Resolutsioon: Nursipalu harjutusväljaku laiendamine sellisel kujul tuleb peatada
Erakonna Eestimaa Rohelised volikogu võttis 01.02.2023 vastu resolutsiooni “Nursipalu harjutusväljaku laiendamine sellisel kujul tuleb peatada”
Rohelised tunnistavad sellega, et vastu kohalike tahet harjutusväljaku laiendamine ei paranda Eesti kaitsevõimet ega kaitsetahet. Võrumaalased soovivad hoida ja kaitsta oma põliskultuuri, samuti on nad vastu mürataseme tõusule otse Võru linna kõrval ja Nursipalu ümbruses olevas turismipiirkonnas. Samuti pole Rohelised kindlad, et praeguste plaanide elluviimisel säiliks territooriumil olevate looduskaitsealade kaitseväärtuslik maastik ja kaitsealuste liikide elupaigad.
“Tundub, et paljud justkui ei taha või ei suuda mõista negatiivset sotsiaalset, majanduslikku, keskkonnaalast ning kultuurilist mõju, mida harjutusväljaku laiendamińe Võrumaa jaoks kaasa toob. Riik pole isegi mõelnud, kuidas oleks võimalik seda kõike kuidagigi Võrumaale kompenseerida,” selgitab Roheliste juhatuse liige Kaspar Kurve, kes on Antsla vallavolikogu liige ja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees. “Meie avalikku ruumi on järsku tekkinud retoorika, et ainus viis, kuidas meie riik kaitstud oleks, on Nursipalu iga hinna eest laiendamine.
Loodame, et Riigikogu mõistab, et kiirkorras selliseid projekte läbi suruda ei ole Eesti riigile kasulik.
Lisainfo: Kaspar Kurve, 5390 1107, kasparkurve@gmail.com
Nursipalu harjutusväljaku laiendamine sellisel kujul tuleb peatada
Eestimaa Roheliste volikogu on Nursipalu harjutusvälja kiirkorras laiendamise vastu. Peame oluliseks, et potentsiaalset laiendamise protsessi planeeritakse korrektselt planeerimisseaduse kohaselt koos asukoha eelvaliku, vastavate analüüside ja mõjuhinnangute ning kaasava diskussiooniga. Me mõistame Eesti kaitsevõime olulisust, aga seejuures peavad kaitstuks jääma meie inimesed, nende kodud ja kultuuriruum. Kaitsevõime ei parane, kui seda tugevdatakse inimeste turvatunde, lojaalsuse, kodude, kultuuri ja looduse arvelt.
Kaitseministeeriumi plaan näeb ette Nursipalu harjutusväljaku suurendamist praegusega võrreldes enam kui kolm korda. Planeeritakse polügooni, mis võtab enda alla peaaegu 10 000 hektarit (100km²) Võrumaast. Olgu võrdluseks välja toodud, et Tallinna pindala on 159,3 km².
Harjutusväljaku rajamise käigus kavatsetakse raadada vähemalt 3000 ha (30 km²) metsa, mis on võrreldavas suurusjärgus Tartu pindalaga (38,8 km²).
Otseselt mõjutab Nursipalu harjutusväljaku mastaapne laiendamine 21 perekonda, kes on sunnitud oma kodudest välja kolima. Põhiseaduse §32 ja §33 alusel on meie riigis tagatud omandi ja kodu puutumatus. Seadused peaksid inimesi kaitsma ka riigi enda eest.
Kaitseministeeriumi plaani mõju Võrumaale on aga oluliselt suurem. Nursipalu laiendamine ei puuduta mitte ainult neid 21 majapidamist, vaid kannatajaiks jäävad üle 21 000 inimese, kes elavad ja tegutsevad 15 km raadiuses pommitatavast alast. Kohalikud on mürast häiritud üle 15 km kaugusel, nii kaugele värisevad aknaklaasid. Öeldud on, et harjutusi planeeritakse tulevikus teha vähemalt 250 päeval aastas. Harjutuspäevad on ka puhkepäevad ja häiringud toimuvad 8-21. Otsese häiringu meelevalda jäävad Võru, Antsla, Rõuge ja suur osa ümberkaudse Haanjamaa rahvast. Võru haigla jääb plahvatustele päris lähedale, ülejäänud linn peab harjuma eluga rindejoonel.
Eesti riigil on vaja täiendada seadusandlust ja regulatsioone ning esmalt tagada nende inimeste õiguste kaitse, kes juba praegu peavad häiringuid taluma. Harjutusväljaku laiendamist põhjendusel, et nii on mugavam kaitseväele, ei saa pidada ülimuslikuks muust avalikust huvist.
