Eestimaa Rohelised KOV 2025 Tartu valimisprogramm

Tartu Rohepealinn 2025–2029: elukvaliteet, aus rohepööre, õiglased valikud

Lähtekoht ja põhimõtted

  • Kliimakriis ja loodusväärtuste kaitse on kõigi otsuste alus. Eelistame targalt planeeritud rohepööret ja säästvat keskkonnakorraldust, mis parandab inimeste toimetulekut, vähendab ebavõrdsust ning loob eeldused jätkusuutlikuks elukorralduseks.
  • Seome linna tegevuskavad ja eelarve Tartu ametlike arengudokumentidega ning viime need pärisellu: energiatõhus ja taskukohane elamufond; jalakäija ja rattur kui norm; kättesaadav ja toimiv ühistransport; ligipääsetavad avalikud teenused; turvaline ning vaimset tervist toetav ja taastav linnaruum igaühele.

1) Taskukohane ja kliimasõbralik kodusoojus

Probleem: kaugkütte hind on tõusnud; hoonete energiatõhusus on ebaühtlane; üleminek madalaheitelistele lahendustele on aeglane ning energiat raisatakse.

Lahendused

  • Kaugkütte hinna läbipaistvus ja õiglane hind: loome koos Greniga avaliku „soojuse hinna läbipaistvusaruande“ (kütus, investeering, tootmine, jaotus, säästmine) ning arutame seda kord kvartalis volikogu komisjonis, et ühiselt soodustada energiatõhusust igal sammul.
  • Kiirendatud renoveerimise teekaart: linna garantiifond korteriühistutele (fookus 1960–1990 hoonestus), et katta projekti- ja omaosaluse puudujääke; eelistame põhimõtet „renoveeri õigesti üks kord“.
  • Madalatemperatuuriline kaugküte ja jääksoojus: pilootkvartal(id) koos kaugjahutuse ja päikese kaugkütte lahendustega; munitsipaalhoonetes 100% BMS-jälgimine hiljemalt 2027. aastaks.
  • Energiavaesuse leevendamine: sihitud toetus renoveerimise omaosalusele sissetuleku alusel; linna energiakonsultandi teenus igas linnaosas.
  • Soojakaod alla: lisaks energiahinna ohjamisele vähendame järjekindlalt soojakadusid ja „õhu kütmist“.

2) Liikuvus: „10–15 minuti Tartu“

Probleem: tänavaruum ei ole ühtlaselt turvaline; rattataristu katkeb; jalakäija on kiires liikluses sageli kaotaja. „15 minuti linna“ ehitamine ei tohi tulla rohealade ja nende sidustatuse arvelt; teenuste ühtlane kättesaadavus on ebaühtlane.

Lahendused

  • Terviklik rattavõrk ja rahustatud tänavad: viime ellu tänavaruumi projektid; lisame joondatud rattakoridorid põhja–lõuna ja ida–lääne suunal; koolide ümbruses vaikimisi 30 km/h; piloteerime „mängutänava“ kontseptsioone.
  • Ühistranspordi uuendus: „roheline“ ühistranspordi koridor peatelgedel + ristiliinid; lihtsustame piletisüsteemi koostöös Lõuna-Eesti KOV-idega (soodsad perioodi- ja tsoonipiletid, ajakohased graafikud), ühendades Tartu ühtseks teenusruumiks lähiregiooniga.
  • Talihooldus: kõnni- ja rattateede prioriteetne hooldusjärjekord; avalik talihoolduse kaart.
  • Tänavahaljastus: uute tänavate projekteerimisel ja rekonstrueerimisel tõstame fookusesse haljastuse, mis teeb tänava jalakäija- ja ratturisõbralikumaks ning summutab müra.

3) Tartu – looduse pealinn: kaitstud, kureeritud, elurikas

Probleem: ebajärjekindlus linnaroheluse ja selle terviklikkuse kaitsel; rohealade vähene sidustatus kliimaeesmärkidega; elurikkuse vähenemine; lühinägelikud planeeringud tekitavad tulevikukahjusid.

