Eesti kütuseturg on natukene nagu Parvel Pruunsild ja Helir-Valdor Seeder, kellel on kahe peale üks ja sama aju, mis mõtleb samal ajal samu mõtteid. Ka meie kütuse jaemüügiturul toimuv paneb kohati mõtlema, et kõik kütusemüüjad mõtlevad ühe ja sama peaga. Kuidas muidu selgitada asjaolu, et tanklapostidel tõuseb/langeb kütusehind samal sekundil sama palju. Teravamad keeled nimetavad seda koguni kütusekartelliks.
Möödunud nädal kinnitasa, et selles laudas on üks eriti “must lammas” nimega Olerex. Meenutan, et enne ameti otsust, panid teised kütuseettevõtted kokku pretsedenditu kampaania, millega survestasid nii riiki kui kliente arusaamisele, millise käekirja ja ebaeetiliste äritavadega ettevõttega on tegemist. Nüüdseks on Keskkonnaamet määranud Olerexile rekordilise 8 miljoni eurose trahvi. Põhjuseks, et kütusemüüja ignoreeris 2022. aastal nõuet, et 7,5% müüdud vedelkütusest peab olema toodetud jätkusuutlikult ehk taastuvatest allikatest. Selle asemel müüs Olerex külma kõhuga rohkem fossiilseid kütuseid ning võltsis kütuse saatedokumente. Tõsi, selle viimase osas on käimas kriminaaluurimine ja süüdi mõistetud kedagi veel pole. See polnud roheline tegu, see polnud aus ei riigi ega konkurentide suhtes, kes oma kohustused ausalt täitsid.
Olerex on lubanud otsuse kohtusse kaevata, kuid esimesed selgitused avalikkusele on pehmelt öeldes lapsikud ja meenutavad lasteaia lapse juttu, kes on kiviga lasteaia akna katki visanud.
“Olerex ei ole saanud ega taotlenud rahalist kasu looduse arvelt ega soovinud seadust rikkuda.” Väidetavalt olla Olerex ostnud 2022. aasta lõpus nõutud koguse biokütust koos sertifikaatidega ja ainult Keskkonnaamet on, pärast põhjalikku uurimist, nii loll, et ei saa sellest aru, kui püüdlikult Olerex on kõiki reegleid järginud.
Mis tunne tekib minul, tavalise lehelugejana? Tahes tahtmata liigub mõte sellele, et miks Olerex, kui sõnades ollakse roheline ettevõte, ei tegutse aastaringselt eesmärkide täitmise suunal, vaid teeb aasta lõpus mingi “hail mary” ja üritab viimase hetke kahtlase megatehinguga ennast puhtaks pesta?
Miks selline korporatsioon nagu Olerex ei ole suutnud aastate jooksul Keskkonnaametiga kooskõlastada nii olulist teemat, et olla kindlad, et nende tegevus vastab seadustele? Seda enam, et trahvi saadi juba 2021. aastal. Ainuke järeldus, mida toonasest väikesest hoiatustrahvist tehti oli see, et trahvi maksmine on odavam kui nõuete täitmine ja nii mängiti 2022. aastal juba veel julgemalt sikku.
Kui Olerex läheb selle asjaga kohtusse ja kaotab seal, siis on mainekahju korvamatu. Loomulikult on võimalus ka, et nad võidavad ja tõestavad, et Keskkonnaametis ei tööta pädevad inimesed. Kas see aga teeb Olerexi kollase palju rohelisemaks? Väga ei usu. Me oleme ju kogu protsessi käigus teada saanud, et Olerex pole päriselt südames roheline ettevõte, vaid lihtsalt püüab kuidagi viimasel hetkel oma paberid korda saada.
Äkki oleks ettevõttele kasulikum vabandada ja maksta trahv? Äkki oleks kasulikum muutuda päriselt oma tegevustes roheliseks? Eestile on täna ju Olerexi igal juhul vaja, sest me oleme ammu aru saanud, et konkurents meie kütusemüügi jaeturul on väga õhuke.
Marti Soosaar
Erakond Eestimaa Rohelised juhatuse liige