Visioon 2040
Meie visioon 2040 on VÕRSE — tärkav Eesti, mis kannab iga otsust täna ja aastal 2040.
Meie väärtused: vaba, roheline, hooliv
Vaba
Iga inimene on vaba otsustama oma elu üle — kuidas elada, mida õppida, keda armastada, milliseid valikuid teha. Vabadus on meie esimene väärtus. Kuid vabadus ei tähenda hoolimatust: vabadus lõpeb seal, kus algab teise inimese või looduse kahjustamine.
Roheline
Tunnistame teaduslikku reaalsust: inimkonna eluviis on ületanud kuus üheksast planetaarsest piirist. Kliima soojenemine, elurikkuse kadu ja ökosüsteemide lagunemine ei ole abstraktsed tulevikuprobleemid — need on praegused kriisid, mis vajavad tegutsemist praegu.
Hooliv
Rohepööre peab olema õiglane. Kedagi ei tohi maha jätta. Üleminek kliimaneutraalsele ühiskonnale peab tooma kaasa parema elukvaliteedi kõigile, mitte ainult neile, kes saavad endale lubada uut elektriautot.
Rahumeelne, kindel ja koostöövõimeline. Eesti peab olema kaitstud — nii sõjaliselt, küberruumis kui ka kliimamuutuste eest. Rahu ei ole naiivne soov, vaid strateegiline eesmärk, mida toetavad tugev riigikaitse, liitlassuhted ja vastupidav ühiskond. Rahu ei ole ka lihtsalt sõja puudumine, vaid eeldab inimõiguste järgimist ja inimeste turvatunnet võimude tegevuse suhtes. Keskkonnakatastroof on julgeolekuoht — seda tunnistab ka NATO oma kliimategevuskavas.
Väljakutsed, millega seisame silmitsi
Kliimakriis ja energiasõltuvus
Eesti peab põlevkivist loobuma ja ehitama üles taastuvenergiasüsteemi. See ei ole ainult keskkonnaküsimus — see on julgeoleku- ja majandusküsimus. Rahvusvaheline energiaagentuur on soovitanud kiiremat üleminekut ja kliimaseaduse vastuvõtmist.
Elurikkuse kadu ja looduse halvenemine
Eesti metsad, sood ja meri vajavad kaitset ja taastamist. Kunming-Montreali raamistik nõuab 30% maa- ja merealade kaitsmist aastaks 2030. Need alad peavad olema valitud ökoloogide hinnangul kõige olulisemate alade hulgast.
Ebavõrdsuse kasv ja usalduse kriis
Lõhe rikaste ja vaeste vahel kasvab, usaldus poliitika vastu väheneb. Lahendus ei ole rohkem „kommunikatsiooni", vaid kodanikuühenduste sisuline osalemine poliitika kujundamisel, selgus ja otsekohesus poliitikute poolt ning majanduslikku ebavõrdsust vähendavad meetmed.
Demograafiline väljakutse
Eesti rahvastik väheneb ja vananeb — see puudutab tööturgu, pensione, haridust, tervishoidu ja regionaalpoliitikat. Meie visioon: iga laps ja iga inimene on väärtuslik. Riigi ülesanne on luua tingimused, kus laste saamine ei tähenda vaesumist ega karjääri ohverdamist, ning toetus peredele on püsiv aastakümnete perspektiivis.
Digipööre ja tehisintellekt
Eesti on e-riik, aga digiühiskond toob kaasa uusi küsimusi: kes kontrollib algoritme, kes kaitseb andmeid, kuidas tagada, et tehisintellekt teenib inimesi, mitte vastupidi?
Julgeolekukeskkonna muutumine
Venemaa agressioon Ukrainas on muutnud julgeolekuolukorda põhjalikult. Eesti peab olema valmis end kaitsma ja tugevdama liitlassuhteid. Iga agressioon tuleb täielikult tõrjuda, mitte rahulduda kompromissidega, mida valelik agressor saab kasutada uue verevalamise ettevalmistamiseks.
Meie otsustusfilter
Iga poliitiline otsus peab läbima kuue küsimuse testi:
Kas see hoiab planeeti? — kas see aitab püsida planetaarsetes piirides?
Kas see on õiglane? — kas see vähendab ebavõrdsust, mitte ei suurenda seda?
