TALLINN, 18. jaanuar, BNS – Kui ühiskond otsib iibelanguse reaalsete põhjuste asemel naiste süüd, siis lahenemise asemel probleem hoopis süveneb, leiab Eestimaa Roheliste juht Evelyn Sepp.
“Laste saamine ei ole tehniline otsus ega riiklik norm, mida saab täita käskude, manitsuste või moraalse survega. Lapsi ei saa ka raha eest riigile osta. See on sügavalt seotud turvatundega: kas ühiskond kaitseb, usaldab ja väärtustab,” ütles Sepp BNS-ile. “Kui samal ajal normaliseeritakse ükskõik millist vägivalda, pisendatakse ohvrite kogemusi ja premeeritakse rikkumisi vaikimisega, ei ole mõistlik küsida, miks naised ei tunne end kindlalt tulevikku planeerides.”
Nulltolerants vägivalla suhtes ei tähenda Sepa sõnul üksnes seaduste olemasolu, vaid ka ühiskondlikku kokkulepet ja järjekindlust. See tähendab, et avalik ruum – meedia, esindusüritused, poliitilised rollid – ei ole automaatselt avatud neile, kes on rikkunud elementaarseid kokkuleppeid. Avalik nähtavus ei ole põhiõigus, vaid usalduse küsimus.
“Iibedebatt ei saa olla mugav viis tähelepanu kõrvale juhtida. Küsimus ei seisne selles, kas naised “tahavad piisavalt”, vaid selles, kas neil on põhjust tunda, et vastutus, riskid ja hool jaotuvad nii peresiseselt kui ka ühiskonnas õiglaselt ja kas seda tunnustatakse ja kaitstakse kui väärtust,” selgitas Sepp.
“Ema, kes taandatakse majanduskasvu tooraineks, kelle õigus naasta peale sünnitust oma töökohale, püsida soovi korral karjääriredelil teistega võrdsetel tingimustel, jagada enda aega töö, enesetäiendamise ja pere vahel, olla täisväärtuslike eluvalikute juures toetatud ja tunnustatud, on täna pigem illusioon,” kritiseeris Sepp väljakujunenud ühiskondlikku situatsiooni. “Emad, kes võitlevad ühiskondlike eelarvamuste, süsteemsete juriidiliste kuritarvituste ja juriidilise vägivalla vastu hooldusõiguse vaidlustes või kes kooldavad näiteks puudega lapsi, on samuti osa tegelikust iibedebatist.”
Turvatunde ja lugupidamiseta pole Sepa hinnangul võimalik iivet tõsta – ükskõik kui palju loosungeid selleks ka ei kasutataks.
“Kui soovime, et Eestil oleks parem tulevik, peame rääkima mitte süüdlaste leidmisest, vaid päriselt toimivatest kokkulepetest, mis liiatigi ei eelda täiendavat riigieelarvelist kulu, vaid väärtusbaasi, millest ei hälbita ahnuse või “sõbrasuhete” ajel,” ütles Sepp. “Turvaline ja õiglane ühiskond ja hea elukeskkond ei ole luksus, vaid eeldus – ka iibe jaoks.”
Sepp kutsus üles majandusmaigulise debati asemel pidama laiapõhjalist turvatundedebatti, millel on palju konkreetsem mõju iibele ning kogu ühiskonna tervisele ja motivatsioonile.
