Valitsus kinnitas eile (8. jaanuaril 2026) uue energiamajanduse arengukava aastani 2035 ning esitleb seda 22. jaanuaril. Dokument on mahukas ja kohati vastuoluline. Vaatame läbi peamised teemad ning hindame, mis on samm õiges suunas ja mis tekitab rohkem küsimusi kui annab vastuseid.
1. Uued prioriteedid: julgeolek ja taskukohasus kliimaeesmärkide kõrval
ENMAK 2035 tõstab energiajulgeoleku ja taskukohasuse samale pulgale kliimaeesmärkidega. Varasem arengukava rõhutas eelkõige taastuvenergia kasvu.
Positiivne: Realistlik lähenemine. Energiapööre ei saa toimuda, kui tarbijad ei suuda arveid maksta või kui tuled kustuvad kriisiolukorras. Julgeolekuteema on pärast 2022. aastat muutunud olulisemaks kui kunagi varem.
Negatiivne: Risk, et “taskukohasus” muutub ettekäändeks taastuvenergia investeeringute aeglustamiseks. Paradoks on selles, et pikemas vaates on just taastuvenergia odavaim – aga lühiajalised poliitilised kaalutlused võivad seda loogikat eirata.
2. Taastuvenergia eesmärgid on vähenenud
Algne siht oli 100% taastuvelektrit aastaks 2030. Uus eesmärk on 80% “puhast elektrit” aastaks 2035. “Puhas elekter” hõlmab lisaks taastuvenergiale ka tuumaenergiat.
Positiivne: Aus tunnistus, et 100% taastuvelektrit 2030. aastaks polnud realistlik. Parem on seada saavutatav eesmärk kui kuulutada võimatut.
Negatiivne: Viis aastat lisaaega ja 20 protsendipunkti madalam eesmärk on märkimisväärne tagasiminek. Eriti murettekitav on see, et “puhas elekter” on laiem mõiste kui “taastuvenergia” – see võimaldab eesmärki täita ka ilma taastuvenergiasse investeerimata, kui tuumajaam peaks kunagi valmima. Samas võimalus, et meil valmib tuumajaam aastaks 2035…arvutage seda tõenäosust ise.
3. Teekonda meretuuleparkideni pole olemas
Eesti meretuule potentsiaal on üle 7000 MW. ENMAK 2035 räägib meretuulest kui olulisest ressursist.
Positiivne: Meretuule strateegiline tähtsus on tunnistatud. Pikemas vaates nähakse koguvõimsust kuni 2500 MW-ni aastaks 2050.
Negatiivne: Konkreetne vähempakkumiste hange on pausile pandud. Kliimaministeeriumi asekantsler tunnistas, et alternatiivset finantsinstrumenti “meil ei ole veel”. Investorite jaoks on see halvim võimalik sõnum – mitte “ei”, vaid “me ei tea”. Ilma selge toetusraamistikuta ei saa ükski arendaja pangast rahastust ega pane omavahendeid mängu.
4. Põlevkivist väljumine: “roll” asendab “väljumise”
Varasemas versioonis oli peatükk “Põlevkivienergeetikast väljumine”. Uues versioonis kannab sama peatükk pealkirja “Põlevkivienergeetika roll”.
Positiivne: Taaskord tunnustame realistliku ülestunnistuse eest, et põlevkivil on lähiaastatel veel mingi roll varustuskindluse tagamisel. Järsk sulgemine ilma alternatiivideta oleks vastutustundetu.
Negatiivne: Sõnastuse muutus on sümptomaatiline. Kui “väljumine” asendub “rolliga”, siis kaob selge lõpp-punkt. Uus eelnõu räägib põlevkivelektri “vähenemisest”, mitte “lõpetamisest”. See jätab ukse avatuks lõpututele edasilükkamistele. Seniste valitsuste kogu tegemata töö põlevkivist väljumise suunal oleks aus põhjusena esile tõsta.