Kas see suurendab vabadust? — kas see annab inimestele rohkem valikuvõimalusi?
Kas see on aus? — kas me räägime avalikult ka ebameeldivaid tõdesid?
Kas see on tõenduspõhine? — kas otsus tugineb andmetele ja teadusele?
Kas see tugevdab Eesti positsiooni Euroopas ja maailmas? — kas see aitab Eestil olla usaldusväärne partner?
11 missiooni aastaks 2040
Kliimakindel energiasõltumatus
Eesmärk: Eesti energiasüsteem on aastaks 2040 täielikult taastuvenergiapõhine, tagades taskukohase, turvalise ja puhta energia igale kodule ja ettevõttele.
Põlevkiviajastu lõpp on paratamatu — küsimus on ainult selles, kas me juhime üleminekut targalt või laseme sel meid juhuslikult tabada. Eesti Energia enda strateegia näeb ette põlevkivielektri lõppu 2030-ks ja põlevkiviõli lõppu 2040-ks. Poliitiliste otsuste ülesanne on tagada, et üleminek toimub õiglaselt — et Ida-Virumaa kogukondadel oleks tulevikuperspektiiv. EU Just Transition Fund on eraldanud selleks 354 miljonit eurot, mida peame targalt kasutama ja millele lisa leidma.
Toetame Euroopa roheliste eesmärki: fossiilkütustest loobumine aastaks 2040, alustades söest 2030-ks. Koos söega tuleb loobuda ka põlevkivist, mis on veelgi süsinikumahukam ja väiksema kütteväärtuse tõttu energiaühiku kohta saastavam. Energiasüsteem peab tuginema 100% taastuvatele allikatele: päike, tuul ja geotermaalenergia. Tootmise kõrval tuleb olulist tähelepanu pöörata ka energia säästmisele.
Looduspositiivne Eesti
Eesmärk: aastaks 2040 on Eesti elurikkus taastumisteel — metsad, sood, jõed ja meri on paremas seisundis kui täna.
Seame eesmärgiks võtta 30% Eesti maa- ja merealadest kaitse alla Kunming-Montreali raamistiku kohaselt. Metsanduspoliitikas eelistame pikka raieringi ja teaduspõhist metsamajandust. EU looduse taastamise määrus nõuab liikmesriikidelt konkreetseid taastamiskavu — Eesti peab olema siin eeskujuks, mitte mahajääjaks. Loodusesse investeerimine ei ole kulu, vaid investeering: Maailmapanga raport „Reboot Development" tõendab, et looduse kaitsmine ja taastamine on majanduslikult mõistlik.
Kestlik ja õiglane toidusüsteem
Eesmärk: aastaks 2040 on Eesti toidusüsteem kestlik, mitmekesine ja õiglane — põllumehed saavad väärilist tulu, tarbijad tervislikku toitu ja maaelu on elujõuline.
Põllumajandus on Eesti maaelu selgroog ja toidujulgeoleku alus. Kuid praegune süsteem on mitmes mõttes katki: ÜPP toetused soosivad suurtootjaid väiketootjate arvelt, intensiivne põllumajandus kahjustab muldi ja veekogusid ning paljud põllumehed seisavad silmitsi majandusliku ebakindlusega. Meie suund:
Toetuste ümbersuunamine. ÜPP toetused peavad liikuma intensiivsest tootmisest agroökoloogilise ja taastava põllumajanduse suunas — mitte põllumeeste karistamine, vaid ülemineku rahastamine.
Pestitsiidide vähendamine 50% aastaks 2030 ja glüfosaadi keelustamine. Alternatiivid peavad olema kättesaadavad ja taskukohased, mida toetab avalik teadus- ja arendustegevus.
Taimse valgu sektori tugevdamine ja üleminek mitmekesisemale dieedile. See ei tähenda liha keelamist — see tähendab valikute laiendamist.
Toidusuveräänsus ja lühikesed tarneahelad. Kohalikud ja regionaalsed tarneahelad on eelistatud — see on nii keskkonna- kui ka julgeolekuküsimus.
Noorte põllumeeste toetamine. EL-is on alla 40-aastaseid talunikke vaid 11,9%. Maaelu atraktiivsus sõltub ligipääsust maale, rahastusele ja teadmistele; digitaalne infrastruktuur maapiirkondades on eeltingimus.
