Visioon 2040

Eesmärk: Eesti energiasüsteem on aastaks 2040 täielikult taastuvenergiapõhine, tagades taskukohase, turvalise ja puhta energia igale kodule ja ettevõttele.

Põlevkiviajastu lõpp on paratamatu — küsimus on ainult selles, kas me juhime üleminekut targalt või laseme sel meid juhuslikult tabada. Eesti Energia enda strateegia näeb ette põlevkivielektri lõppu 2030-ks ja põlevkiviõli lõppu 2040-ks. Poliitiliste otsuste ülesanne on tagada, et see üleminek toimub õiglaselt.

Me toetame Euroopa roheliste eesmärki: fossiilkütustest loobumine aastaks 2040, alustades söest 2030-ks. Koos söega tuleb loobuda ka põlevkivist, mille CO₂-heide energiaühiku kohta on söe omast suurem. Aastaks 2040 on Eesti energiatootmises põlevkivist väljunud ning energiasüsteem tugineb 100% taastuvatele allikatele: päike (sh päikeseenergia ja põllumajanduse ühine maakasutus ehk agrivoltaika), tuul (valdavalt meretuuleparkidest), geotermaalenergia, merevee soojusenergia, laineenergia, biomassist ja jäätmetest saadav gaas, tammiehituse vajaduseta hüdroenergia jmt.

Taastuvenergia rajatised paigutatakse elurikkust säästvalt — eelkõige juba inimtegevusest mõjutatud aladele, kaitsealad välistades — ning metsapuidu põletamist energia saamiseks riik ei soosi. Varustuskindluse tagavad salvestus, tarbimise juhtimine ja välisühendused ka tuulevaiksel pakaseööl. Erakordsete olukordade lahendamiseks on meil varuks gaasijaamad.

Me ei poolda 20. sajandi tuumatehnoloogia kasutuselevõttu Eestis — praeguste tehnoloogiatega tuumajaama Eestisse ei ehitata. Uutele võimalustele oleme alati avatud ja kaalume neid siis, kui nende kasutuselevõtt on hinna ja riskide suhtes õigustatud.

Energia tootmise kõrval tuleb olulist tähelepanu pöörata ka energia säästmisele, muundamisele teisteks energiakandjateks (vesinik, metaan, ammoniaak) ja salvestamisele. Oluline on ka tööstusprotsesside energiamahukuse ning saastehulga vähendamine, millega tegeleme aktiivselt ka aastal 2040.

Eesmärk: aastaks 2040 on Eesti elurikkus taastumisteel — metsad, sood, siseveekogud, põhjavesi ja meri on paremas seisundis kui täna.

Me seame eesmärgiks võtta 30% Eesti maa- ja merealadest kaitse alla Kunming-Montreali raamistiku kohaselt. Kolmandik kaitstavast alast — 10% maast ja merest — on range kaitse all ning loodus- ja põlismetsad on kaardistatud ja kaitstud. Metsanduspoliitikas eelistame pikka raieringi ja ökoloogilistest teadmistest lähtuvat metsamajandust — püsimetsamajandus on tavaliseks muutunud. Raiemaht on püsivalt väiksem metsa juurdekasvust, nii et metsatagavara ei kahane, kevadsuvine pesitsusrahu on seadusega kehtestatud ning looduse hävitamine toob kaasa reaalse vastutuse ja taastamiskohustuse.

Looduse hävitamist ei saa seaduslikuks muuta — seadused ei tohi avada tagauksi loodusväärtuste kahjustamiseks majanduslikel ettekäänetel. Läänemere olukord on hakanud aeglaselt paranema ja surnud tsoonid merepõhjas vähenema. EL-i looduse taastamise määrus nõuab liikmesriikidelt konkreetseid looduse taastamise kavu — Eesti peab olema siin eeskujuks, mitte mahajääjaks.

Loodusesse investeerimine ei ole kulu — see on investeering. Maailmapanga 2024/2025 raport „Reboot Development“ tõendab, et looduse kaitsmine ja taastamine on majanduslikult mõistlik ja kasulik. Enam kui pool maailma SKT-st on otseselt ja tugevalt loodusest sõltuv.

