Tartu ja linnaaiandus on vägagi kohalike valimiste teema. Aitäh, Tartu Maheaed et nii olulised küsimused püstitasite ja debatile kutsusite.
Tore oli ka tõdeda, et see aitas ehk ka erakondade esindajatel paremini mõista teema eripära ja olulisust ja vast paraneb tulevikus ka linnavalitsuses kaasamõtlemiseks vajalik koostöö.
Linnaaedadel on lisaks inimeste “aiandushobi” rahuldamisele suur lisapanus ka kohaliku omavalitsuse kliimaeesmärkide täimisel, rahvatervise tagamisel ja elurikkuse suurendamisel (eriti siis, kui toetatud on maheaianduse põhimõttel linnaaia pidamisel).
Mõistagi on sel ka arvestatav majanduslik mõju perede toidulaua rikastamisele kohaliku kraamiga, mis parandab linnas elavate inimeste toimetulekut lisaks vaimse ja füüsilise heaolu suurendamisele.
Rohelised toetavad kogukonnaaedade tekkimist tänastele lisaks ka tiheasustusega linnaosades, nö inimeste lähedal.
“Klassikaline” kogukonnaaed võib olla ka “kastiaed” koertermajade vahelisel alal. Need pakuvad seal elvatele inimestele ühistegevuse, mõtestatud tegevuse, aktiivse puhkuse ja värske söögikraami käe-jala juures ise kasvatamise lisavõimalusi.
Selle kõige laiem kontekst on aga linna puhkealade funktsionaalsuse ja eluriikkumise suurenemine ja transpordikasutuse vajaduse vähenemine ja välditavus.
Tartu seniseid linnaaedu iseloomustab pigem mitte nii tavaärane nähtus linnades – need jagunevad linnakeskkonna mõttes valdvalt pigem suurteks “kruntideks” kasutaja kohta erinedes selle poolest oluliselt näiteks a la Tallinna või Narva kogukonnaaia tavakasutusest.
Linnaaianduseks sobliku vaba maa vähenemisega tasub seega ka Tartus kogukonnaaianduse tüpoloogiat rikastada.
See annaks kaasatuse võimaluse enamatele inimestele millel on mitmekihiline positiivne mõju suuremale hulgale linlastest.
Mõistagi tuleb võimalusel ajutisse kasutusse võtta ka suuremaid arendusalasid, mis alles ootavad oma põhikasutust.
Mis on Eestimaa Rohelised vaates peamised teemakohased muutmist vajavad või väärivad küsimused Tartus?
Esiteks mõistagi suhtumine – linlaste aiandushuvi on kasuks ka neile, kes sellest vahetult pole puudutatud, see on kasu kogu linnale.
Kuidas? Sellised aiad pakuvad laiemat ökosüsteemi teenust ja kogukonnaaiandus on olemuselt pigem elurikkuse suurendamise teene/teenus linnale, mida ei peaks koormama linnapoolsete rendimaksetega.
Teiseks, vähendada tuleb igasugust “projektipõhisust” ja bürokraatlike tõkete praktikat.
Inimestel on õigus koonduda ja koos tegutseda ka ilma, et seda vahendaks mõni juriidiline isik. Sellised “eeldused ja linnapoolsed nõudmised” pole põhjendatud ning muutuvad halduskoormust tarbetult lisavaks tõkkeks
Kolmandaks, linnal oleks vaja luua seevastu endal selge koordinatsioon ning võimestada rahaliselt selliste aedade ja kogukondade eestvedajaid.
Neljandaks, linnaaiad on üks eriline “vabaajategevus”, milleks tuleks uute planeeringute puhul näha algusest peale ette võimalikud alad linnaruumis, kuhu sellised kogukonnad võiksid laieneda.
Viiendaks, linna- ja kogukonnaaiandust tuleks näha linnades ka toidujulgeolu tagajana. Selle tähtsus üle ilma suurendeb ja teadlikkus sellisest kasutamata potentsiaalist süveneb.
See eeldab laiemat linnaplaneerimispraktikate ümbermõtestamist ja teadlikkuse tõusu.
Kuuendaks – hea linnaaiandus eeldab ka teadmiste ja oskustega inimeste olemasolu, sh ka kutsehariduse olemasolu ja ligipääsetavuse tagamist.
Auu, Haridus- ja Teadusministeerium, a la Hiiumaa Ametikooli lõhkumine on “Aasta kilplasetegu” ja rumal poliitiline jonn igas võimalikus vaatepunktis.
Seismendaks – aiandus on hea tööriist mitmete probleemide lahedamisel, aga mõistlik oleks selleks maad planeerida mitte teiste rohealade arvelt, vaid lisaks neile. Tartu puhul võivad need rikastada ka olemasolevaid pargi- ja rohealasid, aga mitte asendada neidki väheseid. Seega peaks selge eesmärk olema pigem “rohelist” maad juurde võita.
Linn peab suutma seista vastu laiemalt kinnisvaraarenduse survele laieneda rohealade ja nende sidususe vähendamise arvelt!
Kaheksandaks – aiandusel linnades on ka suur hariduslik väärtus, millest ei tohiks kõrvale jääda ükski kooli- ega lasteaialaps. Seepärast mõtleme ja tegutseme koos, et sellised teadmised ja kogemus ühiselt sihtgrupini viia.
Oskused, huvi ja teadlikkus oma kätega, oma toidu kasvatamisest, on väga oluline eluoskus.
ps. Fotomeenutus pärineb Suuremõisa lossiaiast, kus tulevane linnaednik oma tarkusi kogub Lylian Meisteri juhendamisel