Kogu Euroopal seisavad ees Ukraina, rahu ja väärtuste tagasivõitmise aastad, aga Eestit ootab veel mitu ülesannet: keskkond, korruptsioon ja koostöö. Kõige aluseks see, kuidas Euroopa Liidu toel tekkivat rikkust jaguks Eestis kõikjale. On võimatu kujutleda energia- või toidujulgeolekut sidusa ühiskonnata või loodust edasi rüüstades.
Mida teevad Rohelised teisiti?
Meie Euroopa Liidu vaade on lühidalt järgmine:
1. Regionaalarengu käimalükkamiseks tuleb meie hinnangul jagada Eesti kaheks toetuspiirkonnaks ehk Tallinn eraldi ja siis kogu ülejäänud riik. See tooks kaasa senisest suuremad toetused maapiirkondadele ja regioonidele väljaspool pealinna kuldset ringi ning väiksema omaosaluse. Vastasel juhul ootab meid ees veel suurem ääremaastumine, elu lahkumine maalt, millega käib kaasas süvenev keskkonnareostus lagastatud metsa, turbakaevanduste ja rikutud veesüsteemidega.
2. Toetusraha mõte on tekitada regionaalse koostöö kaudu suure ja positiivse mõjuga muutusi, hästi tasuvaid ja kestlikke töökohti, mille kasu jääks kohalikele inimestele, aga tehes seda loodust säästvalt. Olukord, kus kohalikud ei tunne end peremehena, vastutajana ja kus kahju jääb neile, aga kasum sõidab minema, on selle põhjuseks.
3. Kohaliku ressursi väärindamine. Eestil peab tekkima puhta energia tootmisvõimekus ja seda hajusalt. Kas taastuvenergia on moraalne valik? Osaliselt muidugi, kuid see on ka majanduslik paratamatus ja julgeoleku tagaja, sest ilma puhta energiata pole ühelgi siin toodetud kaubal peagi enam välisturule asja. Pealegi on pangad selliste projektide rahastamisel kraani kinni keeranud. Ja veel: energiasõltumatus Venemaast on saanud sellesama julgeoleku nurgakivi, mis on uus reaalsus.
Energiajulgeolek tähendab riskide hajutatust – nii geograafilist kui tehnoloogiate vahel –, olgu siis tuul, päike, maasoojus, hüdroenergia, biometaan, vesinik, salvestus. Peale selle välisühendused lisagarantiina. Põlevkivist elektri tootmise lõpp on käes. Peame leidma endale uue rahvusliku uhkuse ja Ida-Viru majanduseluga eraldi tegelema. Üleminekuks on veel mõni hea aasta aega.
4. Et inimesed ja kapital kokku viia, vajab Eesti korralikku liikuvusreformi. Rohelised ühendavad Eesti ja Euroopa toimivate ühistranspordisüsteemide ja soodsa perioodipiletiga. See ei tähenda järjekordset piletisüsteemi hanget, vaid reaalselt seda, et inimesed pääsevad sundvalikust ja saavad päriselt soodsalt liikuda kogu Eestis: tööle, kooli, sõprade ja pere juurde.
Sama on teinud paljud Euroopa riigid. Kuna vajadusega saada säästvalt ühest punktist teise kaasneb keskkonnakaitse kohustus vähendada transpordist tekkivat reostust ja õhku paisatavat CO2, on rõhk toimival ja tasukohasel ühistranspordil nii Eestis kui piiriüleselt.
5. Euroopa nelja põhivabaduse kasutamisel on veel üks takistus, mis tuleb kõrvaldada: bürokraatia ja turgu kaitsvad kunstlikud piirangud. Meie väikesed ettevõtted murravad selles rägastikus hambad sageli veel enne, kui nad alustadagi saavad.
Roheliste hinnangul pidurdab ettevõtete kasvu siseturu tõke litsentseerimise-registreerimise kohustusega igal turul eraldi, olles kallis ja ajamahukas. Kui toode või selle element on ühel turul registreeritud ja see vastab ELi reeglitele, peab sellest piisama ülejäänud turgudele minekuks. Nimetame seda ühe ukse reegliks ja lõpetame konkurentsi piiravad nähtamatud bürokraatlikud piirangud Euroopa sisepiiridel.
Ühtne ja vaba turg peaks seda sisuliselt tähendama. See toob ühtlasi kaasa senisest innovaatilise ja konkurentsivõimelisema Euroopa ja väikeste ettevõtete kiirema kasvu.