Lahendused

  • „Rohelise kilomeetri“ norm: iga uus arendus peab looma sidusa rohelise ühenduse järgmise rohealani; rajame terviklikud rohekoridorid, arvestades nii inimeste kui linnaloomade vajadusi.
  • Puude kaitse ja juurdekasv: linna puude netokasv +10 000 puud 4 aastaga; karmim järelevalve ehitustel; parem hooldus (sh talihoolduse kahjude ennetus).
  • Emajõe ja lodumetsade kaitse: vähendame üleujutusriski looduspõhiste lahendustega; vihmaaedade programm eramajadele.
  • Kaldad vabaks: välistame Emajõe kallaste täisehitamise; hoiame flora ja fauna elujõulisust; vähendame üleujutus- ja saasteriske.
  • Peatame rohealade terviklikkust lõhkuvad planeeringud.

4) Kliimaneutraalsuse kiirtee

Probleem: alahinnatakse ajakriitilisi samme; iga viivitus kallistab lahendusi ja halvendab elukeskkonda, majanduslikku toimetulekut, tervist, võrdsust ja kriisikindlust.

Lahendused

  • Vahe-eesmärgid „Kliimaneutraalne linn 2030+“: kasvuhoonegaaside (KHG) ühiku heide –55% vs 2010; linna otseheite vähendamine –40% aastaks 2030; iga-aastane avalik KHG-inventuur ja seire.
  • Koondaruandlus: vähendame KHG vähemalt poole võrra 2030. aastaks ning avaldame edusammud igal aastal.
  • Päikeseenergia kiirprogramm: paneelid koolide, spordihoonete, suurte avalike hoonete, kaubanduskeskuste ja parkimismajade katustele; linna ühisostuplattvorm korteriühistutele.
  • Ringmajandus: ehitusjäätmete sortimine vähemalt 90% tasemele; taaskasutuspark (materjalipank, remonditoad, laenutuskeskused).
  • Puhta vee programm: kaitseme joogivee varusid, taastame põhjavee taset, säästame kastmisvett; parandame Emajõe vee kvaliteeti ja vähendame reostuskoormust.

5) Õiglane ja ligipääsetav linn

Probleem: halvad ruumilahendused vähendavad elukvaliteeti ja süvendavad ebavõrdsust. Sotsiaalteenused on liialt ametnikukesksed; puudub süsteemsus ja läbipaistvus, mis kaitseks kõige haavatavamaid.

Lahendused

  • Universaalne disain: uued tänava- ja hooneprojektid vastavad ligipääsetavuse standarditele; iga rekonstrueerimine parandab ligipääsu. Auditeerime teeninduspunkte ja viime Tartu 2024 head praktikad püsistandardiks (sh info ja sündmuste ligipääsetavus).
  • „Ühe ukse“ sotsiaalteenused: digisõbralik ja füüsiline teenus, mis väldib abivajaja solgutamist; abi on kiire, põhjalik ja väärikas; tõstame sotsiaal- ja lastekaitseteenistuse töö läbipaistvust ja usaldust.
  • Ennetus ja tugi: rakendame ennetusteenustes AI-võimalusi; kriisitugi (nt energiakulude šokid) ja võlanõustamine.
  • Vaimse tervise esmatasand: loome kiire ja süsteemse abi ning parandame ligipääsu – iga inimene loeb.
  • Eluasemeprogramm: arendame taskukohaseid üürikortereid; vähendame energiavaesust olemasolevas fondis.

6) Laste, noorte ja perede Tartu

Probleem: linnaruum ja ametkondlik praktika jätavad lapsed ja pered liiga tihti tahaplaanile; lastekaitse peab olema sisuline, lastest lähtuv ja usaldust suurendav.