5. Juhitav võimsus ja saartalitlus: vajalik, aga millega?
ENMAK 2035 ütleb selgelt, et taastuvenergia kõrval on vaja 1200-1600 MW juhitavat võimsust. Saartalitluseks (kui Eesti peab iseseisvalt hakkama saama) on vaja vähemalt 1000-1200 MW.
Positiivne: Aus tunnistus, et tuul ja päike üksi ei taga varustuskindlust. Juhitava võimsuse vajaduse tunnistamine on küps lähenemine energiasüsteemi planeerimisele.
Negatiivne: Dokumendis on kirjas, et juhitavaks võimsuseks “sobivad nt gaasielektrijaamad”. Kui lahendus on uued gaasijaamad, siis ehitame fossiilset taristut, mis jääb süsteemi aastateks. Alternatiivid nagu salvestus, vesinik või tarbimise juhtimine on mainitud, aga konkreetsed investeeringud suunatakse gaasi.
6. Võrgu võimekus: kitsaskoht, millest vähe räägitakse
Arengukava tunnistab, et võrk ei suuda praegu vastu võtta kõiki planeeritud taastuvenergia võimsusi.
Positiivne: Probleem on teadvustatud. Võrguinvesteeringud ja liitumistingimuste lihtsustamine on kavas.
Negatiivne: See on võib-olla kõige kriitilisem pudelikael. Kui arendaja tahab ehitada tuule- või päikesepargi, aga võrk ei võta vastu, siis jäävad projektid seisma – olenemata sellest, kui ilusad on arengukava eesmärgid. Praegune seis: liitumisvõimekus puudub juba 2030. aasta mahtude jaoks.
7. Paindlikkus ja salvestus: õige suund, aga kas piisav?
Tarbimise juhtimine, salvestus ja agregaatorid on ENMAK 2035-s tõstetud kesksele kohale.
Positiivne: See on õige prioriteet. Ilma paindlikkuseta muutub taastuvenergia lisandumine järjest kallimaks. Salvestuse ja tarbimisanalüütika arendamine on hädavajalik. (See mõte pole nüüd ENMAKist, kuid startupid nagu Fusebox ja Gridio jt võiksid aidata suurtel kontorihoonetel ja ka kodumajapidamistel tulevikus oma tarbimist targalt suunata)
Negatiivne: Konkreetseid toetusmeetmeid salvestusele pole planeeritud. Ministeerium loodab, et Eleringi sagedusreservide hange annab piisava tõuke. 1500 MW salvestusvõimsust aastaks 2035 eeldab 2,4 miljardit eurot investeeringuid – ilma selge ärimudelita see ei realiseeru.
8. Elektrihind: lubadus vs tegelikkus
ENMAK 2035 lubab, et elektrihind langeb 2035. aastaks 49 €/MWh tasemele.
Positiivne: Selge sihttase on parem kui udune visioon. Fookus tarbija lõpphinnale on õigustatud.
Negatiivne: Kaubanduskoda ja tööstusettevõtted on kritiseerinud, et arvutuskäik pole läbipaistev. Prognoos eeldab mitmeid suuri investeeringuid (meretuulepargid, EstLink3, salvestus), mille teostamine on ebaselge. Kui need ei realiseeru, siis ei realiseeru ka lubatud hind.
Kokkuvõte: suund on õige, aga tempo ja tööriistad?
ENMAK 2035 on varasemast realistlikum dokument. Ta tunnistab, et energiapööre on keeruline, et taastuvenergia vajab tugistruktuure ja et taskukohasus on oluline.
Samas on oht, et realism muutub ettekäändeks. Kui meretuuleparkidel pole selget rahastusskeemi, kui võrk ei võta uusi tootjaid vastu, kui “juhitav võimsus” tähendab praktikas gaasijaamasid ja kui 100% taastuvelektrist saab 80% “puhast elektrit” viis aastat hiljem – siis on tulemuseks mitte energiapööre, vaid selle edasilükkamine.
Küsimus pole selles, kas ENMAK 2035 eesmärgid on õiged. Küsimus on selles, kas tööriistad ja tempo vastavad meie päris vajadustele. Praegu jäetakse see (teadlikult) vastuseta.
