstimuuseum Niguliste kirik jt. muuseumid ja näitusesaalid ühel õhtul kauem avatud ja ühel hommikul nädalas varem. Avame vanalinnas asuvad linnamuuseumid rahvale tasu küsimata.
• Muusika! Loome head võimalused orkestrite tööks ja arenguks. Leiame uuele Estonia ooperiteatrile väärika asukoha. Arutame linnahalli põhjalikku ümberehitust ja kujundamist kontserdi- ja konverentsikeskuseks. Toetame ajaloolistes hoonetes kontserttegevuseks sobivate saalide kasutuselevõtmist. Toetame professionaalsete interpreetide esinemist koolides.
• Raamatukogu! Tagame raamatukogu olemasolu igas linnaosas. Toetame raamatukogude arendamist mitmekesisteks kultuurikeskusteks, laiendades veelgi nende teenuste valikut ja lahtiolekuaegu.
• Teater! Hoiame teatrikultuuri taset ja toetame koole nii, et ka tagasihoidlikuma sissetulekuga perede lapsed saaksid käia vähemalt korra kuus teatris.
• Kirjandus! Toetame Lastekirjanduse Keskuse, Tammsaare ja Vilde muuseumi hariduslikke ettevõtmisi.
• Audiovisuaal! Jätkame tegevusi filmilinnaku loomiseks.
• Rahvakultuur! Jätkame Tallinna päevade traditsiooni ja pakume võimalusi rahvakunsti arendamiseks. Linn teeb koostööd Rocca al Mare vabaõhumuuseumiga. Toetame taidluskoore, rahvateatrit, ansambleid ja hobitegevusi, mis hoiavad meie inimeste vaimset tervist.
• Lauluväljak! Lauluväljakut ümbritsev ala peab jääma kultuuriliselt ja ruumiliselt eestluse ajaloo mälualaks. Lasnamäe klint ja seda ümbritsev ala peab olema kõigile kasutatav rekreatsiooniala ning me oleme vastu selle täisehitamisele. Eesti Näituste ala tuleb reserveerida Lauluväljaku teenindamise ja võimaliku laienemise tarbeks. Linn peab eraomanikuga lahenduste leidmiseks läbirääkima.
• Sport! Toetame liikumisharrastust igas eas linnakodanikele. Toetame kehakultuuri edendamist kõikide koolide juures. Iga koolipäev peab sisaldama liikumistundi. Kultuuri-, spordi- ja muude vaba aja veetmise teenuste osutamine peab koos linnaga kasvama.
• Lõimumine! Parandame kultuuri- ja vabaajateenuste füüsilist, sotsiaalset ja majanduslikku kättesaadavust. Tagame vahendite ja teenuste kättesaadavuse ning abivajajate juurdepääsu kultuuri- ja sporditeenustele. Jätkame kogukonnaaedade rajamise toetamist ja koolituste läbiviimist. Pakume erinevaid linnarajatisi paindlikul viisil kultuuri-, spordi- ja noortetegevuseks ning võimaldame ka rajatiste ajutist ja osalist kasutamist.

7. Tallinn on parim koht alushariduseks ja õppimiseks

Rohelised toetavad koostöös riigiga üleminekut tasuta alushariduse pakkumisele. Võrdne, turvaline ja kvaliteetne alusharidus vähendab koolihariduse katkemise võimalust ja tõrjutust ning paneb aluse hilisemale õppimisele. Kvaliteetse alushariduse tagavad professionaalne ja motiveeritud personal, funktsionaalsed rajatised ja piisavalt väikesed rühmad.

Rohelised tahavad, et iga Tallinna kool oleks hea kool. Sihtnumber ei tohi mõjutada seda, kui head õpetust õpilane saab. Tagame õpilastele turvalise ja huvitava õpikeskkonna ja kindlustame turvalise, toetava ning kiusamisvaba õhkkonna koolis. Piisav juhendamine ja tugi õppimiseks peab olema kättesaadav ka kaugõppes ja veebipõhises õppes. Koolidel peab hingamiseks olema puhas siseõhk ja piisavalt ruumi koos tegutsemiseks ning keskkond, mis soodustab laste loomulikku uudishimu. Õppimine ei piirdu kooliga, vaid kogu linna ja ümbritsevat keskkonda tuleb kasutada õppimise kohana.

Roheliste jaoks on Tallinn linn, mis pakub noortele laia valikut keskhariduse võimalusi. Eesmärk on, et iga Tallinna noor omandaks keskhariduse.

Tallinn peab pakkuma piisavalt õppekohti kõigile soovijatele, samuti võimalusi enese arendamiseks kogu elu jooksul. Ehitame linna, mis vähendab õpilünki ning hariduslikku ebavõrdsust ja kus igaühel on tähendusrikas koht õppimiseks ja arenemiseks.

