Noorte koduprobleem muutub üha teravamaks. Ja mõistagi mitte ainult nende oma. Kogu elukaare vältel muutuvad inimeste vajadused ja võimalused, samuti suureneb vajadus kohandatud elruumide järele, mis on täiesti eraldi teema kogu probleemistikus.
Mida kaugemale distantseerub aga avalik võim keskkonnaeesmärkide täitmisest ja vastutusest, näiteks energiasäästu tagamisel või valglinnastumise vältimisel, Tartu puhul näiteks Annelinna elukeskkonna uuendamisest, seda kallimaks muutuvad linnaplaneerimise tänaste ja homsete otsuste mõju ja hind.
Sel on teaduspõhiselt juba täna kõigi elukvaliteedile suur mõju, aga kliimamuutuste süvenedes raskendab iga edasilükatud otsus veelgi meie vältimatut kohanemist uute olude ja väljakutsetega.
Odavalt ei saa enam midagi. Ja mida kauem muutusi vältida, seda keerulisemaks läheb.
Mugavusvalitsemise ja näilisuses uinumise aeg on lihtsalt läbi!
Selle taustal on täiesti põhjendatud kaaluda, kas noorte esimene ja võib-olla isegi teine kodu peaks olema ilmtingimata nende oma (mis on neile rahaliselt kättesaamatu), või kas kiirete elumuutuste faasis inimestel võiks olla võimalik elada hoopis taskukohases, kaasaegses ja stabiilses üürikodus?
Erakapitali senised elamukinnisvara arendusplaanid on tänaseks turu katki kurnanud ja ausalt öeldes pole meil erilist usku, et samade huvide teenindamise jätkumisel ja eeldustel saaks eluasemeturg paraneda või piisavalt kiiresti muutuda.
Edasi tuleb seega küsimus linnaruumiarengutest väljaspool keskklinna.
On selge, et sellised asumid vajavad senisest märksa suuremat avaliku võimu tähelepanu ja strateegilist juhtimist ja ka investeeringuid. Miks?
Kesklinn suudab akumuleerida palju rohkem ise raha, et investeerida. Kinnisvara on atraktiivne, selle hind kõrge jne. Selge on, et arenguid tuleb mõistagi ka seal suunata, aga vaatame sinna, kust suunast uus probleemide laine raginal peale vajub.
Keskusest väljaspool asuvad linnaosad vajavad tänaseks suuri lisainvesteeringuid ja märksa põhimõttelisemat sekkumist, et elukeskkonda uuendada,
Eestimaa Rohelised on Tartus keskendumas Annelinna, Veeriku jt vanemate elurajoonide kortermajade ennaktempos täisrenoveerimise toetamisele.
Need on mõjusad suuremahuliste eluruumimahtudega piirkonnad, mille keskkonnamõju vähendamisel oleks suur positiivne mõju kogu Tartu arengule nii energia kokkuhoiu kui ka üldiselt eluasemehindadele, transpordikorraldusele, laiemalt keskkonnamõjule ja kui valglinnastumise süvenemise vältimisele.
Keskendudes vaid “kesklinna tihendamisele”, me kõige akuutsemaid küsimusi enam ei lahenda, vaid süvendame neid.
Kuidagi on nii jälle juhtunud, et Eesti moodi “15 minuti” linna arendamine süvendab hoopis kihistumist ja teiste piirkondade getostumist ja valglinnastumine süveneb aina edasi.
Lisaks toimub veidral kombel sotsioloogiliselt hästi põhjendatud tegevus, mille eeldatav mõju just vastupidine peaks olema, siin Eestis eranditult niigi vähenevate rohealade ja mingilgi määral funktsioneerivate ökosüsteemide arvelt linnades.
Taas – nii ei toetata ühtegi probleemide ennetamise, vältimise ega ka kliimamuutustega kohanemise väljakutset.
Eestis on nn 15-minuti linna kontseptsiooni “järgimine” võrdsustava ja mitmekesisust lisava asemel suurendanud pigem eliidikesksust ja seda võimendavate investeeringute tasuvust.
Tartusugustes linnades peab olema aga igas linlikus punktis hea elada, taskukohane eluruumi omada, tervist toetavalt liikuda, tööd teha ja koolis või lasteaias käia, ja need on ka säästlikud ja kaasaegsed nii seest kui väljast, pakkudes lisaks ka atraktiivset töökeskkonda.
Rohelite järgmise nelja aasta prioriteet Tartu linnaehituse vaates on saavutada energia kokkuhoid suurte elamupiirkondade täisrenoveerimise toetamisega, elavdada ehituse ja renoveerimisvaldkonna innovatsiooni, parandada tervilikult keskusest kaugemate linnaosade avaliku ruumi kvaliteeti, tekitada nii eluasemeturule suuremahulise ja kvaliteetse üüripinna rajamisega motivatsioon eelistada linna terviklikkust valglinnastumise süvenemisele ning vältida liikuvusprobleemide süvenemist.
Seega kommunaalvaldkond, energeetika, keskkond, rohealad, liikumine ja läbi nende saavutatav kokkuhoid on suurimad kohanemise tööriistad, mis ootavad järgmise nelja aasta jooksul kasutamist.
Kriisikindlusest ja probleemide ennetamisest PEAB saama ühemõtteline arenguprioriteet Tartule!
Lisaks ühistransport ja rohealade sidususe saavutamine koos nende tervikliku toimimise tagamisega.
Kõige selle juures tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ligipääsetavuse tagamisele linnaruumis.
Planeeringud, töös olevad uued projektid ja vanade parandused peavad ühemõtteliselt tõstma liigipääsetavuse standardi au sisse ning tagama, et iga Tartu kodanik ja külaline pääseb iseseisvalt ja väärikalt linnas liikuma.