Edastame erakonna Eestimaa Rohelised ja meie valijate nimel koalitsiooni moodustajatele Roheliste kõige olulisemad teemapunktid ja loodame, et mõtlete need Eesti tulevikuplaani koostades läbi.
Tegelik julgeolek on energiajulgeolek
Rohelised soovitavad Reformierakonnal tunnistada oma vigu ja venitamist Eesti energiajulgeoleku tagamisel. Enam kui 10 aastat kestnud üleolev, pilkav ja asjatundmatu suhtumine taastuvenergiasse ning senini kestev tegude puudumine tegi energiakriisi Eestile väga raskeks. Kõigi nende pikkade aastate jooksul pole just poliitilise tahte puudumise tõttu rajatud Eestisse mitte ühtegi meretuuleparki, kuigi esimesed neist oleks võinud valmis olla juba eelmisel kümnendil.
Rohelised soovitavad keskkonnahoidlikult planeeritud ja kaldast kaugel eemal paiknevate meretuuleparkide ehitust. Parimaks lahenduseks on, kui omanike hulka kuuluks ka erinevad taastuvenergia-ühistud, et investeerida ja kasumit jagada saaks kõik Eesti kodanikud. Läänemere piirkonna meretuulepargid toodavad elektrit väga hästi just talvel, sest tuuled on siis tugevamad. Meretuulepargid suurendavad elurikkust, tekitades meres väärtuslikke vertikaalseid pindu ja varjumisvõimalusi. Korraldage ka nn esimese laine tuuleparkidele liitumispunktide kavandamine. Ja see kõik peab toimuma kohe, sest enam kui 10 aasta jooksul pole sisuliselt midagi tehtud.
Meretuulepark enne Nursipaluga edasiminekut!
Looduskaitse peab toimuma päriselt
Teine Reformierakonna juhtimisel tekitatud probleem on üleraie. Metsade liiga intensiivne raie tekitab süsinikuheidet ja elurikkuse vähenemist. Koheselt on vaja kehtestada summaarse raiemahu piiramine Eesti metsadest 5 miljoni tihumeetriga aastas, et kompenseerida viimasel kümnel aastal toimunud üleraiet. On oluline, et koalitsioonilepingus leiaks kajastamist järgmised suunad: metsade säästva majandamise nõuete täitmine nii era- kui riigimetsas; suunavõtt püsimetsamajandusele ja lageraiete mahtude piiramine; metsade kasutus peab säilitama erinevad metsatüübid (sh vanad metsad), mis tagab elurikkuse; metsateatise väljastamise keelamine ilma keskkonnamõju hindamiseta uuendusraietele looduskaitsealadel ja piiranguvööndis; looduskaitseseadusesse tuleb lisada pesitsusrahu ja raiekeeld kevadsuvisel ajal – pesitsusrahu nii riigi- kui erametsas peab kehtima alates 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel alates 15. märtsist kuni 31. augustini. Lindude pesitsemise perioodil peab olema keelustatud ka maharaiutud võsa ja okste purustamine, et jätta ellu oksahunnikutes pesitsevate lindude pesakonnad.
Aeg on riigil hakata päriselt täitma keskkonnaalaseid seadusi – see tähendab Elurikkuse strateegia jälgimist ja Säästva arengu seaduse täitmist. Samuti meenutame rahvusvahelist kokkulepet, et 30% maismaast (kõige süsinikurikkamad ja elurikkamad alad) ja 30% merest tuleb võtta kaitse alla, et täita elurikkuse strateegia eesmärke. Muuhulgas peaks see tähendama, et kaitsealadel kaitstakse eeskätt loodust, elupaiku ja kogu elurikkust, mitte ainult kaitsekorralduskavas esiletõstetud kaitsealuseid liike.
Vaesus ei tohi kasvada ja ohustada tervist
Kiire inflatsiooni tingimustes on hädavajalik tõsta kohe tulumaksuvaba tulu piiri 1000 euroni kuus. Töötava pensionäri töötasule tuleb rakendada eraldi arvestatavat lisa-tulumaksuvabastust vähemalt 400 euro ulatuses, et soodustada jõukohast panustamist ja heaolu ning vähendada üksildust ning vaesust.
Eriti kiiresti on vajalik vabastada ettevõtete kulutused haiguste ennetusele, tervishoiule (sh ravi ja ravimid), taastusravile, hambaravile ning hooldusravile karistuslikust, nn erisoodustusmaksust, et ettevõtted saaksid hoolitseda oma töötajate ja nende lähedaste tervise eest parimal võimalikul moel. See toob tervishoidu lisaraha, vähendab haiguspäevi ja töötajate stressi ning vabastab ettevõtted ebaõiglasest ning mittevajalikust karistuslikust maksust.
Ühtlasi on vaja erisoodustusmaksust vabastada ettevõtete kulutused, mis tehtud töötajate jalgrattakasutuse tõstmiseks – autokasutuse asemel. Juhul, kui teetegi ühistranspordi taas tasuliseks, on kindlasti vaja erisoodustusmaksust vabastada ettevõtete kulutused töötajate ühistranspordikulude hüvitamisel.
Tuleb toetada mahetootmist
Eesti pole kasutanud oma suurt võimalust saada mahetoitu tootvaks maaks. Praegu toimub pigem tagasi- kui edasiminek. Lisaks pikemale kavale, kuidas toetada Eesti põllumeeste üleminekut mahetootmisele, vajab Eesti koheselt mahetoidu käibemaksu alandamist 5 protsendile. See on väga kiiresti tehtav muudatus, mis aitab toime tulla inflatsiooni tagajärgedega ja leevendada veidigi mahetootjate väga rasket olukorda. Mahetootmisega kaasneb mineraalväetiste ja pestitsiidide kasutamise vähendamine, veekogude reostuskoormuse langus ning ühtlasi väga paljude haigusriskide vähenemine.
Teised ettepanekud, mida võiksite arvestada, on kirjeldatud siin: https://rohelised.ee/programm/