Riigikogu põhiseaduskomisjon leiab, et Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks maksta tulnud kautsjon pole ületamatult suur. Erakond Eestimaa Rohelised pöördus riigikohtusse, sest nende hinnangul ei võimalda 4100 euro suurune kautsjon kõigil kandideerida.
Kautsjoni suurus on kirjas Euroopa Parlamendi valimiste seaduses ja selleks on valitsuse kehtestatud kuupalga viis alammäära – tänavu 4100 eurot. Põhiseaduskomisjon leidis, et selline summa pole nii suur, et piiraks kandidaadi õigust valimistel osaleda, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Viis alampalka on väga õiglane iseenesest. On pikalt ette teada, et need valimised tulevad ja on ette teada ka kautsjoni umbkaudne suurus ehk seda saab arvestada ja planeerida,” ütles põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras (Eesti 200).
Seda seisukohta jagasid nii koalitsiooni kui ka opositsiooni kuuluvad erakonnad.
“Kautsjonil on ka teine eesmärk teadlikult, et piirata nii-öelda juhuslikke kandidaate või neid kandidaate, kes seda protsessi tõsiselt ei võta. Või kellel puudub võimalus osutuda valituks. Kautsjon täidab olulist eesmärki. See ei ole ainult rahaline takistus või karistus, nagu seda käsitletakse,” sõnas põhiseaduskomisjoni liige Helir-Valdor Seeder.
Riigikohtusse esitasid kaebuse rohelised, kelle juht Evelyn Sepp ütles, et küsimus on selles, kas Eesti inimestel on võimalik varandusliku tsensuseta olla kaasatud poliitikasse.
“Kui keskmine tööl käiv inimene peaks säästma kaugelt üle kolme kuu kuupalga ainuüksi sellepärast, et seada ennast valimistel üles, siis ei ole adekvaatne vastus sellele, et ta teadis seda viis aastat ette,” ütles Sepp.
Õiguskantsler, ütles oma arvamuses et: kautsjoninõue on põhiseadusega kooskõlas. Samas tuletab õiguskantsler meelde, et juba viis aastat tagasi palus ta riigikogul kaaluda varianti, kus kandidaadil oleks mitu alternatiivset võimalust enda tõsiseltvõetavuse kinnitamiseks – maksta kautsjonit või koguda allkirju.
Vabariigi valimiskomisjoni esimees Oliver Kask ütles, et mõnedes riikides tulebki kautsjoni asemel koguda toetusallkirju. Tegemist on poliitilise valikuga.
“Võib-olla allkirjade kogumise puhul toob see kaasa täiendava töökoormuse ja aja surve ka valimiste korraldajatele, kes peavad allkirjade õigsust kontrollima ja see sunniks varem juba kandidaatide nimekirjaga välja tulema, et hakata allkirju piisavalt aegsasti koguma, et see protsess jõuaks õigeks ajaks lõpule,” lausus Kask.
Riigikohus ei soovinud esmaspäeval veel Euroopa Parlamendi valimiste kautsjoni teemat kommenteerida.
13.05.2024, ERR
Anne Raiste
Põhiseaduskomisjoni hinnangul ei ole eurovalimiste kautsjon liiga suur