Eesmärk: aastaks 2040 on Eesti toidusüsteem kestlik, mitmekesine ja õiglane — põllumehed saavad väärilist tulu, tarbijad tervislikku toitu ja maaelu on elujõuline. Eesti on võtnud suuna mahedale toidutootmisele ja taastavale maamajandusele.

Põllumajandus on Eesti maaelu selgroog ja toidujulgeoleku alus. Kuid praegune süsteem on mitmes mõttes katki: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetused soosivad suurtootjaid väiketootjate arvelt, intensiivne põllumajandus kahjustab muldi ja veekogusid ning paljud põllumehed seisavad silmitsi majandusliku ebakindlusega. Riigi ja omavalitsuste hanked peavad soosima kohalikku ja mahedat toitu. Kõrvaldame takistused kohaliku ja maheda toidu teekonnalt koolidesse, lasteaedadesse, hooldekodudesse, haiglatesse jne.

Euroopa rohelised on võtnud põllumajanduses selge suuna:

Toetuste ümbersuunamine. ÜPP toetused peavad liikuma intensiivsest tootmisest maheda, agroökoloogilise ja taastava põllumajanduse suunas. See ei tähenda põllumeeste karistamist, vaid ülemineku rahastamist — nii nagu energiapöördes rahastatakse üleminekut fossiilkütustelt taastuvatele allikatele.

Pestitsiidide vähendamine 50% aastaks 2030 ja glüfosaadi (Roundup) keelustamine — see on Euroopa roheliste manifesti nõue. Alternatiivid peavad olema ohutumad, kättesaadavad ja taskukohased, mida toetab avalik teadus- ja arendustegevus.

Taimse valgu sektori tugevdamine ja üleminek mitmekesisemale toitumisele. EAT-Lanceti komisjoni „planetaarse tervise dieet“ annab teaduspõhise raamistiku, mis on hea tervisele ja planeedile. See ei tähenda liha keelamist — see tähendab valikute laiendamist.

Toidusuveräänsus ja lühikesed tarneahelad. Eesti toidujulgeolek sõltub kohalikust tootmisest. Kohalikud ja regionaalsed tarneahelad peavad olema eelistatud — see on nii keskkonnaküsimus (vähem transporti ja väiksem energiakulu) kui ka julgeolekuküsimus (väiksem sõltuvus impordist).

Noorte põllumeeste toetamine. EL-is on alla 40-aastaseid talunikke vaid 11,9%. Maaelu atraktiivsus noorte jaoks sõltub ligipääsust maale, rahastusele ja teadmistele. Digitaalne taristu maapiirkondades on selle eeltingimus.

Mulla tervis ja elurikas põllumaastik. EL-i missioon „A Soil Deal for Europe“ kinnitab teadmist, et terve muld on toidutootmise, süsiniku sidumise ja veeringluse alus. Eesti peab kaitsma oma muldi, eriti turvasmuldi, ja taastama degradeerunud põllumaad. Suuri põllumassiive liigendavad looduslikud ribad ja hekid ning loomade karjatamine väljas on tavaline.

Eesmärk: Eesti majandus on aastaks 2040 ringmajanduse põhimõtetel toimiv, ressursitõhus ja süsinikuheitmetest vaba — luues häid töökohti, sissetulekuid ja heaolu kõigile.

Turumajandus on tuntud süsteemidest parim heaolu loomiseks, aga see vajab õigeid reegleid. „Saastaja maksab“ peab olema reeglite tuum — praegu maksab saastamise eest ühiskond (tervisekahju, kliimakahjud, looduse hävimine), mitte saastaja.

„Saastaja maksab“ põhimõtte järjekindel rakendamine, tegelikule keskkonnakahjule vastavate saaste- ja ressursitasude kehtestamine ning selle läbi uue olulise tuluallika lisamine riigieelarvesse (nn ökoloogiline maksureform) loob ettevõtete jaoks uue konkurentsimõõtme: turule jäävad need tooted ja teenused, mille keskkonnajälg on väiksem, kohanemisvõimetud ettevõtted lõpetavad tegevuse. Keskkonnakahjulikud toetused ja maksuerisused, mida Riigikontrolli esmase kaardistuse järgi on üle 300 miljoni euro aastas, on kaotatud.