Mullatervis. Terve muld on toidutootmise, süsiniku sidumise ja veeringluse alus. Eesti peab kaitsma oma turvasmuldi ja taastama degradeerunud põllumaad.
Roheline vaba turumajandus
Eesmärk: Eesti majandus on aastaks 2040 ringmajanduse põhimõtetel toimiv, ressursitõhus ja süsinikuvaba — luues häid töökohti ja heaolu kõigile.
Turumajandus on parim tuntud süsteem heaolu loomiseks, aga see vajab õigeid reegleid. „Saastaja maksab" peab olema reeglite tuumik — praegu maksab saastamise eest ühiskond, mitte saastaja. Põhimõtte järjekindel rakendamine, tegelikule keskkonnakahjule vastavad saaste- ja ressursitasud ning ökoloogiline maksureform loovad ettevõtete jaoks uue konkurentsimõõtme: turule jäävad tooted ja teenused, mille keskkonnajälg on väiksem.
Ringmajandus, kus tooted on disainitud kestma, parandatavad ja taaskasutatavad, on nii keskkonna- kui ka majanduspoliitika. Heaolu ei ole ainult SKT — toetame alternatiivse heaolumõõtmise kasutuselevõttu Eestis, eeskujuks Uus-Meremaa heaolueelarve.
Vabadused ja inimõigused
Eesmärk: Eesti on aastaks 2040 Euroopa kõige vabam ühiskond — kus igaühe õigused on kaitstud, privaatsus tagatud ja võrdsus reaalne.
Vabadus on meie esimene väärtus: sõnavabadus, koondumisvabadus, usuvabadus, keha autonoomia, privaatsus — ka digimaailmas. Sõltuvuspoliitika peab olema tõenduspõhine, mitte moraliseeriv, ja abistav, mitte karistav. Mõistame, et ainete kuritarvitamise põhjused on sügaval: sotsiaalne tõrjutus, ülemäärane edule orienteeritus, puudulik ühiskondlik sidusus. Meie strateegiline eesmärk on parandada neid katkise ühiskonna ilminguid. Eesti vajab üheselt sõltlaste abistamisele orienteeritud ja karistamist välistavaid regulatsioone.
Tark riik ja tugev demokraatia
Eesmärk: aastaks 2040 on Eesti demokraatia tugevam kui kunagi varem — kodanikud on otsustesse kaasatud, riigivalitsemine on läbipaistev ja tõhus.
Kodanikukogud on end tõestanud üle maailma. Iirimaa kodanikukogu näitas, kuidas sügavaid ühiskondlikke konflikte saab lahendada läbi kaalutletud kodanikuarutelu — Eesti peaks selle praktika institutsionaliseerima. Riigi tõhusus ei tähenda ainult digiteenuseid, vaid ka ausat eelarvepoliitikat, mille aluseks on heaolumõõtmine, mitte ainult SKT kasv. Riigieelarve peaks olema dokument, millest keskharidusega inimene aru saab.
Kriisikindlus ja julgeolek
Eesmärk: Eesti on aastaks 2040 igakülgselt kaitstud — sõjaliselt, küberruumis, energeetiliselt ja kliimamuutuste eest.
Toetame NATO-kohustuste täitmist ja Eesti kaitsekulutuste hoidmist vähemalt 5% SKT-st. Kuid julgeolek on laiem kui sõjaline kaitse: energiasõltumatus on julgeolek, toidujulgeolek on julgeolek, küberkaitse on julgeolek. Kliimamuutus on julgeolekuoht — seda tunnistab ka NATO kliimategevuskava. Eesti lai riigikaitse raamistik on õige alus, mis vajab rohelise julgeoleku mõõtme tugevdamist.
Elamisväärne ruum ja kodu
Eesmärk: aastaks 2040 elab iga Eesti inimene kvaliteetses, energiatõhusas kodus ja hästi planeeritud elukeskkonnas.
Hoonete renoveerimine on Eesti suurim kliimameede, mis ühtlasi parandab elukvaliteeti ja vähendab energiakulusid. Kõik uued hooned peavad olema 2030-ks nullheitega; renoveerimise tempo peab oluliselt kiirenema. „15 minuti linn" — kus kõik igapäevateenused on jalutuskäigu kaugusel — peaks olema Eesti linnaplaneerimise juhtprintsiip.