Meie eesmärk on

• Kindlustada igale lapsele kodulähedane tasuta päevahoiukoht.
• Lasteaiakohtade arvu suurendamiseks ehitada uusi ja kaasaegseid lasteaedu.
• Muuta alushariduse andmine atraktiivsemaks, investeerides töötajate, täiendkoolitusse ja mentorlusesse ning parandades töötingimusi, palka ja juhtimist.
• Toetada laste üldist heaolu. Investeerida õpiabisse ja koostöösse nõustamiskeskustega. Soodustada erivajaduste varajast märkamist ja kaasata alusharidusse piisaval määral kompetentseid tugispetsialiste.
• Jälgida, et muu kodukeelega laste eesti keele õpe lasteasutuses võimaldaks neil minna eestikeelsesse kooli.
• Tagada igale lapsele arengut toetav päev ja et iga päev hõlmaks juhendatud mängu, treeningut või kunsti ning keskkonnaga tutvumist. Soodustada nii piisava kooliks ettevalmistumise kui ka loova huvihariduse pakkumist lastele. Ebavõrdsuse ja haridusliku segregeerumise välistamiseks peab igal lapsel olema ligipääs kvaliteetsele alusharidusele.
• Edendada lasteaia õuealade projekteerimist rohelisteks hoovideks, kus on asfaldi asemel piisavalt puid, ronimisvõimalusi, kaevatav kompostihunnik, juurviljapeenrad jne. Jätkata õppeaedade rajamise toetamist ja koolituste läbiviimist.
• Pakkuda lastele puhast, mürgistest pestitsiididest vaba toitu.
• Õpetada lastele looduses käitumise ja ellujäämise oskusi.
• Parandada põlvkondadevahelist sidusust – katsetame Euroopas töötavaid programme, mis soodustavad laste ja eakate kohtumisi ja koostööd.
• Soodustada kvaliteetse kodulähedase põhihariduse pakkumist. Iga laps peab saama õppida talle sobivas tempos optimaalse suurusega klassis.
• Edendada haridusuuendust, loovuse toetamist ja koolikogukonna sidusust. Toetada parimate teaduspõhiste hariduspraktikate juurutamist koolis ning koolide koostööd nende jagamisel.
• Tagada õpiabi ja tugiteenuste olemasolu kõigis koolides. Soodustada piisava arvu võimekate tugispetsialistide palkamist koolidesse kompenseerimaks majanduslikest ja sotsiaalsetest teguritest tingitud ebavõrdsuse kasvu hariduses. Võimestada haridusliku erivajadustega laste tõhusamat toetamist kodulähedases koolis soodustades õpet väiksemais rühmades.
• Rakendada heatasemelise huvihariduse integreerimist koolipäeva vältimaks tarbetut ressursi- ja ajakulu lastele ning vanematele. Tagame, et huvihariduses osalemist arvestataks õppekava täitmisel. Toetame individuaalse õpiraja kujundamist kooli, kodu ja õpilase koostöös. Tagame koostöös riigi ja erasektoriga kvaliteetse tehnika ja tarkvaralahenduste olemasolu õpilaste tarbeks kindlustamaks sujuvat õpet ka distantsõppe perioodidel.
• Tagada erinevate peremudelite ja jagatud hooldusõigusega perede laste võrdne kohtlemine koolides, seades esikohale laste huvid ja vajadused.
• Toetada õpetajate töökoormuse vähendamist leides lisavõimalusi tõhusat tuge vajavate laste individuaalseks toetamiseks. Soodustada koolikogukonna koostööd, toetades vanemate kaasatust koolielu korraldusse.
• Tõhustada tuge alustavatele õpetajatele ja tugispetsialistidele, soodustada koolisiseste mentorlussüsteemide kujundamist.
• Kindlustada haridustöötajate ülekoormuse ja läbipõlemise vältimiseks tervist toetavad meetmed: tasuta sportimis-, kultuuri- ja enesetäiendusvõimalused.
• Tagada koostöös riigiga koolides kvaliteetne siseõhk. Paigutame igasse klassiruumi CO2 andurid ja parandame ventilatsiooni.
• Kindlustada lastele ligipääsu nõustamiskeskustele, raamatukogudele ja muuseumidele tagades, et koostöö kooliväliste asutustega oleks kvaliteetse hariduse loomupärane osa.
• Kaasajastada õppekorraldust, et tagada tänapäevaste teadmiste ja piisava digipädevusega noorte toetamist. Toetada koolide koostööd kooliväliste organisatsioonidega soodustamaks individuaalsete õpiradade kujunemist.
• Toetada noorte erinevate annete avaldumist ning tähtsustame nende potentsiaali maksimeerimist koolis. Soodustada koostööd teaduskoolide ja ülikoolidega, et võimaldada võimekaile noortele parimat tuge. Kasutada koolides teaduspõhiseid andekate arengut toetavaid meetmeid.
• Soodustada üldhariduskoolide koostööd erinevate kutseõppeasutustega ennetamaks õpimuresid ja välistamaks väljalangevust. Koolist väljalangemise ennetamiseks pakkuda koolides kohapeal kiiret, paindlikku ja tõhusat abi. Luua võimalused eelkutseõppe ainete integreerimiseks koolide õppekavasse. Tagada valikainete olemasolu üldhariduskoolides ning heatasemelise üldainete õppe kutsekoolides.
• Edendada teaduspõhise hariduse pakkumist koolides soodustamaks kriitilise mõtlemise, kaasaegse keskkonnahoiu ja tõhusa tervisekäitumise tutvustamist õpilastele.
• Toetada investeeringuid kvaliteetsetesse kaug- ja digiõppe lahendustesse. Tagada heatasemelise õpivara olemasolu ja toetuse muu kodukeelega õpilastele. Kindlustada võimalused katkenud haridustee jätkamiseks töö- ja perekohustuste kõrvalt. Soodustada karjääripöördeid ja ümberõpet tagamaks toimetuleku muutuvas maailmas.