6. Regionaalarengu toetamine tähendab rohelistele veel kaht asja: elanikkonna- ja keskkonnakaitset, mis kokkuvõttes on meie julgeoleku võti.
Elanikkonnakaitse tähendab kohalikku ettevõtlust, töökohti, koostööd, kohaliku ressurssi väärindamist, hajutatud elektritootmist, samuti toidujulgeolekut ja varustatust, muidugi ka päästevõimekust ja avalike teenuste kindlat toimimist kõikjal.
Näeme siinkohal ette kohalike tootjate, sealhulgas toidutootjate hangete suunamist regionaalselt ja varu tekitamist ja hoidmist lokaalselt. Selle mõte on tagada püsiv motivatsioon kohalikele väiketootjatele ja kindlustada neile püsiv töö ja sissetulek.
Ühist kasu toovad aga eluks vajalikud toimivad teenused kohapeal. Kohalik pood pole üksnes lett, kust osta, vaid üleriigiliselt korraldatud varu, väikepoodide võrgustik, kus pood on ühtlasi julgeolekuvaru hoidja, sest nii oleks see kõige mõistlikum.
7. Viimane suur teemaplokk on rohelistele keskkond ja sellealane korruptsioon.
Kõik on kuulnud, et korruptsioon teeb inimesed vaeseks. Eesti inimesed ongi suures osas vaesed ja aeg on see nõiaring peatada.
Vaadakem kõik koos korraks peeglisse: kuidas see “kodumets” maha raiuti või kuidas viimase kümne aasta jooksul 15 000 hektarit kõrge kaitseväärtustega Eesti looduskaitsealasid lagedaks saadi raiuda või 1 500 000 sealt raiutud tihumeetrit “ahju aeti”. Ja mitte keegi ei vastuta!? Et meil käib siiani totaalne manipuleerimine metsa- ehk elurikkuse statistikaga ja Eestit ähvardab Euroopast kõige selle jama pärast sadu miljoneid eurosid keskkonnarikkumiste trahve!
Kuidas on võimalik, et meil on tuhandete hektarite kaupa turbavälju, mille rohestamise ega kahjukandmisega keegi ei tegele, need, kes kasu välja võtsid, on osavalt haitunud, maha on jäänud rikutud loodus, rikutud veesüsteem ja kuivade kaevudega hädas inimesed?
Või miks toetada mineraalväetiste ja taimemürkide kasutamisel põhinevat intensiivset, mulda kurnavat põllumajandust, mille kõrvalmõju teeb haigeks nii inimesed kui looduse veel sadade kilomeetrite kaugusel? See lausa kahjustab toidujulgeolekut.
Või naeruväärne prügimajandus, rääkimata siiani puuduvast normaalsest ringmajandusest! Inimesed jooksevad üksiku kilekoti järele, sordivad prügi, aga keegi teeb sellest äri nii, et meile kõigile on see ebaõiglaselt kulukas.
Või kõik need “kohalikud kaevandused” või Pandiverre plaanitav teine fosforiidisõda! Seesama muster, kohalike vaeseks tegemise strateegia on meil juba kaua kasutusel.
Kuidas selgitada veel ilmekamalt, et selles pole süüdi EL, vaid siinsed parteid ja poliitikud! Tagajärjeks saastatud keskkond, oht jääda ilma veeta, puhta toidu kasvatamise võimaluseta, sõltuda ravimitest ja surra noorelt vähki või infarkti, mille suhtes jõuab üha enam teadlasi tõdemuseni, et keskkonnasaastel on kõigis nendes hädades mängida üha suurem roll.
Seda loetelu võib pikalt jätkata, aga oluline on mõista, et see on süsteemne ja poliitiliselt motiveeritud tegevusetus. Rohelised on sellise korruptiivse ja Eestit kahjustava poliitika vastu nii siin kui Euroopas!
Puudub fantaasia, mida kasutades kujutleda uut, õitsvat majandust ressurssideta nagu puhas õhk, vesi, toit, elurikkus, mets. Need on baasvajadused, milleta ei ole Euroopas ega Eestis rahu ega vabadust.
Ärme raiska enam oma võimalusi ja teeme lihtsalt teisiti! Võtke palun oma julgus kokku ja hääletage raiskamine ja selle läbi rikkaks saada ihkajad maha! Valige Eestile ja Euroopale targem tulevik, mille pärast poleks laste ees häbi. Ärge võtke neilt võimalust!
01.06.2024 (29.05.2024 paberlehes), Pärnu Postimees