Liikuvus ja ühendused
Eesmärk: aastaks 2040 on Eestis mugav, taskukohane ja keskkonnasõbralik liikumisvõrgustik, mis ühendab nii linnu kui maapiirkondi.
Rail Baltica on kurb näide läbimõtlematu ja kitsastest ärihuvidest lähtuva suurprojekti kahjulikkusest ühiskonnale. Oleme algusest peale olnud selle projekti suhtes kriitilised — põhjusega: keskkonnamõju hindamine on olnud puudulik, kogukondi on eiratud ja kulud on plahvatuslikult kasvanud. Meie roll on nüüd tagada, et milline iganes ei oleks projekti tulemus, oleks loodusele tekitatav kahju minimaalne, kompensatsioonimeetmed reaalsed ja ehituse käigus järgitaks keskkonnanõudeid.
Arendame rattaliiklust ja aktiivset liikumist Soome ja Hollandi eeskujul. EL-i CO₂-standardid näevad ette, et aastast 2035 müüakse ainult nullheitega uusi autosid.
Tervis, heaolu ja pensionikindlus
Eesmärk: aastaks 2040 on Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem ennetuspõhine, kättesaadav ja jätkusuutlikult rahastatud — sealhulgas pensionisüsteem, mis tagab väärika vanaduspõlve.
Tervishoiu alustala on ennetamine, mitte ainult ravimine. Vaimse tervise teenused peavad olema kättesaadavad. Pensionisüsteem peab olema usaldusväärne, läbipaistev ja pikaajaliselt jätkusuutlik — viimastel aastatel tehtud otsused (teise samba vabatahtlikuks muutmine ilma piisava alternatiivita, pensionireservi kasutamine jooksvateks kuludeks) õõnestavad seda. Me ei toeta poliitilist populismi, mis ohverdab tuleviku tänase valimiskasu nimel. Iga inimene väärib kindlust, et tema pensioniiga on väärikas.
Automatiseerimine ja AI muudavad tööturgu — peame tagama, et üleminek on õiglane ja keegi ei jää ilma toeta.
Haridus, teadus ja kultuur
Eesmärk: aastaks 2040 on Eesti haridussüsteem maailma parim — mitmekülgne, tulevikku vaatav ja igaühele kättesaadav.
Missioonipõhine innovatsioon tähendab, et teadus- ja arendustegevust suunatakse suurte ühiskondlike väljakutsete lahendamiseks. Eesti PISA-tulemused on suurepärased, aga süsteemis on lõhed: kättesaadavus maapiirkondades, erivajaduste toetamine, õpetajate järelkasv. Elukestva õppe kultuur on hädavajalik — eriti ajal, mil AI ja automatiseerimine muudavad tööturgu kiiresti. Hariduse esmane funktsioon on targa kodaniku ja tasakaalustatud isiksuse kasvatamine: harituse mõju demokraatia ja õigusriigi toimimisele on vähemalt sama tähtis kui kvalifitseeritud tööjõud.
Eesti Euroopas ja maailmas
Eesti julgeolek, heaolu ja mõju maailmas sõltub tugevast Euroopa Liidust. Me oleme veendunud eurooplased — mitte sellepärast, et EL oleks täiuslik, vaid sellepärast, et üheskoos oleme tugevamad.
Ukraina kuulub Euroopasse. Toetame Ukraina vastuvõtmist Euroopa Liitu. Ukraina võitleb Euroopa väärtuste eest — vabaduse, demokraatia ja territoriaalse terviklikkuse eest. Ukraina EL-i liikmesus ei ole ainult solidaarsuse küsimus, vaid julgeolekupoliitika ja geopoliitiline strateegia: tugevam, laiem EL on turvalisem EL.
Toetame EL-i laienemist üldiselt. Moldova, Lääne-Balkani riigid ja teised kandidaatriigid, kes jagavad EL-i väärtusi ja täidavad kriteeriumeid, peavad saama võimaluse ühineda — igaüks oma tempos. Laienemisega peab kaasnema EL-i sisemine reform: otsustusprotsesside tõhustamine ja Euroopa Parlamendi rolli suurendamine.
Kliimaeesmärgid. Toetame EL-i 2040 kliimaeesmärki — vähemalt 90% kasvuhoonegaaside vähendamist võrreldes 1990. aasta tasemega. Eesti peab olema ambitsioonikas liitlane, mitte pidurdaja.
