Maksumaksja raha raiskamine põlevkiviõlile on absurdne

Eestimaa Rohelised
10.03.2020
Pressiteade

Rohelised: Nafta hinna kõikumine näitab selgelt, et maksumaksja raha raiskamine põlevkiviõli tootmise doteerimisele on absurdne ja ohtlik 

Praegune nafta hinna kõikumine näitab eriti ilmekalt, et põlevkiviõli tootmine on tupiktee, kust kasumit ei tasu oodata. Eesti vajab kiiret üleminekut taastuvenergiale ja vesinikupõhisele majandusele, et pakkuda hästi tasustatud töökohti kiiresti kasvavas majandussektoris. 

“Eesti peab kiirelt eemalduma igasugusest fossiilenergia-sõltuvusest ja tagama olukorra, kus väiksemate kogukuludega toodangust saadud kasum jääb Eestisse. Õli tootmine ja põletamine tekitab lõpuks isegi rohkem saastet kui põlevkivi otsepõletamine,” selgitas roheliste volikogu esimees Aleksander Laane.

Eesti maksumaksja raha ei tohi kulutada väga suure kaotusriskiga perspektiivitutesse, reostavatesse ja ebaeetilistesse projektidesse. See käib ka maagaasist vesiniku tootmise kohta.

“Juba tänaste maailmaturu hindade juures on põlevkiviõli tootmine selgelt kahjumlik ja Eesti riik ei saa ega tohigi osaleda naftasõdades nii otseses kui kaudses mõttes. Raha teenimine inimeste tervise ja keskkonna kahjustamise hinnaga on ebaeetiline tegevus, millega riik ja endast lugupidavad ettevõtjad ei peaks tegelema. “ ütles Roheliste juhatuse liige Olev Tinn.

“Rohelised soovitavad valitsusel õlitootmise toetamiseks mõeldud 200 või 300 miljonit eurot investeerida hoopis toetustesse, et iga kodanik saaks endale taastuvenergiat toota või veest taastuvenergia abil vesiniku tootmisesse, sest mõlemad sisendid – vesi ning tuul ja päike – on tasuta saadaval,” märkis Aleksander Laane.

Lisainfo:

Aleksander Laane
EER volikogu esimees
aleksander.laane@gmail.com 
5026816

Olev Tinn,
EER juhatuse liige
olev.tinn@gmail.com
5011053

Taustamaterjal: 

 2020. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 

2019. aastaks ette nähtud võimalust suurendada Eesti Energia aktsiakapitali 143 mln euro võrra ei realiseerita ning see kantakse edasi 2020. aastasse mahus 125 mln eurot. Tegemist on potentsiaalsete Eesti Energia investeerimisprojektide kaasrahastamisega. Eelkõige võib see olla vajalik uue õlitehase investeeringu ning jaotusvõrku investeeringute kaasrahastamiseks. Kas Eesti Energia vajab riigipoolset kapitali sissemakset, millises mahus ja millistesse projektidesse selgub peale konkreetsete projektide investeerimisotsuste langetamist ettevõtte nõukogus, misjärel saab Vabariigi Valitsus 2020. aasta riigieelarve seaduse alusel otsustada, kas vastava investeeringu tegemine on riigi huvides ning õigustab ennast ka tasuvuse seisukohalt. 

Rahandusminister Martin Helme kinnitas kolmapäeval riigikogus, et otsus Eesti Energia teise Enefit280 õlitehase rajamiseks on langetatud.