Puudega inimesed on Eesti põhiseaduse kaitse all. Kõik kohandused, mis nende liikumis- ja toimevajadusi arvestades tehakse, peavad lähtuma põhimõttest, et see pole “eelis ega privileeg”, vaid optimaalselt vajalik, et erivajadusest ei saaks takistus, s.t. et võimalused oleks võrdsed.
Liikuda ühelt korruselt teisele, pääseda bussi, spordisaali, kooli, teatrisse, isegi Raekotta. Käia igapäevaselt tööl, lasteaias, ülikoolis, kasvatada oma lapsi jne.
Lõpp-tulemuseks peavad olema võrdsed võimalused ja nende vajaduste toetamine ja tagamine tuleb kaugelt enne tilu-lilu kulusid, ega tohi piirduda “moepärast aitamise”, vaid toimevõime tagamisega.
Argipäev erineb sellest sihist muidugi mäekõrguselt. ja vahel mitte objektiivse rahapuuduse, vaid poliitiliste arusaamiste ja eelistuste tõttu.
Arutasime seda tegelikkust ka Händikäpp MTÜ inimestega.
Ikka uuriti, et kas Eestimaa Rohelised üldse teavad, mis mured inimestel on, ja kas me midagi valimistel ka lubame.
Sain kinnitada, et olukord on meile tuttav, ja abivajaduse osas küllalt selge arusaam olemas.
1. Isikliku abistaja teenuse maht peab vastama reaalsele vajadusele. Nii abitundide kui selleks vajalike inimeste poolest.
2. Tugiisiku palgareform koos sotsiaalsete tagatistega. Lisaks võimalus lubada ka pereliige paindlikult appi nii, et tal säiliks soovi korral võimalus jätkata ka oma professionaalse töö ja eluga. Rohkem eesmärgikohast paindlikkust!
3. Sotsiaaltranspordi maht peab vastama reaalsele vajadusele, mis tagab konkreetse inimese igapäevase liikumisvajaduse a la tööle, kooli ja täitma enda muid sotsiaalseid kohustusi.
Tartus on selle maht täna 50 eurot kvartalis, mis on naeruväärne. Reaalsusega suuremas kooskõlas oleks sellise mahu arvestamine pigem nädalaks.
Lisaks tuleks sotsiaaltranspordi teenusepakkumise turule lubada kõik need ettevõtted, kes selleks sobivat transporditeenust nii ehk naa pakuvad, aga seeläbi oleks abivajadus paremini kaetud.
4. Linnaruumi ligipääsetavus. Kõik uued projektid, kõik töös olevad projektid ja kõik plaanitavad renoveerimis- ja arendusprojektid peavad vastama 100% ligipääsetavusstandarditele! Sellest peab saama iseenesestmõistetav normaalsus, mitte “teene ja vastutulek puudega inimesele.”
5. Kodude kohandamise toetus – omaosaluse olemasolu ei saa olla teenuse kättesaadavuse tagamiseks piiranguks.
KOV peab lahendama olukorrad sisuliselt ja mõistliku aja jooksul.
Juhtumid, kus inimene ootab “abi” 10 või 20 aastat, peab selle ise kõigepealt kinni maksma olenemata reaalsetest majanduslikest võimalustest, ei ole normaalne olukord mitte mingis võtmes.
Lisaks tuleb oluliselt suurendada ka toetussummat ise, et see vastaks vajaduspõhiselt plaanitavatele töödele.
6. Erivajadustega lastele erilise tähelepanu ja abi osutamine on vaja toimima saada, et lapsed saaksid käia koolis, et nad saaksid vaimse tervise abi, et nende vanemad saaksid tuge ja abi, ega satuks vaesusesse, sotsiaalsesse isolatsiooni ega tervisekao lõksu, mis nende olukorda veelgi raskendaks.
7. Tartu peab suutma abi anda abivajadusest, mitte “diagnoosist”, lähtudes.
Olukord, kus tegeliku abivajaduse eiramist hägustatakse lõputute hindamismenetluste rägastikus ja käiakse abivajaja vastu aastaid kohtus, peab lõppema!
KOV-l on põhiseadusest tulenevad kohustused, mis peavad olema prioriteetsed, ja siis need, mida on küll tore teha ja lubada, aga mille mittetegemine toob kaasa ehk embameeldivusi, kuid mitte põhiõiguste kahjustamist.
8. Sildid, fotod, häälsõnumid ja muu infograafika peab läbivalt toetama info kättesaadavust avalikus ruumis. Tartu linnal on ka selles osas veel pikk maa minna. Teadvustame seda ja püüame paremini.
9. Selge sotsiaalvaldkonna juhtimine, selged vastutajad, arusaam, kellel on kohustused ja kellel õigused ning selle tagamiseks tugev eelarve kasv. Lisaks seisame põhimõtteliselt näiliste tegevuste ja süsteemisisese raiskamise vastu, mis sööb ära suure osa abivajajate abi võimalikkusest.
Kokkuvõttes kinnitame, et parem on kahjude süvenemist ennetada, kiirelt reageerida ja aidata viisil, mis on kohane ning mõista olukorra tõsidust just abivajaja kingades, sest ainult nii tekib ka poliitiline teha tahtmine ja arusaam oma vastutusest.