Ringmajandus — ressursside võimalikult tõhus kasutus, kus tooted on disainitud kestma, parandatavad ja taaskasutatavad — on nii keskkonna- kui ka majanduspoliitika. EL-i ringmajanduse tegevuskava (õigus parandada, ökodisain, digitaalne tootepass) annab raamistiku.

Väike- ja mikroettevõtted, mis parandavad tooteid, teevad käsitööd, taaskasutavad ehitusmaterjale või toodavad mahetoitu, saavad maksusoodustusi, lihtsustatud aruandlust ja abi regulatsioonidega toimetulekuks.

Heaolu ei ole ainult SKT. Me toetame alternatiivse heaolumõõtmise kasutuselevõttu Eestis — eeskujuks on Uus-Meremaa heaolueelarve ja Stiglitzi-Seni-Fitoussi komisjoni soovitused.

Eesmärk: Eesti on aastaks 2040 Euroopa kõige vabam ühiskond — kus igaühe õigused on kaitstud, privaatsus tagatud ja võrdsus reaalne.

Vabadus on meie esimene väärtus. See tähendab: sõnavabadust, eluviisivabadust, koondumisvabadust, usuvabadust, keha autonoomiat, privaatsust — ka digimaailmas. Digivabadusest loe VI osast.

Vabadusega kaasneb ka vastutus. Aastaks 2040 tunneb oluliselt suurem hulk Eesti elanikke vastutust Eesti hea käekäigu, iseseisvuse ja ühise elukeskkonna kaitsmise ning parandamise eest.

Uimastipoliitika on tõenduspõhine, mitte moraliseeriv, ning abistav, mitte karistav. Sama ohtlikke aineid käsitleb riik ühtmoodi — regulatsiooni rangus lähtub aine tegelikust kahjust, mitte ajaloolisest juhusest. Mõne aine riikliku regulatsiooni leevendamine ei tähenda mitte ühelgi juhul soovitust seda ainet tarvitada — täpselt nagu riik ei soovita tarvitada ka täna täiesti legaalseid sigarette ja alkoholi. Portugali kahjude vähendamise mudel näitab, et tervisekeskne lähenemine töötab paremini kui karistamine.

Mõistame, et alkoholi ja teiste teadvusseisundit muutvate ainete kuritarvitamise põhjused on sügaval: sotsiaalne tõrjutus, ülemäärane edule orienteeritus ja konkurents, puudulik ühiskondlik sidusus ja koostöö, vähene hoolivus ja võimalik, et oma mõju on ka geneetilistel eeldustel. Meie strateegiline eesmärk on parandada neid katkise ühiskonna ilminguid kaasaegsete ja teistes riikides ennast tõestanud lahenduste abil. Eestis kasutatakse aastal 2040 sõltuvuste ennetamisele, sõltlaste ravimisele ja kahjude vähendamisele suunatud pragmaatilisi ja tõenduspõhiselt tõhusaid regulatsioone ning lähenemisi.

Eesmärk: aastaks 2040 on Eesti demokraatia tugevam kui kunagi varem — kodanikud on aruteludesse ja otsustesse kaasatud, riigivalitsemine on läbipaistev ja tõhus.

Kodanikukogud ja otsedemokraatlik otsustamine on kohalike omavalitsuste ja riigi tasandil levinud ja tavalised. On tekkinud esimesed omavalitsused, kus isegi aastaeelarve ja kohalikud maksud kinnitatakse vallaelanike hääletusega.

Paljudes omavalitsustes kasutatakse kohalike majandus- ja sotsiaalküsimuste lahendamiseks omavalitsuse ja suure hulga kohalike elanike asutatud tulundusühistuid, mis aitavad raha kokku hoida.