Lahendused

  • Turvaline koolitee: programm kõigile koolidele; koolihoovid rohelisemaks (varjud, joogiveepunktid, liikumis- ja puhkamisalad).
  • Huviharidus ja sport: avatud spordiplatsid igas linnaosas; noorte rohekogukonna eelarve (miniosaluseelarve koolidele); loovust arendavad mänguväljakud üle linna.
  • Võrdne juurdepääs haridusele: hea gümnaasiumiharidus ei sõltu elukohast; laiendame täiskasvanuharidust.
  • Kogupäevakool: lihtsustab üld- ja huvihariduse omandamist.
  • Lastekaitse kvaliteet: tõstame professionaalsust, toetame töötajaid; tugev järelevalve seaduslikkuse ja eesmärgipärasuse üle.
  • Kriisiabi: tagame laste ja perede vaimse tervise kriisiabi; ametnikele koolitused ja juhised, et vältida ohvrite taasohvristamist.
  • „Üks kontakt – üks juhtumiplaan“: määrame juhtumikorraldaja; pere ei pea oma muret kõikjal uuesti jutustama.
  • Lähisuhtevägivalla ohvrite turvaplaan: koostöö koolide, lasteaedade ja sotsiaaltöötajatega; ajutine turvakoht, psühholoogiline tugi, õigusabi kulude toetamine.
  • Vaimse tervise tugi: psühholoog/tugispetsialist igas koolis ja lasteaias; laste teraapia (kuni 18 a) abivajajale tasuta, kulu katab linn.
  • Huvihariduse võrdsus: toetus sõltumata pere sissetulekust, et ükski laps ei jääks huvitegevusest kõrvale.
  • Kogukondlik lapsehoid: vajadusel kogukondlik teenus linna rahastusel ja koordineerimisel.
  • Lasteaiatasu ja koolitoit: toetame tasu olulist vähendamist ning tasuta toitu kõigile lastele.

7) Eakad ja väärikas vananemine

Probleem: elukaare lõpp ei tohi olla bürokraatlik „kulu“, vaid prioriteetne hoole ja väärikuse küsimus.

Lahendused

  • Koduteenused: koduabi, toidukorvi kojutoomine, väikeremondid ja eritransport linna toel, et inimesed saaksid kauem kodus hakkama.
  • Päevakeskused: igas linnaosas tugikeskus seltskonna, tegevuste ja päevahooldusega; üksilduse leevendamine.
  • Hooldusravi: koostöö haigla ja perearstidega; tugev kodune õendusabi ja füsioteraapia vähendamaks hooldekodule survet.
  • Liikumis- ja sõiduvabadus: tasuta või soodne ühistransport ka tipptundidel.
  • Digitaalne tugi: linna „digimentori“ programm – koolitused ja individuaalne abi e-teenuste kasutamiseks.

8) Puudega inimeste õiglane ja ligipääsetav Tartu

Probleem: erivajadustega inimeste vajadused ei ole piisavalt mõistetud ega arvesse võetud; ressursse on vähe ja olukorra tõsidust ei tunnistata.

Lahendused

  • Ligipääsetavuse standard: kõik uued ja renoveeritavad hooned ning tänavad vastavad nõuetele; avalik ligipääsetavuse kaart.
  • Isikliku abistaja teenus: suurendame mahtu ja kättesaadavust, et iga puudega inimene saaks vähemalt miinimumhulga abistajatunde.
  • „Üks uks“ tugiteenustele: selge ülevaade abivahenditest, transpordist, hooldusest ja nõustamisest linna kodulehel ja teeninduspunktides.
  • Kaasav haridus ja töö: koolides tugispetsialistide võimekuse kasvatamine; tööpraktika ja töökohtade loomine linnasüsteemis.
  • Transport kõigile: lihtsam ja kiirem invatranspordi tellimine; piloot väikeste elektriliste ligipääsubusside liinidega.
  • Tugiisikute palgasüsteem: motiveeriv ja sotsiaalseid garantiisid pakkuv lahendus abistajatele.