Võru on unikaalne maakond, kus kohtuvad kaks kultuuriruumi ning mille märksõnadeks nii kohalike kui ka turistide jaoks on rahu, vaikus, kogukond, traditsioonid ning looduslik ilu.
Kavandatava polügoonilaienduse mürareostus levib kümnete kilomeetrite kaugusele mõjutades otseselt tuhandeid inimesi, kodu- ning metsloomi. Harjutusväljaku suurendamine mõjub negatiivselt piirkonna ettevõtlusele, seda eriti Võru maakonnale olulises turismisektoris, aga ka muudes valdkondades, muudab Võrumaa oluliselt vähem atraktiivseks sihtkohaks potentsiaalsetele uutele elanikele ning võimendab veelgi ääremaastumist ja elutähtsate teenuste piirkonnast kadumist. Laiendus sunniks ümber orienteeruma kogu Võrumaa ettevõtlust, senised suunad, mida on arendatud, poleks enam võimalikud.
Rohelistena oleme häiritud, et riigikaitselisel eesmärgil rajatava objekti jaoks ei ole eelnevalt tehtud keskkonnamõju hinnangut.
Nursipalus on kõige esinduslikum Lõuna-Eesti loodusmassiiv. Seal asuvad Keretü ja Timmase looduskaitsealad, kus on säilinud näiteks metsise asurkond. Harjutusvälja looduskooslustes peab lõpetama muu maakasutuse, st ala kasutatakse vaid militaareesmärgil ja kasutuseta ala jääb toimima kaitsealana. Harjutusvälja laiendamine ei tohi olla ettekäändeks ulatuslikele raie- või maaparandustöödele.
Samuti vajab kaitset maailma ainus Vana-Võru kultuuriruum. Eesti vanima keele ja kultuuri kaitse on Eesti riigi kohustus.
Kauksi Ülle selgitab: “Kui Eestisse hakkas pärast jää sulamist saabuma rahvaste ränne, tuli üks laine lõuna poolt Peipsit ja teine laine põhja poolt. Lõuna poolt tulnu jäi paika Rõuge kanti ja on siiani paigas. Keeleteadlased ütlevad, et võro keel on esimene läänemeresoome keeltest eraldunud keel ja üldse kõige vanem säilinud keelekuju Eesti territooriumil. Sellest koorusid hiljem mulgi, tartu ja seto keel.”
Me ei tohi lubada, et põliskeel hääbub, kuna selle rääkijatel ei ole enam võimalik oma kodukohas lahingumüra tõttu tegutseda.
Kohalikud elanikud on harjutusvälja laiendamise vastu. Rõuge vallavolikogu otsustas enne jõule, et nemad ei poolda Nursipalu polügooni laienemist, samuti on esitatud kollektiivne pöördumine «Ei Nursipalu harjutusvälja laiendamisele!».
Eesti riigi püsimajäämise seisukohalt on riigikaitse ja keskkonnakaitse mõlemad olulised. Riigikaitselisest vaatenurgast on oluline anda kodanikule kindlus, et tema kodu on kaitstud. Praeguses Nursipalu vaidluses saadab riik välja sõnumi, et kellegi kodu ei ole kindel.
Eestlaste parim kaitse on kaitsetahe. Nursipalu polügooni puudulikult korraldatud kaasamine on toonud paljudele eestlastele tunde, et riik oma kodanikega ei arvesta.
Veel artikleid
Veel artikleid
Eesti vajab energiajulgeolekut, hajutatud tootmist ja elektri varustuskindlust
Eesti Valitsuse kujundatav pilt tuumaenergia turvalisusest on murettekitav. 2023. aasta lõpus avaldatud “Tuumaenergia töörühma lõpparuanne” eksitab avalikkust teadlikult, jätab kõrvale olulisi aspekte ning pisendab riske. Sellise aruande põhjal ei ole võimalik...
ARVAMUS: Olerex – makske parem lihtsalt ära ja tehke asjad päriselt korda
Eesti kütuseturg on natukene nagu Parvel Pruunsild ja Helir-Valdor Seeder, kellel on kahe peale üks ja sama aju, mis mõtleb samal ajal samu mõtteid. Ka meie kütuse jaemüügiturul toimuv paneb kohati mõtlema, et kõik kütusemüüjad mõtlevad ühe ja sama peaga. Kuidas muidu...
Tule aasta lõpus Rohelistega metsa
Head Rohelised ja roheliste sõbrad! Aasta hakkab otsa saama ja oleks soov sellele üheskoos üks talvemetsane joon alla tõmmata. Plaan on ühitada aastalõpu helgemad toonid "maailma parima" metsamajandaja RMK kangelastegude vaatluse, matkamise, jõulukuuse valimise,...