Riigi tõhusus ei tähenda ainult digiteenuseid — see tähendab ka ausat eelarvepoliitikat, mille aluseks on heaolumõõtmine (GPI, heaolueelarve), mitte ainult SKT kasv, ning tasakaalus eelarvet, mille võlakoormust ei lükata tulevaste põlvede kaela. Riigieelarve peaks olema dokument, millest keskharidusega inimene aru saab.

Eesmärk: Eesti on aastaks 2040 igakülgselt kaitstud — sõjaliselt, küberruumis, energeetiliselt ja kliimamuutuste eest. Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad tipptehnoloogiat, on kiired, mobiilsed ja leidlikud.

Me toetame NATO kohustuste täitmist ja Eesti kaitsekulutuste hoidmist vähemalt 5% SKT-st. Eesti lähtub 1975. aasta Helsingi kokkulepetest piiride puutumatuse kohta — piiride vägivaldne muutmine on lubamatu. Kuid julgeolek on laiem kui sõjaline kaitse. Energiasõltumatus on julgeolek. Toidujulgeolek on julgeolek. Puhas joogivesi on julgeolek. Küberkaitse on julgeolek. Kliimamuutus on julgeolekuoht — seda tunnistavad ka SIPRI raport „Environment of Peace“ ja NATO kliimategevuskava.

Sõjalise julgeoleku üks olulisemaid osi on kodanikukaitse. Eesti on võtnud eeskujuks Soome ehitusnormid ning arvestanud Venemaa Ukraina-vastase sõja ja uute tehnoloogiate õppetunde.

Eesmärk: aastaks 2040 elab iga Eesti inimene kvaliteetses, energiatõhusas kodus ja hästi planeeritud elukeskkonnas.

Hoonete renoveerimine on Eesti suurim kliimameede, mis ühtlasi parandab elukvaliteeti ja vähendab energiakulusid. Kõik uued hooned peavad olema 2030-ks nullheitega; renoveerimise tempo peab oluliselt kiirenema. Energiatõhususe põhivõit tuleb soojustusest ja soojustagastusega ventilatsioonist; renoveerimisel eelistatakse kestvaid, parandatavaid ja tervislikke materjale ning ehitusmaterjalide ringkasutust.

Kodud on oluliselt kättesaadavamad. „15 minuti linn“ — kus kõik igapäevateenused on jalutuskäigu kaugusel — peaks olema Eesti linnaplaneerimise juhtprintsiip. Linnade rohealad moodustavad sidusa võrgustiku, mis leevendab kuumasaari ja aitab hallata tulvavett.

Eesmärk: aastaks 2040 on Eestis mugav, taskukohane ja keskkonnasõbralik liikumisvõrgustik, mis ühendab nii linnu kui maapiirkondi.

Rail Baltica on olnud algusest peale viga, mis on läinud ja läheb ka edaspidi Eestile kalliks maksma. Rohelised on seda joonlaua-trassivalikut algusest peale põhjusega kritiseerinud: keskkonnamõju hindamine on olnud puudulik, maavarade vajadus on tohutu, kogukondi on eiratud ning ehituskulud, mida lubati ebarealistlikult väikesena, on plahvatuslikult kasvanud. Samal ajal on riik järk-järgult loobunud läbilaskevõime ja kiiruse ambitsioonidest, millega projekti algselt põhjendati — projekti esialgne mõte on kadunud. Halva projekti elluviimine ei muuda seda paremaks. Projekt tuleb peatada ja ümber mõtestada.

Aastal 2040 käib reisirongiliiklus Euroopaga Tartu–Valga–Riia trassil, mis on kaasajastatud ja kõrgemate kiiruste jaoks ümber ehitatud. Pärnu ja Haapsalu raudteelõigud on taastatud ning reisirongiliiklus nende linnadega toimib aktiivselt.

Ühistransport on selgroog, mille ümber liikuvus ehitatakse: linnades sõidab buss ja tramm omal rajal autodest mööda, maal viib nõudepõhine transport igaühe lähima rongi- või bussipeatuseni ning üks pilet kehtib kogu Eestis. Maanteeraha läheb ohutusse (2+1 teed) ja hooldusse, mitte uute neljarealiste kiirteede ehitusse.

