Avaleht

Metsaseaduse muudatused kui meie demokraatia ja looduse proovikivi

Valitsuse planeeritavad looduskaitseseaduse ja metsaseadusee nn 30/70 muudatuspakett, kus kaitstava metsa 30% soovitakse jäigalt siduda majandatava metsa 70%-ga, on tekitanud laialdast vastuseisu nii keskkonnaühenduste kui ka tavakodanike seas. Valitsuserakonnad Reformierakond ja…

Loe edasi →

Nädala idioodid ja intellektuaalid

Anvar Samost ja Huko Aaspõllu on idioodid. See on kõigile natukene roheliselt mõtlevatele inimestele selge. Mõni aeg tagasi jutusaates Samost & Aaspõllu puhkenud skandaal metsade soostamise teemadel, kus jõuti tõdemusele…

Loe edasi →

Looduskaitse raport, mis eksis metsa

Alles see oli kui meil ilmus raport riigikaitsest, kus väike kildkond mehi ajas rohkem isiklikku asja ja vähem riigi oma, tampides mutta meie Kaitseväes tehtud töö ja selle hiljutised juhid….

Loe edasi →
Punasesse riietunud Evelyn Sepp õunapuu all.

Noorte kodu ei saa oodata — miks Tartu peab alustama elamupiirkondade renoveerimist

Noorte eluasemekriis süveneb koos kliimamuutuste ja turupõhiste lahenduste ebaõnnestumisega — oodata pole enam aega. Tartu vajab strateegilist ja sihipärast investeerimist Annelinna ja teiste vanemate linnaosade täisrenoveerimisse, et säästa energiat, vähendada valglinnastumist ja luua taskukohased, kaasaegsed üürikodud, mis tõstavad kogu linna elukvaliteeti.

Loe edasi →
Naine koerakesega rohelise taime taustal

Võrdsed võimalused, mitte heategevus — Tartu kohustused puudega inimeste toetamisel

Puudega inimesed on põhiseadusliku kaitse all ning nende liikumis- ja toimetulekuvajadused peavad olema võrdsed teistega — see pole privileeg, vaid õigus. Artiklis koondame Händikäpp MTÜga arutatud nõudmised: reaalne maht isikliku abistaja teenusele, tugiisiku palgareform ja paindlikkus, piisav sotsiaaltransport, 100% ligipääsetavus kõigile avalikele projektidele, adekvaatne kodude kohandamise toetus ning erivajadustega laste süsteemne tugi. KOV-i ülesanne on tagada abi vajaduspõhiselt ja kiiresti — mitte jääda bürokraatiasse ega kanda kulusid abivajajate õlgadele.

Loe edasi →
Punasesse riietunud Evelyn Sepp õunapuu all.

Maheaed ja linn — kuidas kogukonnaaiandus tugevdab Tartut

Tartu linnaaiandus sai debatis selge tooni: kogukonnaaiad ei ole ainult hobi — need aitavad täita kliimaeesmärke, parandavad rahvatervist ja suurendavad elurikkust. Rohelised kutsuvad vähendama bürokraatiat, toetama maheaiandust rahaliselt ning nägema linnaaedu kui osa linna planeerimisest ja toidujulguse strateegiast.

Loe edasi →
inimesed istuvad reas ja kuulavad loengut vabas õhus

Elurikkus on inimeste heaolu, mitte eurohaip

Elurikkuse kaitse linnas ei ole vastand inimeste heaolule, vaid selle eelduseks. Linn ei pea olema betoonkõrb, vaid saab pakkuda puhast õhku, vähem müra ja turvalist elukeskkonda, kui väärtustame parke, metsi ja kõrghaljastust. Puu ei ole lihtsalt „post muru sees“, vaid kultuuri- ja elukandja, kelle kadumist ei saa hiljem taastada. Linn on inimeste kodu, mitte autode oma – ja see vajab arusaamist, et elurikkus on meie kõigi ühine kindlustus paremaks tulevikuks.

Loe edasi →
Naine koerakesega rohelise taime taustal

Autod või inimesed? Tartu liikuvuse tuleviku valik

Tartus toimunud liikuvusdebatis küsiti, kas linnast saab kujundada hästi korraldatud ja kõigile turvalise liikumisvõimalusega linna. Vastus on – jah! Selleks tuleb eelistada kõige nõrgemaid liiklejaid, siduda jalgratta- ja ühistranspordivõrgud, vähendada autostumist ning kasutada avalikku linnaruumi targalt. Parkimiskohtade asemel võiksime mõelda mänguväljakutele ja haljastusele, mis toetavad tervist ja elukeskkonda.

Loe edasi →

Rahuaja lapsed uues kaose maailmas

Suur osa minu põlvkonnast on elanud teadmsega, et maailmapoliitika tähendab diplomaatiat ehk pehmet jõudu. Et see on meie aja eelis – tarkus ja privileeg. Väärtuspõhine maailmakord. Kokkulepetel ja rahvusvahelisel õigusel, partnerite võimestamisel ja tasakaalul põhinev. Vähemalt …

Loe edasi →