11.september 2023

Täna, 11.septembril 35 aastat tagasi toimus esimene Eestimaa Laul. Selle tähendust meie lähiajaloos on võimatu ülehinnata.  See ühendas Lauluväljakul  pea 300 000 inimest, kelle ainus soov oli taastada vaba ja õiglane Eesti. Meie, kes me lubasime süüa kasvõi kartulikoori, ei oodanud, et tuleb keegi teine ja teeb Eesti koja puhtaks. Me olime valmis käed külge panema – ja tegimegi seda! Pikka aega kulgesid Eesti arengud õiges suunas, kuid palju aastaid enam mitte. Pole piisav, et suudame kokku leppida ja sõbralikult koguneda vaid laulupidudeks. Üldine poliitiline õhustik ja koostöövalmiduse puudumine on hirmutav.

XV Riigikogu koosseisu kogunedes pea 5 kuud tagasi, valdas enamust meist taas lootus, et ehk nüüd ometi saame olulised arengud kännu tagant välja. Lootsime, et muutuste soov on kõigile ühtviisi tajutav, et valmisolek neid juhtida siiras ja ettevalmistus selleks piisav. Ootasime lootusrikkalt, et kolm liberaalset erakonda leiavad ühiselt poliitilist tahet, intellektuaalset kapitali vajalike reformide käivitamiseks või lõpuni viimiseks. Soovime, et avalikkuse toetus oleks konsensuslik, mis tähendab nende arutelude käigus avatust parimatele lahendustele, ideede konkurentsi, demokraatia puudujääkide parandamist ning keskendumist peamisele. Nii paraku pole läinud.

Viimased kuud on demonstreerinud kõnekalt parlamendierakondade fassaadi tagust tühjust, valitsemissüsteemi toimepidevuse nõrkust, mainimata selle ärakasutamise lihtsust. Võimuharude vahel puudub tasakaal, üksteise autonoomsest rollist lugupidamine, isikute autoriteedi austamisest ja üksteise võimestamisest rääkimata. Selline “kokteil” pole juhus, vaid pikaajalise poliitiliste arengute tagajärg Eestis. 

Jah, see on lubamatu ning ohtlik. Siit edasi on kaks valikut – kas leppida kokku, et kõik, mida saab, ei ole tegemiseks, sest nii lihtsalt ei ole õige või teha süsteem ise taas terveks.
Viimasel juhul tuleb jõustada järelevalve-funktsioonid, avatud valitsemise ja sisulise kaasamise põhimõtted, järgida hea õigusloome kirjutatud ja kirjutamata tavasid ning seista selle eest, et valitseks Eesti põhiseaduses ettenähtud võimude tasakaal. Muidugi on ka kolmas tee – jätkata senist küünilist praktikat kuni hääli jagub, keskendudes üha enam avaliku huvi asemel erahuvide teenindamisele.

Võib-olla on veel vara kuulutada kogu liberaalne demokraatia Eestis läbikukkunuks, aga valitsusvastutust kandvate erakondade juhid peaksid sellise perspektiivi ja oma tegevusetuse seost siiski mõistma. Võimalikud tagajärjed ei ole nii ainulaadsed, hiljutisi õppetunde Eestist ja mujalt võiks veel mäletada. Vältides oma tänaste tegude ja tegevusetuse eest vastutuse võtmist, kiirendatakse pendli liikumist teise äärmuse suunas veelgi. 

On 7 asja, mida Rohelised uuelt poliithooajalt ootavad:

  1. Valitsusremonti ja keskendumist olulisele – Eesti demokraatia tervise tagamisele. Peale seda saavad tulla püsivad pikaajalistele kokkulepetele tuginevad otsused nii Eesti julgeoleku, majanduse, hariduse, tervishoiu, regionaalarengu kui ka elurikkuse edendamiseks. 
  2. Ootame valitsuselt eelnimetatu arenguks vajaliku otsustusprotsessi läbipaistvuse ja sisulise kaasamise tagamist, tervikpildi ja seoste mõistmist ning suutlikkust seda selgitada. Poliitilist korruptsiooni soosiv praktika tuleb lõpetada ja tõsta oluliselt juhtimiskvaliteeti. 
  3. Kliimaministeeriumi ja selle haldusalas oleva suunamisel lähtumist Eestile rahvusvaheliselt võetud keskkonnahoiu kokkulepetest, mitte partei sponsorite erihuvidest. Peame kriitiliseks keskkonnaorganisatsioonide kui avaliku huvi kaitsjate laialdast kaasamist. Kitsastest ärihuvidest lähtuv otsuste langetamise muster ei taga meie ees seisvate keskkonnaprobleemide lahenemist, vaid halvendab majandusolukorda, elukeskkonda ning Eesti ühiskonna toimimist veelgi. 
  4. Obstruktsioon Riigikogus peab lõppema, seadusandliku kogu töövõime – selleks vajalikud õiguslikud, materiaalsed- ja inimressursid – tuleb tagada tingimusteta nagu ka teiste põhiseaduslike institutsioonide töövõime selleks vajalike vahenditega.
  5. Eesti riigieelarve peab saama läbipaistvaks, jälgitavaks ja olema koostatud avalikes huvides. Kokkuhoiukohti Eestil on, bürokraatia on end isetootev, sellisena eesmärgipäratu ning koormav.
  6. Peame oluliseks, et Eesti 2035 eesmärgid on aluseks kõigile poliitikatele ja otsustele ning keskkonnamõjude hindamine ning sellega arvestamine muutub korruptsioonivabaks. 
  7. Toetame kohalike omavalitsuste finantsvõimekuse olulist parandamist, sest see on avalike teenuste tagamiseks Eesti erinevates piirkondades kriitilise tähtsusega. Lisaks on sellel parem võimude tasakaalustatuse mõõde ning tugev õigluse komponent. Metsküla Algkooli sulgemise saaga ja teised taolised juhtumid üle Eesti õõnestavad kogukondlikku sidusust ja riigi usaldusväärsust. Sellised olukorrad ei tohi enam korduda!

Jõudu tööle!