Arendame rattaliiklust ja aktiivset liikumist Soome ja Hollandi eeskujul. Sidus rattateede võrgustik, ohutud ristumised ja turvalised rattahoidlad on viinud rattakasutuse hüppelise kasvuni; autostumine on oluliselt vähenenud. EL-i CO₂-standardid näevad ette, et aastast 2035 müüakse ainult nullheitega uusi autosid.

Liiklussurmade arv on null.

Eesmärk: aastaks 2040 on Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem ennetust väärtustav, kättesaadav ja jätkusuutlikult rahastatud — sealhulgas pensionisüsteem, mis tagab väärika vanaduspõlve.

Tervishoid. Tervishoiu oluline osa on haiguste ennetamine ja tervisedendus, mitte ainult ravimine. Vaimse tervise hoidmine ja raviteenused on väga palju paranenud ning muutunud innovatiivsemaks ja tõhusamaks. Kõigil on olemas tervise- ja ravikindlustus. Kõigile kõrgendatud haigusriskiga inimestele tehakse varajase avastamise testid ning vähiravi on palju tõhusam.

Eesti võtab kiiresti kasutusse uued, loa saanud ravimid ja raviviisid ning on rahvusvaheliselt tuntud riigina, kus kodanikel on väga kõrge terviseteadlikkus ja soov oma tervise eest hoolitseda.

Ettevõtete kulutused oma töötajate ja nende pereliikmete haiguste ennetusele, tervishoiule (sh ravi ja ravimid), taastusravile, hambaravile ning hooldusravile on vabastatud nn erisoodustusmaksust, et ettevõtted saaksid hoolitseda oma töötajate ja nende lähedaste tervise eest parimal võimalikul moel. See toob tervishoidu lisaraha, vähendab haiguspäevi ja töötajate stressi.

Ennetus, ravi, taastusravi ning hooldus on seotud üheks tervikuks, sest kalli ja hea ravitöö tulemus on sellisel viisil parim. Riik, omavalitsused ja erasektor teevad aktiivset ja tõhusat koostööd tervisedenduseks ja haiguste ennetamiseks.

Suitsetamine on muutunud harulduseks ja konid tänaval on kadunud; ühekordsete e-sigarettide maaletoomine ja isegi transiit on keelatud ja rangelt karistatav. Mitmesuguseid suitsuvabasid nikotiinitooteid kasutatakse palju suitsetamisest loobumiseks.

Elu lõpu hool on inimlik ja vähem meditsiinikeskne: hospiitsides, hooldekodudes ja kodus on kättesaadav palliatiivne, psühholoogiline ja hingeline abi nii inimesele kui tema lähedastele. Inimese soovid ja väärikus juhivad elulõpu korraldust, kodus surra soovija saab professionaalset hooldusabi ning surmast ja leinast räägitakse avatult kui elu loomulikust osast.

Keha autonoomia on igaühe õigus — sealhulgas õigus otsustada oma elu lõpu üle. Elulõpujuhised on seadustatud ning väärikas ja meditsiiniliselt toetatud elulõpp (eutanaasia) on Eestis võimalik ja selgelt reguleeritud. Ükski inimene ei pea surmale vastu minema üksi.

Lapsed ja pered. Riigi toetus peredele on püsiv ega sõltu valimistsüklist. Lapsetoetus ei sõltu lapse sünnijärjekorrast, lasteaiakoht ja -toit on tasuta ning igal lapsel on võimalus tasuta osaleda vähemalt ühes huviringis — just huvihariduse aken 14.–20. eluaastal hoiab noori hariduses ja eemal õigusrikkumistest. Suurpered ja üksikvanemaga pered saavad erilist tuge, sest laste vaesus Eestis on just nende perede nägu. Aastaks 2040 ei kasva ükski laps Eestis vaesuses. Inimeste kindlustunne homse suhtes on kasvanud ja sündimus on taas tõusuteel. Riik ja omavalitsused toetavad peresid lapse sünnil kodu soetamisel, renoveerimisel ja üürimisel, eriti väikelinnades.