8. Elav Tallinn – tööhõive, osalusdemokraatia ja inimõiguste kaitse

Roheliste juhitud Tallinn tajub oma vastutust Eesti loomemajanduse pealinnana. Meie tahame, et Tallinn vaataks tulevikku. Tahame linna, mis loob atraktiivset keskkonda ja soodustab töökohtade teket elukeskkonda austades ja parandades.

Rohelised püüdlevad universaalse võrdsuse poole, kus kedagi ei diskrimineerita ja kus inimeste mitmekesisust peetakse loomulikuks. Kõik meie inimesed on olulised ja huvigruppe puudutavate otsuste tegemisel tuleb neid kaasata.

Tallinn peab olema ligipääsetav ja kättesaadav kõigile. Linn kuulub selle elanikele. Loome tõeliselt avatud ja kaasava linna, kus iga elanik saab osaleda parema Tallinna ehitamises. Osalemine otsuste tegemisel peab olema elanikule avatud, lihtne ja läbipaistev.

Meie eesmärk on

• Juhtida linna majandust inimlikult ja õiglaselt. Linna investeeringud loovad tingimused jätkusuutlikuks majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks.
• Tagada vastutustundlik finantsjuhtimine pikaajaliselt: linna tegevus on tõhusalt korraldatud ja vajalikud teenused on kogukonna liikmetele kättesaadavad.
• Teha Tallinn kohaks, kus ettevõtted saavad ka pärast erinevaid kriise taas jalule tõusta ja saavutada edu. Linn edendab aktiivselt ja pikaajaliselt töökohtade loomist.
• Lihtsustada väikeettevõtete hangetel osalemist, näiteks projektide osadeks jagamise ja läbipaistvuse nõudmise kaudu.
• Aidata Tallinnal kujuneda ettevõtluse rahvusvaheliseks kasvuplatvormiks: toetada loomemajanduse struktuuride, idufirmasid, äriinkubaatoreid ja kiirendeid.
• Investeerida ringmajandusse ja töökohtade loomisesse selles sektoris.
• Võimaldada kõigil inimestel sõltumata nende olukorrast töötada. Toetada osalise töövõimega inimeste tööhõivet õiglase palga ja erinevate tööhõive võimaluste pakkumise kaudu. Pakkuda kvaliteetseid tööturuteenuseid ning toetada klientide juurdepääsu tööhõivele, koolitusele ja teenustele.
• Tugevdada soolise mõju hindamist kõigis avalikes otsustes. Koostöös riigiga keskenduda palgalõhe vähendamisele ja jälgida palkade võrdsust Tallinnas.
• Senisest enam kaasata naisi otsustamise protsessidesse. Naiste kaasamine kohalike omavalitsuste otsustesse ja planeeringutesse aitab kaasa ligipääsetavuse ja ohutuse suurendamisele.
• Hoolitseda linnaelanike inimõiguste eest, kanda abivajajate eest paremini hoolt ning teha tööd vägivalla ennetamiseks ja ohvrite abistamiseks.
• Tagada ligipääsetavus nii linna e-teenustele kui ka asutustele.
• Arendada e-osaluse kanaleid ja parandada digitaalset kaasatust.
• Tagada juurdepääs linna teenustele paljudes erinevates keeltes.
• Muuta Tallinn aktiivsemaks osalejaks avaandmete, avatud lähtekoodiga ja avatud liideste lubamiseks, et suurendada ühiskonnale kasulike teenuste toetamist ja targa linna potentsiaali paremat kasutamist.
• Suurendada kaasava eelarve mahtu. Arendada eelarve koostamise protsessi läbipaistvust. Parandada ametnike ja kogukonna vahelist dialoogi.
• Saavutada uus tase istungitel interaktiivses osaluses ja otsustamises. Kodanikud peavad olema otsustamiseks piisavalt informeeritud.
• Vähendada kodutust, tagades piisaval hulgal sotsiaalkorterid. Laiendada kodututele pakutavaid tugiteenuseid ning luua uusi paremaid teenuseid. Eluase on inimõigus.
• Aidata abivajajatel jalgealust kindlustada ja leida tee hädaabimajutusest oma koju. Kedagi ei tohi jätta peavarjuta. Erakorraline majutus peab olema tagatud kõigile.
• Toetada noorte tööhõivet ja pakkuda noortele rohkem töökohti suveks.
• Seista noorte lahutamatu õiguse eest osaleda oma tuleviku üle otsustamisel ja anda nende panuse väärtustamiseks parim platvorm.
• Suurendada ressursse aktiivseks noorsootööks ja noortevolikogu tegevuseks.
• Hoida Tallinn atraktiivse õppelinnana ja teha koostööd ülikoolidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.
• Tagada salliv ja sõbralik linn.
• Muuta Tallinn suhtlemiskultuuri edendajaks ja eeskujuks.