Süsiniku piirimaks (CBAM) on õiglane mehhanism, mis tagab, et EL-i kliimaambitsioon ei too kaasa tööstuse ümberpaigutamist madalamate standarditega riikidesse. Toetame selle täielikku rakendamist.
Euroopa Parlamendi tugevdamine. Toetame Euroopa Parlamendi liikmetele ja fraktsioonidele seadusandliku algatusõiguse andmist ning lõpliku otsustamise õigust EL-i seaduste vastuvõtmisel. Demokraatia tugevdamine EL-i tasandil tähendab ka kodanike otsest kaasamist — Euroopa kodanikupaneelid peaksid saama alalise rolli.
Tehisintellekt ja digiühiskond
Eesti kui inimkeskse tehisintellekti eestkõneleja. Eesti on maailma üks digitaalsemaid riike — see annab meile nii eelise kui ka vastutuse. Tehisintellekt toob kaasa tohutuid võimalusi, aga ka reaalseid riske: töökohtade kadumine, privaatsuse kahjustamine, desinformatsioon, algoritmiline diskrimineerimine.
Inimene jääb otsustajaks. Kriitilistes valdkondades — tervishoius, kohtusüsteemis, politseitöös, sotsiaaltoetuste jagamisel — peab lõpliku otsuse tegema alati inimene. Põhiõigusi mõjutavad automaatsed otsused peavad olema vaidlustatavad.
Algoritmid peavad olema läbipaistvad. Kui algoritm otsustab, kas sa saad laenu või millist infot sulle näidatakse, pead sa seda teadma ja saama vaidlustada. EU AI Act on hea alus, aga vajab ambitsioonikat rakendamist.
Andmed on inimese, mitte korporatsioonide omad. Igaühel on kontroll oma andmete üle. Toetame Euroopa andmeruumi loomist, kus anonüümitud andmeid saab kasutada ühiskonna hüvanguks ilma üksikisiku privaatsust kahjustamata.
AI peab teenima ühiskonda, mitte ainult kasumit. Avalik sektor olgu AI rakendamise ja eetika eeskuju: mitte kasutada AI-d massjälgimiseks ega sotsiaalse hindamise süsteemideks.
Haridus peab sammu pidama. Digikirjaoskus ja AI-kirjaoskus on osa põhiharidusest — mitte ainult „kuidas kasutada", vaid ka „kuidas kriitiliselt mõelda".
Keskkondlik jalajälg. AI-süsteemid ja andmekeskused tarbivad tohutult energiat. Eesti digiinfrastruktuur peab olema 100% taastuvenergia põhine.
Tööturu muutusteks valmisolek. Vajame ulatuslikku ümberõppe süsteemi, tugevat sotsiaalvõrgustikku üleminekuperioodiks ja aktiivset tööturupoliitikat. Töötajaid tuleb kaitsta AI-põhiste jälgimistööriistade eest töökohal.
Desinformatsiooni vastane kaitse. Generatiivne AI teeb sügavvõltsingud lihtsamaks kui kunagi varem. Eesti — Venemaa infooperatsioonide sihtmärk — peab olema eriti valvas: DSA range rakendamine ja platvormide vastutus on hädavajalikud.
Kokkuvõte: Eesti aastal 2040
Energiat toodavad tuul, päike ja lained — mitte põlevkivi
Metsad, sood ja meri on taastumise teel
Põlluharijad teenivad väärikat tulu ja toodavad tervislikku toitu
Majandus on ringne ja ressursitõhus
Iga laps sünnib maailma, kus teda oodatakse ja toetatakse
Pensionile minnes on igaühel kindlus, et süsteem peab vastu
Tehisintellekt teenib inimesi, mitte vastupidi
Demokraatia on tugev, kodanikud kaasatud ja riik läbipaistev
Eesti on NATO ja EL-i aktiivne liige, kaitstud ja koostöövõimeline
Ukraina ja Moldova on EL-i liikmed ja Euroopa on tervem kui kunagi varem
See visioon ei ole utoopiline unistus — see on tööplaan. Iga missioon vajab konkreetseid meetmeid, rahastust ja ajakava. Aga suund on selge: vaba, roheline, hooliv.
Aita see visioon ellu viia.
Iga liige viib meid sammu lähemale vabale, rohelisele ja hoolivale Eestile.