9) Targa ülikoolilinna majandus

Probleem: targa majanduse potentsiaal jääb ametkondliku loiduse ja bürokraatia taha; ülikoolide loodud väärtus ei jõua piisavalt tööturule ega linnaeelarvesse.

Lahendused

  • Teaduse avatus: ülikoolide teadustöö tulemused avatuks edasiarenduseks ja koostööks ettevõtetega.
  • Linn kaasinvestorina: varajase faasi (kaas)investeeringud ülikoolide tulemuste rakendamiseks Tartus – uued investeeringud ja targad töökohad.
  • Rohetehnoloogiate katseala: kliimaeesmärke toetavad pilootprogrammid koos kommertsialiseerimise toega.
  • Innovatsiooni eelistavad hanked: seame normiks, et linn eelistab hangetes nutikaid lahendusi.
  • Väikeettevõtlus: vabakontorite ja mikrotöötubade võrgustik linnaosades – „tööpesad“ rattaga ja ühistranspordiga kättesaadavad.

10) Kultuur, sport ja elav tänav

Probleem: liiga suur osa kultuurirahast liigub betooni; alahinnatakse rahvaraamatukogude rolli; vajame elukaareülest liikumis- ja osalusaktiivsust toetavat infot ja taristut.

Lahendused

  • Tänavakultuuri ja mikrosündmuste fond: tugi väikekaubandusele ja kogukondadele (hoovikontserdid, raamatukapid jmt).
  • Raamatukogud ja lugemistoad: toetame tegevust, töötajaid ja uue lugemisvara soetamist.
  • Jõekalda avalik ruum: varju- ja vihmakaitse, ujumiskohad (sh lemmikloomadele), väikesed ujukaiad; Emajõe pargialade teadlik ja terviklik säilitamine.
  • Kultuuritöötajate palgareform: sammu pidamine üleriigilise tasemega; töötajate panuse väärtustamine.
  • Välitreeningu väljakud: kõikidesse asumitesse, varustatud turvalise harjutusinfoga; sportimisvõimalused lastest eakateni.

11) Avatud valitsemine ja kaasamine

Probleem: stabiilsus on pöördunud stagnatsiooniks: läbipaistvuse puudus, nõrk kodanikuühiskonna jõud, sõltuvussuhted ja arutelukultuuri hääbumine.

Lahendused

  • Kaasav juhtimine: kogukonna ja erialaekspertide sisuline kaasamine; kehtestame osalemisürituste ajakulu tasustamise põhimõtte.
  • „Rohepööre selgeks“: iga suure muudatuse juurde selgitav kalkulaator (kodu soojusarve, liikumisaja võit, CO₂ mõju), et kulud oleksid põhjendatud ja eesmärgipärased.
  • Kogukonnakeskused: igasse linnaossa tasuta ruum kodanikuühendustele; naabrusleppe standard uutesse arendustesse.
  • Läbipaistvus ja järelevalve: teeme linnavolikogu revisjonikomisjoni töö avalikuks ja nõudlikuks linnavalitsuse suhtes.

12) Turvaline Tartu: ennetus ja hool

Probleem: turvatunne on baasvajadus – usaldus suhtluses peab väljenduma ka tegudes.

Lahendused

  • Lähisuhtevägivalla ennetus: ühtne, praktiline ja järjekindel süsteem koos politseiga; piisav ajutine majutus, psühholoogiline ja juriidiline abi; koordineeritud töö sotsiaalteenistuse ja MTÜ-dega.
  • Rahustatud liiklus: jalakäija-alad koolide ja lasteasutuste lähedal; roheliste fooritsüklite pikendamine, et eakas, laps ja puudega inimene saaks väärikalt üle tee.
  • Hea linnaplaneerimine: tõstab heaolu ja turvatunnet ning loob paremad võimalused tööks, ettevõtluseks ja elamiseks.

13) Loomasõbralik Tartu

Probleem: loomasõbralikkus on alahinnatud; lemmikute ja linnaloomade vajadused jäävad tihti arendustes tähelepanuta.