Pensionisüsteemi tugevdamine. Vananev ühiskond eeldab, et pensionisüsteem peab olema eriti hoolikalt üles ehitatud. Riigi vastutus on luua tingimused, kus igaüks saab edukalt koguda endale pensionivara — nii esimese, teise kui kolmanda samba kaudu. Pensionifondide opereerimistasud on vaja üle vaadata. Kaalume II samba pensioniraha opereerimise ülesande andmist Eesti Pangale.

Viimastel aastatel on Eestis tehtud otsuseid, mis õõnestavad pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust: teise samba vabatahtlikuks muutmine ilma piisava alternatiivita, pensionireservi kasutamine jooksvateks kuludeks ja ebapiisav kommunikatsioon riskidest. Selline lähenemine loob eelduse katastroofiks tulevikus — olukorras, kus tööealise elanikkonna osakaal väheneb ja ülalpeetavate arv kasvab.

Roheliste lähenemine on selge: pensionisüsteem peab olema usaldusväärne, läbipaistev ja pikaajaliselt jätkusuutlik. Me ei toeta poliitilist populismi, mis ohverdab tuleviku tänase valimiskasu nimel. Iga inimene väärib kindlust, et tema pensioniiga on väärikas.

Töö tulevik. ILO „Decent Work“ raamistik on standard, millest Eesti peaks lähtuma. Automatiseerimine ja tehisintellekt muudavad tööturgu — me peame tagama, et üleminek on õiglane ja keegi ei jää ilma toeta. Aastaks 2040 on erasektoris nädalane arvestuslik tööajanorm vahemikus 32 kuni 40 tundi, luues nii eeldusi tõhusamaks tööajakasutuseks, osaajaga töötamiseks ja töövõime tagamiseks pikemateks aastateks.

Eesti Vabariik on ratifitseerinud Euroopa sotsiaalharta osad, mis tagavad eakatele sotsiaalse kaitse, mis toetab piisavat toimetulekut, iseseisvat elu ja ühiskonnas osalemist ning kaitseb nende õigusi hooldusasutustes, ning osa, mis edendab nõuetekohase eluaseme kättesaadavust.

Eesmärk: aastaks 2040 on Eesti haridussüsteem maailma parim — mitmekülgne, tulevikku vaatav ja igaühele kättesaadav.

Missioonipõhine innovatsioon (Mazzucato 2018) tähendab, et teadus- ja arendustegevust suunatakse suurte ühiskondlike väljakutsete lahendamiseks. EL-i Horizon Europe viis missiooni (vähk, kliimakohanemine, ookeanid, linnad, muld) on selle eeskuju.

Eesti teadlased ei upu enam bürokraatlikesse takistustesse ning teadlaste, ettevõtete ja avaliku võimu koostöö on pragmaatiline ja innustav. Ülikoolide ja teadlaste osalusel on tekkinud arvukalt teadustulemusi rakendavaid ettevõtteid, millele kehtivad maksusoodustused.

Eesti haridussüsteemi PISA tulemused on suurepärased, aga süsteemis on lõhed: kättesaadavus maapiirkondades, erivajaduste toetamine, õpetajate järelkasv. Hariduslõhe on nõrga sotsiaalmajandusliku taustaga lapse nägu ning selle vähendamine on riigi prioriteet. Elukestva õppe kultuur on hädavajalik — eriti ajal, mil tehisintellekt ja automatiseerimine muudavad tööturgu kiiresti.

Lähtume arusaamast, et hariduse esmane funktsioon on targa kodaniku ja tasakaalustatud isiksuse kasvatamine. Harituse mõju demokraatia ja õigusriigi toimimisele on vähemalt sama tähtis kui kvalifitseeritud tööjõud.

Õpetajate suur otsustusvabadus ja tööalane väärikus on kaitstud, konfliktide lahendamiseks on loodud tõhus süsteem.