9. Elanike kaitse ja julgeolek

Rohelised rääkisid juba aastaid enne Venemaa agressiooni varjendite rajamise vajadusest ja tsiviilkaitsest, kuid meie hoiatused jäid paraku tähelepanuta.

Varjumiskohad ei asenda varjendeid, sest varjumiskohad on kaitse mõttes ajutised ja annavad vaid minimaalse kaitse.

Meie eesmärk on

• Luua varjendite võrk, mis arvestab kriisiaegse vee- ja elektrivarustuse ning kanalisatsiooni vajadustega ning rahuaegsete kasutusvõimalustega. Võtame projekteerimistingimuste osas eeskuju Soomest, arvestades kohalikke olusid ning ka vajadust kliimamuutustega kohaneda.
• Loome korteriühistutele varjendite projekteerimise ja rajamise ning varjumiskohtade tugevdamise rahastamise programmi.
• Jätkame Kopli päästekomando rahastust ning taastame merepäästevõimekuse.

ANNAME VANALINNA OMA INIMESTELE TAGASI!

Eesmärk – uus vanalinn on 5000 püsielanikuga asum, kus on aastaringselt unikaalne ja inspireeriv keskkond, mis ei ole turistilõks ja kus:

• hoolitakse kultuuripärandist ja toimib igapäevane elu mugavas, keskkonnasäästlikus ning turvalises keskkonnas;
• säilib ja uueneb vanalinnale omane mitmekesisus oma elamute, koolide, kirikute, teatrite, kinode, muuseumide, näitusesaalide, kohvikute, restoranide, kaupluste, teenindusasutuste, büroode, ateljeede, lasteaia, vanadekodu, sündmusruumidega jne;
• paiknevad Eesti kaubamärkide ärid ja esindused;
• on vanalinna püsielanikega kokkulepitud koormusega turism ja ööelu;
• on vanuseliselt ja sotsiaalselt mitmekesine püsielanikkond.

Vajalikud sammud:

• Vanalinna liikluses jagatud ruumi (shared space) põhimõttel rajaneva tervikliku jalakäijate- ja kergliiklusala moodustamine koos vajaliku taristuga;
• Munitsipaallasteaia avamine vanalinnas;
• Vanalinna piirkonnakooli taastamine kohalikele lastele põhikooli ulatuses;
• Muinsuskaitselise ehitustehnilise nõustamise võimekuse ja teabekeskuse loomine, vastavate toetusprogrammide kättesaadavaks tegemine; muinsuskaitsele ja sellega seotud nõustamisele, restaureerimistoetustele ning teadusuuringutele suunatud finantside oluline suurendamine;
• UNESCO maailmapärandi nimekirjas olevate vanalinnade parima kogemuse kohta info hankimine ja asjakohaste konverentside korraldamine;
• Munitsipaaleluruumid vanalinna;
• Piirkonnapolitseiniku töökoha tagasitoomine vanalinna;
• Osta avaliku võimu omandusse vanalinna strateegilise tähtsusega pindu ja mitte müüa avaliku võimu omanduses olevaid pindu, eelistades nende kasutusse andmist;
• Külaliskorterite reeglistiku ja maksustamise väljatöötamine;
• Vanalinna elanike poolt valitava asumivanema või staatuse sisseviimine, kes kooskõlastab otseselt vanalinna puudutavad otsused.