Valitsuse planeeritavad looduskaitseseaduse ja metsaseadusee nn 30/70 muudatuspakett, kus kaitstava metsa 30% soovitakse jäigalt siduda majandatava metsa 70%-ga, on tekitanud laialdast vastuseisu nii keskkonnaühenduste kui ka tavakodanike seas. Valitsuserakonnad Reformierakond ja Eesti 200, kes tulid 2023. aastal võimule, lubasid oma programmis metsade kestlikku majandamist, CO₂ sidumist ja elurikkuse kaitset. Nüüd aga surutakse kiirendatud korras läbi seadusemuudatusi, mis nõrgendavad 30 aastat toiminud kaitsealade raamistikku.

Keskkonnakaitsjate analüüsi põhijäreldused

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) antud hinnang metsaseaduse muudatustele on selge: väljapakutud pakett rikub looduskaitse põhimõtteid ja seab elurikkuse ohtu. Analüüs rõhutab, et looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatused muudaksid 30 aastat kehtinud kaitsealade loomise ja laiendamise süsteemi, mis on senini taganud elurikkuse ja loodusväärtuste säilimise (Vaata täpsemat analüüsi siit)

Peamised probleemkohad on järgmised:

  • Kaitsealade staatuse nõrgenemine. Muudatused võimaldaksid senisest lihtsamini kaitsealasid kärpida või nende kaitsetaset langetada, vähendades seeläbi väärtuslike looduskoosluste kaitset.
  • Õiguslik ebakindlus. EKO viitab, et eelnõu võib olla vastuolus põhiseaduse § 5-ga. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult
  • Puudulik kaasamine. Valitsus pole teinud põhjalikku mõjuhinnangut ega pidanud sisukat dialoogi teadlaste ja kodanikuühiskonnaga, mistõttu on otsustusprotsess läbipaistmatu.

Selle kavaga ei saa edasi minna

Valitsuserakonnad ise on oma valimisprogrammides rõhutanud, et metsad peavad jääma CO₂ netosidujateks ja metsamaa pindala ei tohi väheneda. 30/70 paketi kavandatavad leevendused aga lubaksid suuremaid raieid ja hõlbustaksid metsa raadamist. See tähendab:

  • Kliimaeesmärkide õõnestamist. Raiemahtude kasv ja kaitsealade nõrgenemine seavad ohtu metsade võime siduda süsinikku, mis on ülioluline kliimaneutraalsuse saavutamiseks.
  • Elurikkuse kadu. Lageraie surve Natura 2000 aladel ja teistes väärtuslikes metsaelupaikades võib viia haruldaste liikide ja koosluste kadumiseni.
  • Rahvusvaheliste kokkulepete rikkumist. Eesti on võtnud endale kohustusi elurikkuse kaitseks ja rohepöörde läbiviimiseks; nende nõrgestamine kahjustaks meie usaldusväärsust rahvusvahelisel tasandil.

Poliitiline mõõde: lubaduste murdmine ja demokraatia kriis

Valitsuskoalitsiooni erakonnad said 2023. aasta Riigikogu valimistel mandaadi lubadusega majandada metsi kestlikult, tagada elurikkuse säilimine ja piirata lageraieid. Reformierakond rõhutas programmis, et metsad on CO₂ netosidujad ja metsamaa pindala ei tohi väheneda; Eesti 200 lubas balansseerida raiemahud metsa arengu ja süsiniku sidumise eesmärkidega ning toetada püsimetsandust. 30/70 pakett on nende lubadustega otseses vastuolus. Nüüd on ehk hea koht parafraseerida Kaja Kallase mõtet peale valimisi: kui me oleks enne valimisi öelnud, mida me tegelikulte teha plaanime, siis inimesed ei oleks meid ju valinud!

Peame tõdema, et tegemist on ka väga suure demokraatia probleemiga:

  • Mandaat teistsugusele poliitikale. Valitsuserakonnad ei küsinud valimistel mandaati, et nõrgestada looduskaitse- ja metsaseadust. Nende praegused sammud erinevad kardinaalselt lubatust.
  • Ebademokraatlik lähenemine. Suurte metsapoliitika muudatuste surumine läbi ilma põhjaliku avaliku aruteluta ja mõjude analüüsita õõnestab usaldust demokraatlike protsesside vastu.
  • Vastutuse vältimine. Kui valitsus püüab olulisi keskkonnaseadusi muuta vaikselt valimiste vahelisel ajal, seab see ohtu demokraatia toimimise ja kodanike usalduse. Vastutavad juba järgmised.

Kodanike nõudmine: uus mandaat 2027. aasta valimistel

Nõuame, et valitsus peataks seadusemuudatuse menetluse ning küsiks uue mandaadi sellele järgmiste Riigikogu valimiste ajal 2027. aastal. Valijatel peab olema võimalus otsustada, kas nad soovivad sellist metsapoliitikat toetada. Erakonnad peaksid oma valimisprogrammides selgelt välja ütlema, kas nad plaanivad kaitsealasid nõrgestada, raiemahtusid suurendada ja looduskaitse reegleid ümber kirjutada. Ainult siis, kui rahvas annab selleks mandaadi, on valitsusel poliitiline ja moraalne õigus taolisi muudatusi ellu viia.