Lahendused

  • Varjupaiga võimekus ja „puhkus perre“ programm: ennetus koos loomaomanike kooliga ja soodsa kiipimisega.
  • Elurikkust hoidev niitmine: niitmisrežiim, mis kaitseb metsloomi; ürituste korral mürareostuse arvestamine; pikem pesitsusrahu parkides ja haljasaladel.
  • Rohekoridorid: säilitame ja rajame ühendusi metsloomade ja lindude elupaikade kaitseks.
  • Koerte mänguväljakud: asumipõhised alad; käpasõbralik tänavahooldus ja käiguteed rohealade läheduses.

14) Targad rahaotsused

Probleem: linna raha on linlaste raha. Raiskamine tähendab vajalike otsuste edasilükkamist, mis teeb lahendused homme kallimaks. Kehv juhtimine ja järelevalve toovad halduskiusu ning peletavad inimesi ja ettevõtteid.

Lahendused

  • Haldusliku „surnuks menetlemise“ lõpp: kiirem, selgem ja lahenduskeskne menetlus.
  • Kogu elukaare kulu: rohekriteeriumid kõigis hangetes; arvestame kasutajate aja- ja rahakuluga.
  • Linnavara läbipaistvus: energia- ja hoolduskulude portaal; avalikud võtmemõõdikud:
    • renoveeritud korterite arv aastas;
    • keskkonnamõju ja KHG vähenemine sektoriti;
    • jalgsikäigu ja rattasõidu osakaal liikumistes;
    • energiavaesusriskis leibkondade arv ja osakaal.

15) Tartu – Lõuna-Eesti regionaalpoliitika mootor

Probleem: Tartu on loomulik tõmbekeskus, kuid ei tohi regioonilt ressursse „ära imeda“. Samas peab linn kandma liidrirolli vähemalt Euroopa mastaabis ning tegema koostööd nii Eestis kui rahvusvaheliselt.

Lahendused

  • Kiired ühendused: toetame üleriigilise kiire ühistranspordi arengut; vähendame autostumise vajadust ja ajakadu.
  • Rahvusvaheline ligipääs: soodustame säästvaid rongi-, bussi- ja lennuühendusi.
  • EL toetusrahad: toetame Eest i jaotamist kaheks piirkonnaks, vältimaks pealinna statistilise mõju ebaõiglast ülekandumist teistele piirkondadele.
  • Koostöö hariduses: Tartu ei kuritarvita oma rolli; hoiame ressurssi ka teiste koolide eripära arendamiseks üle regiooni.

16) Tartu ehitab

Probleem: olemasolevad ehitusplaanid ei vasta enam tegelikele vajadustele ega rahavoogudele. Prioriteediks peavad saama kliimakohanemine, elanikkonnakaitse ja päristurvalisus.

Roheliste prioriteedid

  • Elamufondi energiatõhususe ja renoveerimise kiirendamine.
  • Varjendite rajamine elanikkonnakaitseks.
  • Linna taastuvenergia tootmisvõimekuse hajutamine ja rajamine.
  • Puhta joogivee ja toidujulgeoleku võimekuse tagamine.

Kiired „esimesed 100 päeva“ sammud

  1. Kaugsoojuse hind lahti: kokkulepe Greniga aruandluse ja dialoogi formaadis; kriitiliste investeeringute audit.
  2. Talihooldus: uued standardid kõnni- ja kergliiklusteedele; hoolduse prioriteetide kaart.
  3. Kaasamishüvitis: süsteemi väljatöötamine ja jõustamine, sh temaatiline „kliima/linnalooduse“ korv.
  4. Energiavaesuse nõustamine: nõustamiskeskus + renoveerimise garantiifondi raamotsus.
  5. Ligipääsetavus: audit linna teenindusruumides; Tartu 2024 ligipääsetavuse põhimõtted püsivaks standardiks.